) § 120 lg 1 kohaselt on samas paragrahvis nimetatud juhul ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud. Kaitseministeerium on jätnud tuulegeneraatori eelprojekti ehitusloa eelnõu kooskõlastamata. Seega ei ole ehitusloa väljastamine võimalik. 6. OÜ Adepte esitas 15.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.03.2018, 16.05.2019) Mustjala Vallavalitsuse 15.11.2017 otsuse nr 1712921/00119 tühistamiseks, 2
lg 1 ning määruse nr 16 § 4 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud sätted toovad kaasa kaebaja ettevõtlusvabaduse riive (PS § 31). Kaitseministeerium keeldus kooskõlastuse andmisest, tuginedes määruse nr 16 § 4 lg-le 2 ja seoses kavandatava ehitise võimaliku mõjuga radari töövõimele. Mistahes muu asjaolu esinemist vastustaja esile toonud ei ole. Kaebaja möönab, et julgeolekukaalutlustel võiks ettevõtlusvabaduse riivet pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks. Sellest hoolimata ei ole vaidlustatud sätetest tulenevad abinõud vajalikud ega mõõdukad, mistõttu on ettevõtlusvabaduse riive ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Riik on
lg 1 ja määruse nr 16 § 4 lg 2 koosmõjul kehtestanud absoluutse tuulegeneraatorite püstitamise keelu, seejuures konkreetse tuuliku tegeliku mõju iseloomust ja suurusest sõltumata. Julgeoleku tagamist oleks võimalik saavutada ka juhul, kui Kaitseministeerium aktsepteeriks kavandatava ehitise mõju avaldumise võimaluse korral leevendusmeetmeid. Seadusandja soov on olnud tagada kaalutlusõiguse teostamise võimalus, olenemata kooskõlastusmenetluse tulemusest.
Sätted tingivad kaebaja kinnisasja omaniku nõusolekuta võõrandamise, kuivõrd välistatakse kaebaja võimalus kasutada kinnisasja selle sihtotstarbe kohaselt. Kaebaja on omandanud kinnistu teadmisega, et sellele on võimalik rajada tuulegeneraator(id). Vaidlusaluste sätete alusel on ehitiste kogukõrgusele kehtestatud piirang (alla 28 m), mis ei võimalda kinnistule tuulegeneraatori rajamist. Omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine on toimunud ilma õiglase ja kohase hüvitiseta. Kuivõrd kinnisasja kasutusvõimalused on välistatud või oluliselt piiratud, siis väheneb oluliselt ka kinnisasja väärtus. Vaidlusalused sätted on vastu võetud õiguskindluse põhimõtet rikkudes ning see on kaebajale toonud kaasa märkimisväärse kahju tekkimise ennekõike tema poolt investeeritud kulude näol. Määruse nr 16 kehtestamise ja jõustumise vahele jäeti vaid viis päeva, mis on õigusvastane. Lisaks selgusid omandipõhiõiguse piirangud alles pärast ulatuslike investeeringute tegemist. Vaidlustatud sätted on vastuolus ka õigusselguse põhimõttega.
