) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 4.Lähtuvalt kaebaja avaldusest ja vanglale esitatud taotlustest on kaebaja sooviks saada vanglalt kahjutasu 1100 eurot seoses eriolukorra piirangutega ning vabaneda tingimisi alates 25.05.2020 enne tähtaega vanglast. 4.1.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel kuuluvad tagastamisele ka ennatlikult esitatud kaebused ehk kaebused, mis on esitatud küll pärast kohtueelses menetluses kahjunõude esitamist, kuid kaebuse esitamise ajaks ei ole taotlust kohtueelses menetluses lahendav organ seda veel lahendanud. Viru Vangla on kohtule 15.05.2020 edastatud vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja on vanglale saatnud kahjunõude ning kahjunõuet ei ole veel lahendatud. Möödunud ei ole ka RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama. Seetõttu on kaebaja pöördunud kaebusega kohtusse ennatlikult ning kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu
4.2.Kohus leiab ka, et D. S kaebus (vabaneda tingimisi alates 25.05.2020 enne tähtaega vanglast) tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide ettevalmistamisel on oma olemuselt karistusõiguslikud, mille õiguspärasuse hindamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Kohus märgib, et Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks maakohtus. See paragrahv ei näe ette vangla otsustuse, mis välistab kinnipeetava juurdepääsu ennetähtaegse vabastamise otsustamisele maakohtus, kohtulikku kontrolli. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424– 4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. VangS § 76 lg-st 1 tulenevalt otsustab vangla selle üle, kas saabunud on KarS §-des 76 ja 77 sätestatud tähtaeg ja sellest sõltuvalt edastab või jätab edastamata kinnipeetava taotluse ja muud asjakohased dokumendid. Olemuslikult on tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega. Kehtivas õigusest ei tulene selgesõnaliselt, kas nimetatud toimingute või otsustustega mittenõustumisel tuleks lähtuda vaidlustamisvõimalustest vastavalt VangS § 11 lg-le 5 koostoimes halduskohtumenetluse seadustikuga või kriminaalmenetluse seadustiku kohtuotsuse täitmise küsimuste lahendamiseks ette nähtud normidest. Hinnates vangla otsustuse, mis seisnes kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise toimingute algatamise keeldumises, õiguspärasust, on siiski tegemist pigem 3-20-824 karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, vajadusel ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtulahendite selgitamist. KrMS § 431 sätestab ulatuslikult („kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused“) täitmiskohtuniku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Selline üldklausel on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud seetõttu, et seadusandjal pole võimalik ette näha kõiki kohtulahendi täitmisega seonduvaid vaidlust tekitavaid olukordi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-12, p-d 17−18). Riigikohtu erikogu 03.10.2012 määruses pädeva kohtu määramise asjas nr 3-3-4-2-12 lahendati küsimust, milline kohus on pädev lahendama avaldust karistusaja kulgemahakkamise väljaselgitamiseks. Erikogu leidis määruse p-s 6, et menetlusseadustikega ei oleks kooskõlas ega otstarbekas, kui halduskohus peaks asja lahendades andma hinnangu ka maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §‑st 431. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ka käesolev vaidlus kuulub kriminaalasju lahendava kohtu pädevusse ja maakohtu pädevus sellise vaidluse lahendamiseks tuleneb KrMS §-st 431.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.