KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht 19.mai 2020, Jõhvi Kohtuasja number 2-19-8884 Kohtuasi M. V. hagi R. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: M. V., ik xxx, aadress xxx Hageja seaduslik esindaja: K. V., ik xxx, aadress xxx Hageja lepinguline esindaja: H. P., Eesti Õigusbüroo jurist, e-post harland@juristaitab.ee Kostja: R. M., ik xxx, aadress xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON
- Rahuldada M. V. hagi R. M. vastu elatise nõudes.
- Välja mõista R. M.elt (ik xxx) alaealise M. V. (ik xxx) ülalpidamiseks alates 11.juunist 2019 kuni 31.detsembrini 2019 igakuise elatisena 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja alates 01.01.2020 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot M. V. ülalpidamiseks kuni M. V. täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Elatis tuleb kanda M. V. seadusliku esindaja K. V. (ik xxx) arvelduskontole.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu menetluses on alates 12.06.2019 M. V. hagi R. M. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis K. V. ja R. M. kooselust 17.09.2018 ühine tütar M. V.. Kostja tunnistas hageja enda tütreks, kuid ei saanud vabatahtlikult lapse põlvnemist omaks võtta, sest töötas sellel ajal Soomes. Hageja ema ja kostja ei ole abielus olnud. M. V.i sünnitunnistusel isa nimi ja isikuandmed puuduvad. Lapse ema ja isa koos ei ela. Kostja lapse ülalpidamises ei osale.
- Kostjale saadetud hagimaterjalid sai 18.06.2019 allkirja vastu kätte kostja vanaema (E.M.), kes teatas 02.07.2019 e-posti teel, et kostja soovib teha isaduse testi. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 25.09.
- Kostja kohtuistungile ei ilmunud, sest töötab Soomes. Kohus määras uueks istungiajaks 14.10.2019, kus kostja osales. Kohus määras tähtaja kuni 14.11.2019 DNA ekspertiisi tegemiseks vabatahtlikult. 1
(3)- Hageja lepinguline esindaja esitas 16.01.2020 kohtule uuringuakti nr 19T-GL0108, mille kohaselt saab R. M. olla 99,9999 % täpsusega K. V. bioloogiline isa.
- 14.oktoobril 2019 toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et on teadlik mida hagis nõutakse, sh elatise nõudest. Vastust hagile kostja ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.
- Viru Maakohtu 10.02.2020 osaotsusega kohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Kohtu põhjendused
- Maakohus leiab, et M. V. hagi R. M. vastu elatise nõudes tuleb rahuldada.
- Hagi ese: elatise nõue alaealisele lapsele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma.
- Viru Maakohtu 10.02.2020 osaotsusega kohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast.
- Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 lg.1 määras. Maakohus on seisukohal, et juhul kui alaealisele lapsele nõutakse elatist PKS 101 lg.1 määras, puudub vajadus lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.
- Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).PKS § 102 lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
- Kostja vastuväited hagile ei esitanud. TsMS § 231 lg.4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2
(3)Kuigi hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega, tuleb kostjal leida võimalus elatist tasuda hagis nõutud suuruses ning eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks hagejale makstavate riiklike toetuste võrra. Menetluskulude jaotus 11. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta poolte endi kanda. allkirjastatud digitaalselt Olev Mihkelson kohtunik 3
(3)