lg 1 ning määruse nr 16 § 4 lg 2 alusel ei ole võimalik piisava selgusega ette näha, millist tagajärge vaidlustatud sätted omavad. Määrus nr 16 on antud
lg-s 4 sätestatud volitusnormi piire ületades, kuivõrd määrusega kehtestatakse lisaks ehitistele ka riigikaitse eesmärgil kasutatavate seadmete ja süsteemide töövõime kriteeriumid. Muhu saarel paiknev Ground Master 403 tüüpi radar on mobiilne ega ole aluspinnasega ühendatud. Seega ei vasta radar
Lisaks on radar olemasoleva hoone ehk ehitise sisse paigaldatav seade, mistõttu ka sel põhjusel ei ole tegemist eraldiseisva ehitisega, vaid üksnes selle sisemuses paikneva vallasasjaga. Vaidlustatud sätted rikuvad riigivõimu omavoli keeldu. Ehitusloa väljastamisest keeldumine on õigusvastane ka põhjusel, et puudub
§-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alus. Kaitseministeeriumi kirjas ei sisaldu määrusega nr 16 ettenähtud põhjendusi, mistõttu ei saa
Kaitseministeerium on kooskõlastuse andmata jätmisel viidanud üksnes määruse nr 16 § 4 lg-le 2. Kui viidatud säte tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks, siis on kooskõlastuse andmata jätmine toimunud õigusliku aluseta. Vaidlustatud sätete põhiseadusevastaseks tunnistamisel langeb ära ka Mustjala Vallavalitsuse alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. 3
lg-s 1 sätestatud ehitusloa kooskõlastamise nõue üle 28 m kõrguse kavandatava ehitise osas ning keeld ehitada ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta on riigi kaitsevõime tagamise eesmärgil sobiv abinõu. Kohalikul omavalitsusel ega ka ühelgi teisel haldusorganil ei ole õigust, pädevust ega vahendeid riigi kaitsevõime asjaolusid Kaitseministeeriumita ning lõplikult hinnata. Riik peab kaitsma avaliku raha kasutamise huve ja riigi julgeoleku tagamise huve ning seega ei ole võimalik ühe ettevõtja poolt soovitava ühe tuuliku püstitamiseks seada ohtu teiste, riigi julgeoleku seisukohalt oluliste valdkondade või tegevuste rahastamist. Kaitseministeeriumil on kohustus iga menetluse puhul hinnata kavandatud tegevuse sobivust konkreetses asukohas. Kaebaja tõlgendus
p-le 6 on väär,
Kaebaja väited omandipõhiõiguse riive osas on põhjendamatud ega anna alust tunnistada
§-i 120 ja määruse nr 16 § 4 lg-t 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Ühtegi tõendit omandi sundvõõrandamise kohta Kaitseministeeriumi või valla poolt ei ole kaebaja esitanud ning seda ei ole ka toimunud. Arusaamatu on kaebaja väide, et ta on omandanud kinnistu teadmisega, et sellele on võimalik rajada tuulegeneraatoreid. Kaebaja sai kinnistu omanikuks 19.05.2008 ning kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Sel ajal ei olnud väljastatud tuulegeneraatori rajamiseks nimetatud kinnistule ühtegi ehitusluba, mis annaks tuulegeneraatori rajamiseks õiguse. Määrusega nr 16 täpsustatakse, mitte ei looda uusi kooskõlastuse nõude aluseid. Seega ei ole vaidlustatud sätted vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ja ehitusprojektid tuleb lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 6¹ alusel kooskõlastada Kaitseministeeriumiga alates 22.12.2008. Seega ei saanud tulla tuulegeneraatorite ja tuuleparkide kooskõlastuse kohustus ettevõtjatele üllatusena. Vaidlustatud sätted ei ole vastuolus ka õigusselguse põhimõttega.
Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, nagu määrusega oleks ületatud volitusnormi piiri. Ainetud on kaebaja väited riigivõimu omavoli kohta. NATO-ga liitumisel võttis Eesti Vabariik kohustuse tagada NATO kehtestatud reeglite järgimine Eesti Vabariigi poolt, mis on riigi julgeoleku seisukohast äärmiselt oluline. Suur osa riigi julgeoleku tagamisega seotud informatsioonist on riigisaladus või salastatud välisteave. Määruse nr 16 üheks eesmärgiks on sätestada kriteeriumid, millest lähtuvalt hinnatakse riigikaitselise ehitise töövõimet. Riigikaitseliste ehitiste töövõime osas tuleb lähtuda rahvusvahelistest aktidest ja see ei tähenda omavoli. Kuna planeeritav tuulegeneraator hakkaks asetuma radari otsenähtavusalas, siis põhjustab see pöörlevate labade tõttu riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Isegi juhul, kui määrus nr 16 ei sätestaks riigikaitselise ehitise töövõime hindamise kriteeriume, on Kaitseministeeriumil tuulegeneraatorile kooskõlastuse andmisel õigus hinnata planeeritava tuulegeneraatori mõju riigikaitselise ehitise töövõimele – riigikaitselise ülesande täitmisele. Isegi kui
on kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigust andev, siis piirab Kaitseministeeriumi negatiivne kooskõlastus kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust selliselt, et ehitusluba ei ole võimalik
Kooskõlastaja seisukoht on lõppotsustajale siduv (vt
eelnõu seletuskirjas toodu § 42 lg 7 kohta). Kohalikul 4
-st tulenevaid keelde, mis ehitamist ei luba, kui puudub Kaitseministeeriumi kooskõlastus. 8. Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Mustjala Vallavalitsuse otsus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks on õiguspärane, kuna Kaitseministeeriumi poolt eelnõu kooskõlastamata jätmine on vastustajale siduv ning alal kehtib detailplaneering, millega ei anta ehitusõigust tuulegeneraatori püstitamiseks.
