) § 142), enampakkumise kohta kuulutuse avaldamist (
) ning enampakkumise läbiviimist (
jj koosmõjus
jj).
§-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük täitemenetluses toimub üldreeglina enampakkumise teel.
lg 2 viimase lause kohaselt tuleb enampakkumise internetikuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast. 9.
lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus
lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 3.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10712, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega
mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise (Riigikohtu 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). 10. Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Maakohus leidis õigesti, tuginedes Riigikohtu praktikale, et kohtutäituri avalduse lahendamisel tuleb hinnata võlgnike nõusolekute puudumist ning vajadust täitedokumentide täitmiseks. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et võlgnikud on teadlikud täitemenetluse läbiviimisest ja kohtutäituri soovist kinnistule sisenemiseks ning tegelikkuses puudub võlgnike nõusolek kohtutäituri lubamiseks nende kinnistule. Asjaolu, kas võlgnikud olid teadlikud ruumidesse sisenemise tagajärgedest või mitte, ei ole kohtutäituri avalduse rahuldamise eelduseks. Kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tuleneb täitedokumendist (käesoleval juhul notariaalsed kokkulepped) ning tuleb eeldada, et kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimisel võlgnikud teadvustasid sellise kokkuleppe tähendust. Samuti on kohtutäitur edastanud võlgnikele teabe nende õigustest ja kohustustest täitemenetluses (tlk 12). Määruskaebuse väited, et kohtutäitur pole nõusoleku puudumist tõendanud ja maakohus ei ole nõusoleku puudumist kindaks teinud, ei vasta tegelikkusesele. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et võlgnikud ei ole määruskaebemenetluses avaldanud oma nõusolekut lubada kohtutäitur oma kinnistule. Võlgnike vastuseisu on võimalik järeldada ka nende käitumisest. Nõusoleku puudumist on oluline tuvastada seetõttu, et kui võlgnikud oleksid sisenemisega nõus, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Asja materjalidest nähtub käesoleval juhul, et kohtutäituril esines vajadus täitemenetluse läbiviimise tagamiseks kohtusse pöörduda. Käesoleva menetluse raames vaatab ringkonnakohus läbi kaebuse selle kohta, kas maakohus tuvastas nõuetekohaselt kohtutäituri õiguse siseneda võlgnike ruumidesse. Asjaolu, et võlgnikud ei nõustu kinnistu väärtusega või kohtutäituri tegevusega kinnistu müügi korraldamisel, ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust nagu ka väited teise kohtumenetluse kohta. 4 11.
lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või sellest keeldumise määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene tähtaeg on seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama.
alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises (Riigikohus 03.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p-s 13). Ringkonnakohus leiab, et kui maakohtul kohtutäituri avalduse lahendamisel ei tekkinud kahtlusi selle rahuldamise osas, siis ei olnud maakohtul ka kohustust võlgnike eelnevalt ärakuulata. Tegemist ei ole menetlusnormi rikkumisega, nagu on ekslikult väitnud kaebajad. Võlgnikud on saanud oma seisukoha esitada määruskaebemenetluse raames. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oli kohtutäituri avaldust vajalikus ulatuses kajastanud vaidlustatud 16.01.2020 määruses ning võlgnikel oli võimalus selle alusel oma seisukohti kujundada. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnikud saanud määruskaebuses piisavalt esitada oma vastuväiteid ja seisukohti kohtutäituri avalduse osas. Võlgnike seisukoht on ringkonnakohtule selge ja puudub vajadus täiendava seisukoha küsimiseks. 12. Kohtutäitur taotluses esialgses avalduses maakohtult luba sisenda võlgnike eluruumi 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus rahuldaski kohtutäituri avalduse selliselt. Kohtutäitur esitas vastuses määruskaebusele taotluse lubada kohtutäitur viivitamatult võlgnike valdusesse. Maakohus selgitas 23.01.2020 määruses kohtutäiturile õigust võlgnike ruumidesse siseneda pärast maakohtu 16.01.2020 määruse jõustumist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul puudub alus määruse täidetavuse muutmiseks.
MS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui kohus ei määra hilisemat täitmisele kuulumise aega. TsMS § 478 lg 4 teine lause näeb ette, et kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on sarnastest asjades aktsepteerinud kohtutäituri õigust võlgniku ruumidesse sisenemiseks alates vastava määruse jõustumisest (vt Riigikohtu 13.05.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 10 ja 03.10.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri avalduse alusel võlgniku ruumidesse sisenemine ei ole sedavõrd kiireloomuline toiming, mida peab igal juhul saama teha viivitamatult. Vastasel juhul muutuks võlgniku kaebeõigus sisutuks. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus võlgnike ruumidesse siseneda pärast selleks õigust andva määruse jõustumist. 6. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Ruumidesse sisenemise otsustamine on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohus jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.