Obsah (7)

§ 659§ 667§ 662§ 477§ 5521§ 172§ 553

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-14530 Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2020, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus laps

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 20.09.2019 Pärnu Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik I, lapse isa) vastu lapse BB-ga (puudutatud isik II, laps) suhtluskorra määramiseks. Avalduse kohaselt kolis ema koos lapsega
2. aastal ühisest kodust välja (maakohtu istungil täpsustatud). Laps elas pärast seda pool aega kuus emaga ja pool aega isaga. Alates
3. aastast elab laps isaga.
4. aastal leidis avaldaja uue elukaaslase. Seejärel avaldaja ja puudutatud isiku I suhted muutusid. Lapse isa manipuleerib lapsega ega tee koostööd lapse emaga. Kui avaldaja elas ilma elukaaslaseta, siis olid suhted puudutatud isikuga I normaalsed. Puudutatud isik I tahab avaldajale kätte maksta. Puudutatud isik I takistab avaldajal lapsega suhtlemast. Avaldaja palub määrata järgmise lapsega suhtlemise korra: - Laps on emaga nädalavahetustel: iga reede kella 18-st kuni pühapäeval kella 18-ni. - Laps veedab emaga aega selliselt, et see ei segaks lapse tavaelu. - Vanemad lepivad omavahel lapsega kohtumise ajad kokku võimalikult varakult, arvestades lapse huvi ja soovidega. - Muudatustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab üks vanem teist vanemat ette vähemalt 5 päeva. - Ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole 5-päevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. Lapse haigestumise ajal ei või last hooldav lapsevanem keelata teisel vanemal lapsega kohtumast. - Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuse ajad ning arvestama, et puhkuste ajal saaks laps vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga. - Lapse kohtumiseks tuleb lapse ema lapsele kokkulepitud kohta järgi ning viib lapse kokkulepitud ajal ja kohta tagasi. - Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid. - Perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Isadepäeval on laps isaga, emadepäeval emaga. - Mõlemal vanemal on kohustus tagada, et nemad ega nende lähikondlased ei kahjustaks lapse suhet teise vanemaga. - Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
5. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse ema on esitanud kohtule avalduse üksnes seetõttu, et vähendada lapsele makstava elatise suurust. Lapse emal puudub tegelik huvi lapsega suhelda. Lapsel on õigus emaga suhelda, kuid praegusel juhul ei vasta see lapse huvidele. Lapse emal on probleeme alkoholisõltuvusega, mistõttu ei taha laps ema juures külas käia ega emaga suhelda. Laps on ise 30.09.2019 kirjas kirjutanud, et ei elanud ema juures kunagi kauem kui neli päeva ühes kuus, sest alkoholi oli palju ning ema oli purjus. Laps leidis ema kodust spordikotist alkoholitaarat, samuti olid ema kodus niisama alkoholipudelid laiali. Eeltoodut 3 kinnitavad lapse poolt tehtud pildid. Lapse sõnul on ema olnud joobes ka lapse külaskäigu ajal, samuti on ema lapsele õhtul hilja joobes olekus helistanud. Lapse ema ei ole suuteline alkoholisõltuvuse tõttu tagama lapsele parimate huvide kaitset ega lapsega suhtlema. Arvestades lapse enda soovimatust emaga suhelda, tuleb ema avaldus jätta rahuldamata. Last ei saa sundida emaga suhtlema tema tahte vastaselt. Isa ei takista lapsel emaga suhtlemast. Lapse isa märkis 28.11.2019 vastuses, et ei nõustu lastekaitsetöötaja arvamusega, et isa on last mõjutanud, mistõttu ei taha laps emaga kohtuda. 13-aastane on piisavalt iseseisev, et ise oma seisukoht kujundada. Lapse ema on ise on lastekaitsetöötajale 05.03.2019 teada andnud, et tarvitab iga päev 1-2 pudelit õlut. See viitab alkoholisõltuvusele. Tarbitav kogus võib olla veelgi suurem. Suhtluskord tuleks määrata siis, kui lapse ema on läbinud alkoholisõltuvuse ravi. Lapse emal tuleb enne suhtluskorra kehtestamist taastada normaalsed ning toetavad suhted lapsega, et emaga kohtumised ja suhtlemine ei oleks lapsele vastumeelne.
6. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja on lapsega kohtunud. Laps avaldas esindajale, et ei soovi emaga mingil juhul suhelda. Laps selgitas, et ema tarvitab tööst vabal ajal alkoholi. Esindaja leiab, et arvestada tuleks ka lapse soovidega, laps on 13-aastane. Ei peaks kehtestama suhtluskorda, kui laps seda ei soovi.
7. Eestkosteasutus Paide linn (Paide linnavalitsuse kaudu) märkis kohtule 28.10.2019 esitatud arvamuses, et ei toeta täielikult lapse ema avaldust suhtluskorra osas. Lapsel on ema vastu tugev trots ja pettumus, mistõttu ei peaks last kohustama esialgu igal nädalavahetusel ema juurde minema. Spetsialisti abiga saab järk-järgult ema ja lapse side taastuda. Laps on tugevalt isa poolt mõjutatud ja seetõttu käitub lapses ema suhtes trotslikult. 10.10.2019 kohtus lastekaitsetöötaja lapsega koolis. Laps on tugevalt isa poole hoidev. Lapse jutt, vaated ja hoiakud on isa käitumist õigustavad ja ema teguviise taunivad. Laps on tugevalt ema vastu meelestatud. Laps ei soovi emaga kohtuda ning eemalolek emast on teda emast kaugendanud. Lapsele on vastumeelt igasugune emapoolne pöördumine ja kontakti otsimine. Laps tunnistab, et arutab asju isaga. Lastekaitsetöötaja tutvustas lapsele erinevaid terapeutilisi toetusmeetmeid, kuid laps keeldub spetsialistide juurde minemisest. Laps ei soovi emaga kontakti ning ei mõista, miks on vaja toetada tema ja ema kohtumisi. Laps ütleb, et ei taha emaga rääkida, talle külla minna ja temaga suhelda. Vaja on toetada ema ja lapse suhte taasloomist ja selle säilimist. Lastekaitsetöötaja on korduvalt toonitanud terapeutilise abi vajalikkust, mida lapse isa ei ole kuulda võtnud ega tegutsenud lapse huvides.
8. Maakohus kuulas lapse ära 06.02.
9. Lapsevanemad ja teised menetlusosalised kuulas maakohus ära 25.02.2020 toimunud ärakuulamisel. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Maakohus rahuldas osaliselt 09.03.2020 määrusega ema avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt: - Emal on õigus suhelda lapsega alates määruse jõustumisest kahel päeval nädalas, so teisipäev ja neljapäev kohtumisajaga üks tund alates kell 18.00 isa juuresolekuta, arvestades lapse huvi ja soovidega. Kohtumised toimuvad XX ja YY (isa) poolt varasemalt kokkulepitud kohas. Pärast kahe kuu möödumist määruse jõustumisest on emal õigus lapsega suhelda lisaks laupäeviti kell 12.00 kuni 17.
11. - Laps veedab aega emaga selliselt, et see ei segaks lapse tavaelu. - Isa ei tee mistahes takistusi emal lapsega suhtlemise osas. - Muudatustest lapsega kokkusaamise aegades teavitab üks vanem teist vanemat ette vähemalt viis päeva. 4 - - Ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole 5-päevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik. Lapse kohtumiseks tuleb lapse ema lapsele kokkulepitud kohta järele ning viib lapse kokkulepitud ajal ja kohta tagasi. Sõltumata sellest, kumma vanemaga laps on, on tal õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel, arvestades lapse magamamineku aegasid. Lapse isa peab tagama ema suhtlemisvõimaluse lapsega telefoni teel. Mõlemal vanemal on kohustus tagada, et nemad ning nende lähikondsed ei kahjustaks lapse suhet teise vanemaga. Kohtumisel ning suhtlemisel lapsega ei tohi ema olla alkoholijoobes. Käesolevas suhtluskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad mõlemad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse paremaid huve. Maakohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Maakohus viitas