lg 1 välistab ehitusloa väljastamise ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta ning siinkohal puudub kaalutluse võimalus. Kaitseministeerium on pädev asutus hindama asjaolu, kas määruse nr 16 § 4 lg 2 on asjakohane või mitte. Kaitseministeerium on andnud ka vastuses järelepärimisele 10.06.2017 kirjaga nr 12-3/17/2124 oma täiendavad põhjendused. Seega on põhjendusi küsitud ka tagantjärgi ja vastustaja hinnangul on saadud ammendav vastus kooskõlastamata jätmise osas. Liiküla, Härjakopli maaüksusel on kehtiv detailplaneering, mis on kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 30.04.2010 otsusega nr
Vald ei ole tuginenud ehitusloa andmisest keeldumisel riigisaladusele või muule salastatud teabele. Vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ei ole alust. Vald ei tuginenud pelgalt Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumisele, vaid pidas oluliseks ka seda, et tuulegeneraatori püstitamist ei kaalutud detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringuga seonduvatel menetluslikel aspektidel ei pea kohus vajalikuks pikemalt peatuda, sest keeldumine oli põhjendatud ka lähtuvalt nendest kaalutlustest, mis baseerusid Kaitseministeeriumi 10.06.2017 seisukohal. Kaebaja on taotlenud
lg 1 ja määruse nr 16 § 4 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimist.
Kaitseministeerium on sätete põhiseaduspärasust analüüsinud oma 31.05.2019 vastuses koos viidetega Riigikohtu lahenditele. Kohus nõustub nende seisukohtadega neid üle kordamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. OÜ Adepte palub 08.07.2019 apellatsioonkaebuses (täiendatud 13.08.2019, 20.01.2020) halduskohtu 18.06.2019 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajatelt solidaarselt välja kaebaja menetluskulud ja jätta vastustajate menetluskulud nende endi kanda. 5
lg-s 1 ja määruses nr 16 loodud menetluskord välistab õigusvastaselt kõigi huvide kaalumise peale riigikaitseliste huvide. Ehitusseadustikku süstemaatiliselt tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et
on kaalutlusõigust andev (vt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 16‒17; Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2018 otsus nr 3-16-2515). Ehitusloast keeldumisel tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda kõiki asjakohaseid avalikke ja erahuve. Vald neid huve kaalunud ei ole, tuginedes
Samas on ka Kaitseministeerium käsitlenud enda kooskõlastuse andmisel üksnes riigikaitselisi huve, kusjuures kooskõlastuse aluseks olevat analüüsi pole Kaitseministeerium vallale isegi edastanud (piiratud ligipääsuga teave). Kaitseministeerium on väitnud, et negatiivne kooskõlastus tugineb suures ulatuses riigisaladuseks või salastatud välisteabeks tunnistatud teabele, millele puudub ligipääs nii kaebajal kui Saarema vallal. Seega on tekitatud olukord, kus ehitusloamenetluses arvestatakse ainult riigikaitselisi huve, s.o ühtegi teist huvi menetluse käigus polegi võimalik kaaluda. Kaebaja ei välista, et riigikaitseline kaalutlus võib olla poliitiliselt prioriteetne, kuid see ei saa välistada teiste kaalutluste arvesse võtmist. Eelkõige tuleb hinnata negatiivse mõju määra radarile. Vaidlustatud aktid rikuvad ettevõtlusvabadust. Usutav ei ole, et Kaitseministeerium oleks läbi viinud mingi kaalumise teiste huvidega. Kaebajale teadaolevalt on Kaitseministeerium varasema regulatsiooni alusel väljastanud kooskõlastusi üheksal leheküljel, erinevalt praeguses asjas kaebaja taotluse kooskõlastusel märgitud mõnest üldsõnalisest reast. Vaidlustatud aktid rikuvad omandipõhiõigust. Toimunud on kaebaja vara omaniku nõusolekuta võõrandamine. Kaebaja eesmärk on olnud Härjakopli kinnistule tuulegeneraatori rajamine. Härjakopli kinnistul puudub mistahes muu majanduslikult mõistlik maakasutus. Kuigi iga äriprojektiga kaasnevad äririskid, ei õigusta see õigusliku ja faktilise keskkonna olulist muutmist pärast projektiga alustamist. Kaebaja alustas tuulegeneraatori arendamist 2008. a-l. Radar paigaldati 2013 a-l. Sellise tegevusega põhiõiguste piiramisel tuleb riigil tekkinud kahju õigustatud isikutele hüvitada (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-16-812, p 13). Vaidlustatud aktid on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kaebaja põhiõiguseid oluliselt piirava määruse nr 16 kehtestamise ja jõustumise vahele jäeti vaid viis päeva, mis on õigusvastane. Ebaõige on Kaitseministeeriumi väide, et
uus regulatsioon pidi olema kaebaja jaoks ettenähtav.
lg-st 4 ei nähtu mistahes kriteeriumeid ega isegi riigikaitseliste ehitiste liike, millega seoses menetlust hakatakse läbi viima. Määruse nr 16 näol on tegemist põhiõiguste piirangut sisustava ja laiendava (nn praeter legem) määrusega, mistõttu polnud kaebajal mistahes infot selle kohta, mil moel õiguslikku regulatsiooni tegelikult muutma hakatakse. Määrusega on volitusnormi (
Riigivõimu omavoli keeldu rikub Kaitseministeeriumi seisukoht, et salastatud NATO dokumente on võimalik „õigusena“ kohaldada ka sõltumata
NATO sisedokumendid ei ole siseriiklikult kehtivad õigusaktid, mille alusel saaks kaebaja põhiõiguseid piirata. Halduskohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja tugines kaebuses eelkõige asjaolule, et
Halduskohus ei analüüsinud kaebaja etteheiteid sisuliselt. Saaremaa Vallavalitsus ei ole ehitusloast keeldumisel tuginenud väitele, et taotlus ei oleks kooskõlas detailplaneeringuga, mistõttu ei saa ta seda teha ka kohtumenetluses. Kohus ei ole seda küsimust hinnanud. Valla vastav väide on põhjendamatu ka sisuliselt. Olukorras, kus aegunud detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, ei saa vald keelduda 6
Õhuväe analüüsist nähtub, et kaebajale negatiivse tähendusega haldusakti andmisel on tuginetud üksnes ühele õiguslikule alusele – Kaitseväe juhataja 2009. a käskkirja nr 327-k lisale „Õhuseire radarkatte rahvuslikud miinimumnõuded Eesti Kaitseväele“. Kaitseväe juhataja ei saa enda käskkirja lisaga kehtestada kriteeriumeid, mille alusel hakatakse piirama kaebaja põhiõiguseid. Liiatigi ei kehtinud käskkirja kehtestamisel
11. Kaitseministeerium palub 06.08.2019 kirjalikus vastuses (täiendatud 27.01.2020) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on kaebust sisuliselt menetlenud ja vaidlusaluste sätete PS-le vastavust hinnanud. Julgeoleku tagamise kaalutulustel võib riik kehtestada menetluskorra, mis võib piirata isikute põhiõigusi.