§-le 477 lg 5, §-le 134, §-le 561, §-le 172 lg 1, PKS §-le 143 lg 1, 2 ja 3, §-le 123 lg 1, LasteKS §-le 5, §-le 21 lg 1 ja

1. Samuti viitas maakohus Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-138-16, p 20 ja 3-2-1-6-12, p
2. Vaidlust ei ole selles, et laps elab koos isaga ning lapse ema kontakt tütrega on tänaseks täielikult katkenud. Samuti ei suhtle laps emaga telefoni teel ning laps on ärakuulamisel kinnitanud, et on blokeerinud ema kõned. Avaldaja sõnul nägi ta tütart viimati
3. aasta mais. Seega ei ole emale PKS § 143 lg-s 1 sätestatud suhtlusõigust lapsega täna tagatud. Estkosteasutuse arvamusest nähtub, et lapse isa on kahjustanud ja kahjustab jätkuvalt lapse suhet emaga. Lapse isa seisukohtadest nähtuvalt ei ole ta valmis muutma oma käitumist ega hoiakuid lapse ja ema suhte ning suhtlemise osas. Lapse isa ei mõista, et lapse huvides on, et tal oleks hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga, ta ei suuda eristada enda huve lapse huvidest ja enda käitumist vastavalt lapse huvidele reguleerida. Lapse emale etteheidetav käitumine seondub põhilises osas tema väidetava alkoholi liigtarvitamisega ning alkoholilembelise elukaaslasega. Lapse ema ei ole eitanud, et talle meeldib õlu ning ta seda ka õhtuti tarvitab, küll aga mitte igapäevaselt. Ta eitab ka, et alkoholitarvitamine takistaks või piiraks tema igapäevast elu ning töötamist pikaajaliselt ühel ametikohal. Lapse isa on lapse ema igapäevase alkoholitarvitamisega pöördunud ka politsei poole, kuid ei ilmnenud asjaolusid, millele lapse isa oli viidanud. Politsei juhtumimenetlust ei algatanud. Seega vaatamata asjast puudutatud isikute väidetele leidis maakohus, et puudub alus lapse ema suhtlusõiguse keelamiseks lapsega ema alkoholitarvitamise tõttu. Ka puuduvad tõendid, et lapse ema elukaaslane liigtarvitab alkoholi. Vaidlust ei ole, et käesoleval juhul on lapse isa helistanud nii treenerile kui ka kooli ja seadnud tingimusi, et lapse ema ei tohi last treeningutele vaatama minna ega osaleda kooli koosolekul, eirates seega lapse ema kui hooldusõigusliku vanema õigust, mida pole piiratud. Kuigi lapse isa on esitanud tõendid, et lapse õppeedukus on võrreldes
4. aasta algusega nüüdseks, mil laps emaga suhelnud ei ole, paranenud, ei ole maakohtu arvates ainuüksi sellest võimalik järeldada ema kahjulikku mõju lapsele. Lapsel võib küll minna koolis hästi, kuid see ei tähenda, et lapse jaoks oleks kõik hästi. Eestkosteasutus on leidnud, et lapsel on hea materiaalne keskkond, kuid emotsionaalne pool kannatab ning laps on emotsionaalselt haavatav. Samas puuduvad tõendid, et selle on põhjustanud just suhtlus emaga. 5 Eeldatavalt on 13-aastane laps võimeline oma arvamust avaldama ning seda ta ongi teinud. Lapse isa on leidnud, et kuna lapse tahe emaga suhelda puudub, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata. Nii eestkosteasutus kui ka lapse esindaja on leidnud, et isa mõju lapsele on väga suur, laps kasutab paljuski isa väljendeid ja pahameelt ning rõhub üksnes ema alkoholi liigtarvitamist. Maakohus nõustus eestkosteasutuse ja lapse esindaja, samuti lapse ema arvamusega, et ei ole eluliselt usutav, et laps on täiesti iseseisvalt välja mõelnud etteheited ja suhtlemistingimused emale. Eestkosteasutus on välja toonud, et ka lapse kirjades kordab laps isa negatiivseid hoiakuid. Maakohus ei ole emaga suhtlemises lapse tervist ja arengut pärssivat tegevust leidnud. Pikas perspektiivis on emaga mittesuhtlemine kahjulik. Lapse ja vanema koosolemise mittetagamine rikub nii lapse kui vanema õigust perekonnaelule. Avaldus suhtluskorra määramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Eestkosteasutus ja lapse esindaja on pooldanud, et lapse kohtumised emaga võiks taastuda järk-järgult arvestades lapse soove. Taunitav on lapse suhtlus emaga, kui viimane on alkoholi tarvitanud, samuti ei ole laps soovinud suhelda emaga kodus, kus on nähtav taara, alkohol ning on olnud vastumeelne ka suhtumises ema elukaaslasesse. Sellega tuleb suhtluskorra tingimuste määramisel arvestada, välistades lapse kohtumise emaga nädalavahetustel koos ööbimisega. Kui ema ja lapse suhted paranevad, võivad vanemad lapse arvamust arvestades kokku leppida suhtluskorra, mis võimaldab lapsel ja emal ajaliselt rohkem suhelda ning seda ei pea tegema kohtumäärusega. MÄÄRUSKAEBUS
5. Isa esitas 24.03.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta lapse ema avaldus rahuldamata. Samuti palub isa jätta menetluskulud lapse ema kanda. Isa taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil. Lapsel on õigus emaga suhelda, aga mitte kohustus. Kohus ei saa lapse tahte vastaselt sundida last emaga suhtlema. Asjaolu, et lapse ema kinnitusel tarbib ta alkoholi iga päev, viitab lapse ema alkoholisõltuvusele. Ema avaldab lapsele negatiivset mõju. Isa ei takista ema ja lapse suhtlust. Laps ei soovi, et ema otsiks temaga kontakti või suhtleks lapse õpetajatega. EDASINE MENETLUSE KÄIK
6. Ema palub jätta isa määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud isa kanda.
7. Paide linn (Paide linnavalitsuse kaudu) ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta isa määruskaebust.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9. Lapse isa esitas 23.04.2020 ringkonnakohtule taotluse lapse ärakuulamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 2.1., 2.4., 2.5., 2.