lg-s 1 sätestatud kooskõlastamise nõue on riigi kaitsevõime tagamise eesmärgil sobiv abinõu. Võttes arvesse normi eesmärki, on igakordne hindamine vajalik. Riigi kaitsevõime tagamine on avalik huvi ja kaalub igal juhul muud huvid üles. Ei ole kahtlust, et kui tahes põhjaliku kaalumise tulemina tuleb primaarseks lugeda riigi julgeoleku ja eksistentsi tagamine. Isegi kui
on kohalikule omavalitsusele kaalutulusõigust andev, piirab Kaitseministeeriumi negatiivne kooskõlastus kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust selliselt, et ehitusluba ei ole võimalik
Kohalik omavalitsus on haldusmenetluses jõudnud õigele lõppjäreldusele. Riigi julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi, mis õigustab ettevõtlusvabaduse piiranguid. Kaebaja väited omandipõhiõiguse riive kohta on põhjendamata. Tuulegeneraatori arendamise alustamiseks
vastuvõtmise (11.02.2015) ja jõustumise (01.07.2015) vahel oli 4,5 kuu pikkune vacatio legis. Seega oli kavandatava ehitise projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastamise kohustus juba 11.02.2015.
lg 4 alusel kehtestatud määrusega täpsustatakse, mitte ei looda uusi kooskõlastuse nõude aluseid. Isegi kui vaidlusalused sätted oleksid PS-ga vastuolus, ei annaks see Saaremaa vallale võimalust ehitusluba välja anda, sest Kaitseministeeriumil tuleks LennS § 35 lg 61 alusel kooskõlastada ehitusprojekt, mille kooskõlastusmenetluse raames peab Kaitseministeerium võtma arvesse ka neid asjaolusid, mida vaidlusaluses kooskõlastusmenetluses arvesse võeti. Seega ei saavuta kaebaja mistahes juhul kaebuse eesmärki (saada ehitusluba). Kuivõrd radar on ehitis ja määruse nr 16 § 4 lg 2 käsitleb radarit, siis on kaebaja väide volitusnormi piiride ületamisest alusetu. Kaebaja väited riigivõimu omavoli kohta on väärad. Suur osa riigi julgeoleku tagamisega seotud informatsioonist on riigisaladus või salastatud välisteave, mida ei ole võimalik 7
lg-st 1 ja § 44 p-st 6 tulenevalt ei saanud vastustaja kaebajale ehitusluba väljastada. On tõsi, et vastustaja ei ole ehitusloa väljastamisest keeldunud detailplaneeringule tuginedes, kuid on sellele viidanud. Eelkõige oli keeldumise aluseks ehitusloa eelnõule kooskõlastuse andmata jätmine. Tuulegeneraatori püstitamist detailplaneeringu menetluse käigus kaalutletud ei ole. Ehitusloa menetluse juures oleks pidanud alustama eelkõige asjaolust, et ehitusõigust tuulegeneraatori püstitamiseks ei olnud ning maa-alal on kehtiv detailplaneering. Seega on kehtiv detailplaneering samuti üheks aluseks ehitusloa väljastamisest keeldumisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab jõusse halduskohtu otsuse resolutsiooni, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 200 p 4). 14.
lg 1 ja määruse nr 16 § 4 lg 2 on põhiseadusega kooskõlas.
lg 1 on
suhtes erinormiks.
p 6 koosmõjus
See ei tähenda aga, nagu jääksid erahuvid üldse kaalumata. Erinevate huvide kaalumine toimub kooskõlastusmenetluses Kaitseministeeriumi poolt ning nii on see olnud ka praegusel juhul. Õhuväe 22.05.2017 analüüsist (juurdepääsupiiranguga toimik) nähtuvalt on kaalutud leevendusmeetmeid elektrituuliku rajamiseks ja leitud, et kinnistule võib püstitada kuni 97,0 m kogukõrgusega (üle merepinna) elektrituuliku ning peale tuulikukõrguse vähendamise 22.05.2017 seisuga muid reaalselt rakendatavaid leevendusmeetmeid ei ole. Kaitseministeeriumi poolt Mustjala vallale 10.06.2017 antud põhjendused (I kd tl 21) ehitusloa kooskõlastamata jätmise kohta olid piisav alus vallale ehitusloa andmisest keeldumiseks. Ka juhul, kui Kaitseministeerium poleks kooskõlastuse andmata jätmist üldse põhjendanud, ei oleks see olnud aluseks vallale ehitusloa andmisele, vaid üksnes aluseks nõuda keeldumise põhjendusi, sest ehitusloa andmisest keeldumine on haldusakt, mida vald peab põhjendama. Kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on aga toiming, mida vastavalt HMS §-le 108 võib põhjendada ka tagantjärgi. Seetõttu ei oma ka asjas tähtsust, et Kaitseministeerium ei esitanud vallale koos 10.06.2017 põhjendustega õhuväe 22.05.2017 analüüsi. 15. Nagu eelnevalt osutatud, toimub
§-s 120 sätestatud ehitise püstitamise lubamise puhul erinevate huvide kaalumine Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmise etapis. Kui Kaitseministeerium tuvastab, et kavandatava ehitise püstitamisega kaasnevad radari töövõimet vähendavad asjaolud (määrus nr 16 § 4 lg 2) ja neid pole alternatiivsete meetmetega võimalik kõrvaldada, tuleb keelduda kooskõlastuse andmisest (
Selliselt prevaleerib avalik huvi (Eesti Vabariigi julgeolek ja kaitsevõime) ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse ees. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et eelistades avalikku huvi, saavad riivatud kaebaja ettevõtlusvabadus ja omandipõhiõigus, kuid ringkonnakohtu 8
lg 1 ja määruse nr 16 § 4 lg 2 ei välista aga kuidagi leevendusmeetmete kaalumist Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastusmenetluses. Praegusel juhul on seda ka tehtud. Ettevõtjal puudub subjektiivne õigus nõuda väga kallite ja riigieelarvet ebaproportsionaalselt koormavate leevendusmeetmete (apellatsioonkaebuses viidatud Muhu õhuseiresüsteemi radariga integreeritavate kaldavaatlusradarite või täiendavate radarite paigaldamine) kaalumist.
Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise kohustus tuleneb konkreetsel juhul
lg-st 1, mis võeti koos
-ga vastu 11.02.2015 ning seadus jõustus 01.07.2015. Seega oli seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel 4,5 kuu pikkune vacatio legis ning ettevõtjatele teada kavandatava ehitise projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise kohustus.
lg 4 alusel antud määruse nr 16 § 4 lg-ga 2 täpsustati, mitte ei loodud uusi kooskõlastuse nõude aluseid. Regulatsioon, mille kohaselt ei tohi ehitiste püstitamine või olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine vähendada radari töövõimet (määruse nr 16 § 4 lg 2), ei välju delegatsiooninormi ‒ riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta (
Keelunorm tuleneb
lg-st 1 ja määruse nr 16 § 4 lg-st 2 tuleneb volitusnormi piiresse jääv riigikaitselise ehitise töövõime kriteerium. Asjaolu, et radar on riigikaitselisi eesmärke täitev seiresüsteem (määruse nr 16 § 2 lg 1 p 1), ei tähenda, et ta ei saaks samaaegselt olla ka riigikaitseline ehitis (aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv rajatis,
Kaebaja apellatsioonkaebuse p-s 3.1.7 esitatud tõlgendus on kunstlik ja meelevaldne. Küsimus sellest, kas Kaitseministeerium keelduks igal juhul kooskõlastuse andmisest ka LennS § 35 lg 61 alusel, pole praeguse vaidluse puhul asjakohane, sest Kaitseministeerium ei ole sellel õiguslikul alusel keeldunud elektrituuliku ehitusloa kooskõlastamisest. 18. Määrusega nr 16 ei ole rikutud riigivõimu omavoli keeldu. NATO dokumendid, mis on olnud aluseks mh riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumide kindlaksmääramisel, ei kehtesta siduvalt isikute põhiõiguse piiranguid, vaid rahvusvahelisi kokkuleppeid PõhjaAtlandi lepingu liikmesriikide ühiste eesmärkide seadmisel ja kohustuste võtmisel, mis on 9
lg 1 ja määruse nr 16 § 4 lg 2 on põhiseaduspärased ega piira kaebaja põhiõigusi ebaproportsionaalselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.