1. viimase lause osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab ema ja lapse suhtluskorda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse osaliselt.
2. Ringkonnakohus käsitleb esmalt lapse isa taotlust kohtuistungi määramiseks, lapse ärakuulamiseks ja tõendite vastuvõtmiseks (I), seejärel ema ja lapse suhtluskorda (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). 6 I
3. Lapse isa taotleb asja läbivaatamist istungil. Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe.

§ 667

lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Maakohus on vanemad isiklikult ära kuulanud ning täiendava istungi korraldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. 15. Lapse isa taotleb lapse ärakuulamist. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud. Ringkonnakohus lapse ärakuulamiseks vajadust ei näe. 16.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse isa poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Lapse ema on asunud seisukohale, et lapse isa poolt esitatud psühholoogi tõend ei ole usaldusväärne ja seda ei peaks asjas arvestama. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul ei ole alust jätta esitatud psühholoogi tõendit vastu võtmata. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Kohus hindab tõendeid kogumis ega tee lahendit üksnes ühe tõendi pinnalt. II

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (Riigikohtu 09.11.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid.

1. Lapse isa tugineb määruskaebuses sellele, et laps ei soovi emaga suhelda ning lapse ema ei suuda alkoholisõltuvuse tõttu lapse parimaid huve tagada ega lapsega suhelda.
2. Lapse huvide välja selgitamisel tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta ka lapse arvamust, arvestades seejuures lapse vanust ja arengutaset. Arvestades, et kohus peab menetluses ära kuulama vähemalt 10-aastase lapse (

§ 5521

), siis tuleb asja lahendamisel lapse tahtega arvestamata jätmisel seda põhjendada. Praeguses asjas on maakohus õigesti märkinud, et lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Kuid maakohus ei ole piisavalt põhjendanud 13-aastase lapse tahtega arvestamata jätmist ega välja selgitanud, mis põhjusel laps emaga suhelda ei soovi ja kas emaga suhtlemine võib olla vastuolus lapse huvidega. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. 7 Lapse huvide välja selgitamisel tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta ka lapse arvamust, arvestades seejuures lapse vanust ja arengutaset. Kui laps avaldab kohtule, et ta ei taha emaga suhelda, siis tuleb välja selgitada, mis on selle põhjuseks.

1. Laps on avaldanud lastekaitsetöötajale, menetluses talle määratud esindajale, kirjades kohtule kui ka kohtunikule ärakuulamisel, et ta ei taha emaga suhelda (dtl 38-40, 46, 48, 49, 67). Seega on laps kogu menetluse kestel avaldanud, et ta ei soovi emaga suhelda. Laps on põhjendanud soovimatust emaga suhelda sellega, et ema tarvitab alkoholi. Sellele on laps tuginenud ka enne praeguses asjas alanud kohtumenetlust (lapse poolt lastekaitsetöötajale 08.03.2019 ja 11.03.2019 avaldatu, dtl 48, 49). Lisaks nähtub, et laps ei soovi emaga suhelda seetõttu, et emal on uus elukaaslane ja sõbrad, kes tarvitavad alkoholi; ema on talle valetanud; ema käitumine on olnud lapsele ebameeldiv (ema esitas kriminaaluurijale lapse kohta avalduse ja lapse poolt emale saadetud sõnumi (dtl 39, 58, 67, 171, 172)). Ringkonnakohtule esitatud psühholoogi tõendist nähtub lisaks, et lapsele ei meeldi see, et ema on ühendust võtnud kooliga ja leppinud kokku kohtumisi õpetajaga lapsega seda eelnevalt arutamata, samuti on ema ilmunud ootamatult lapse trennide juurde last vaatama ja tervitama (dtl 169). Kohtule eestkosteasutuse poolt esitatud väljavõttest nähtub, et ema avaldas lastekaitsetöötajale, et ta tarvitab õhtuti 1-2 pudelit õlut (dtl 57). 25.02.2020 maakohtus toimunud kohtuistungil avaldas ema, et talle meeldib õlut juua (dtl 120). Seega on tõendatud, et lapse ema tarvitab alkoholi. Lapses on tekkinud vastumeelsus emaga suhelda eelkõige seetõttu, et ema tarvitab alkoholi. Samuti on lapsele vastumeelne eespool väljatoodud ema käitumine. Laps on avaldanud 15.03.2020 kirjas, et ta ei taha emaga suhelda enne kui ema ei ole lõpetanud alkoholi tarvitamist. Samuti avaldas laps, et ta ei taha emaga sunniviisiliselt suhelda (dtl 171, 172).
2. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas on lapse huvides arvestada ka lapse arvamusega ja määrata suhtluskord selliselt, et laps ei pea kohtumisele minema ega emaga suhtlema, kui ta seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt emale. Laps oli maakohtus ärakuulamise ajal 13-aastane. Ringkonnakohtu menetluse ajal on laps saanud 14aastaseks. Nii perekonnaseadus (PKS § 123 lg 1) kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustik (

, § 558 lg 1 ja § 563 lg 6) näevad ette, et lapsi puudutavates vaidlustes tuleb lähtuda lapse huvist, mis sisaldab ka lapse arvamuse ärakuulamist. Kuigi seaduses ei ole sätestatud kohtule sõnaselget kohustust pärast lapse arvamuse ärakuulamist arvestada suhtluskorra määramisel lapse soovide ja arvamustega, on ringkonnakohus seisukohal, et lapse väljendatud seisukohti tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Lapse tahte vastaselt suhtluskorra määramine võib praegusel juhul mõjuda lapsele kahjustavalt. Laps on avaldanud, et ema tarvitab lapse juuresolekul alkoholi, mis last häirib (dtl 38, 39, 58, 67). Samuti häirib last alkoholi mõju all oleva emale käitumine (dtl 38, 40). Laps on saanud 14aastaseks, ta on piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega. Samuti on laps põhjendanud, miks ta ei soovi emaga suhelda. Kohus ei peaks määrama suhtluskorda, mida ei täideta, arvestades ka seda, et lapse keeldumise korral ei ole võimalik lapse suhtes jõudu kasutada. Suhtlus lapse ja vanema vahel peab olema eelkõige loomulik ja mitte sunnitud. Sellises vanuse lapse puhul on oluline vanema ja lapse koostöö ja omavaheline suhtlus. Praegusel juhul on lapse huvides see, kui laps saab ise otsustada emaga suhtlemise ja kohtumiste osas. Laps ei ole emaga suhtlemist täielikult välistanud. Lapse ema peab arvestama, et selline tegevus, mis lapsele ei meeldi, võib last emast veelgi rohkem võõrandada ja suhet lapsega kahjustada.

1. Menetluse ajal on eestkosteasutus ja lapse ema selgitanud, et laps hoiab tugevalt isa poole ja isa mõjutab last (dtl 49, 67, 95, 118). 8 Praegusel juhul ei nähtu, et lapse soov emaga mitte suhelda on kujunenud isa sunnil või mõjutamisel. Laps on välja toonud asjaolud, mis kirjeldavad lapse ja ema vahelist suhtlust, mis on viinud selleni, et laps ei soovi emaga suhelda. Ei ole välistatud, et isa on last mõjutanud emaga mitte suhtlema, kuid lapse kirjeldatud sündmused ja ema käitumine lapse suhtes ei ole isa poolt tekitatud.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.1., 2.4., 2.5., 2.
3. viimase lause. Punktid 2.
4. ja 2.
5. on seotud punktiga 2.1., mistõttu tühistab ringkonnakohus ka need punktid. Punkti 2.
6. viimase lause kohaselt peab lapse isa tagama ema suhtlemisvõimaluse lapsega telefoni teel. Ringkonnakohus otsustas, et laps ei pea kohtumisele minema ega emaga suhtlema, kui ta seda ei soovi, mistõttu otsustab laps ise ka seda, millal ta emaga telefoni teel suhtleb. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1., 2.2., 2.3., 2.6., 2.
7. esimene lause, 2.8., 2.9., 2.10., 3 ja
8. Praegusel juhul ei ole põhjendatud maakohtu määruse tervikuna tühistamine. Suhtluskorra määramine toetab lapse ja ema vahelise kontakti tekkimist. III
9. Lapse isa on palunud jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud lapse ema kanda. Maakohus on põhjendanud, miks menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendusega ega korda neid.
10. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ja asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 26. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

§ 553

lg 1 on praeguses asjas lapsel iseseisev kaebeõigus ning ta võib praeguses asjas ringkonnakohtu määruse peale kaevata oma esindaja kaasabita. Alaealine on määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus, vabastatud riigilõivu tasumisest (RLS § 22 lg 2 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9