← Eesti

1-20-161/15

Obsah (7)§ 69§ 263§ 121§ 64§ 68§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-161 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 18.05.2020) Kriminaalasja number 1-20-161 Kohtunik Liivi Loide

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Oleg Lisitsõnile Tartu Maakohtu 23.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-161 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Oleg Lisitsõnile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Oleg Lisitsõn on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.01.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-161

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 11 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja 1

(4)liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Oleg Lisitsõni kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistus on 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistuse kandmata osa Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 15.04.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2617 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ja mõisteti Oleg Lisitsõnile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati Oleg Lisitsõnile karistuseks mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Oleg Lisitsõni järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Oleg Lisitsõni käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 5 alusel pöörduma 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholi sõltuvuse osas ravivajaduse selgitamiseks ja alluma ravile;

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

Oleg Lisitsõni kriminaalhooldus algas 08.02.2020 ja lõppeks 08.02.2022. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 26.03.2020 erakorralise ettekande Oleg Lisitsõni kohta, sest isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Hooldusalusel tuvastati politsei poolt alkoholijoove 01.03.2020 välisel vaatlusel, sest isik ei olnud suuteline indikaatorvahendi protseduuri järgima. Enda sõnul tarvitas ta viina koos tuttavatega ühel sünnipäeval, teades, et ei tohtinud seda teha. Hooldusalune täpselt ei mäletanud, mida ta tegi ja miks politsei ta ära viis. Ametnik tegi talle kirjaliku hoiatuse. Kohtuotsus jõustus 08.02.2020 ja Oleg Lisitsõn oli kohustatud 1 kuu jooksul pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. 23.03.2020 seisuga ei olnud süüdimõistetu ametnikule esitanud tõendit psühhiaatri poole pöördumise kohta. Hooldusaluse selgituste kohaselt ta ei jõudnud seda teha. Lisaks tuvastati Oleg Lisitsõnil 03.03.2020 narkootilise aine (kanep) tarvitamine. Süüdimõistetu tunnistas kanepi tarvitamist, kuid jäi oma teguviisi põhjuste selgitamisel ebamääraseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on takistavad tekkinud asjaolud kriminaalhoolduse läbiviimist ja ta tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Isikul on sooritatud 15 tundi üldkasulikku tööd, sooritamata on 699 tundi. Kohtuistungil 06.04.2020 selgitas Oleg Lisitsõn, et mõistab erakorralise ettekande esitamise põhjuseid. Praegu üritab ta esimesel võimalusel psühhiaatri juurde minna, kuid eriolukorra tõttu on see raskendatud. Samuti soovib ta edaspidi kõiki nõudeid ja kohustusi täita. Süüdimõistetu tunnistas, et ei ole alati olnud kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kättesaadav, kuid lubas ennast parandada. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ametnik tõi välja, et erakorralise ettekande esitamise järel on peamiseks probleemiks olnud hooldusalusega suhtlemine, sest ta ei ole telefoni teel kättesaadav. Isiku telefon on pidevalt välja lülitatud ja ta vahetab sageli numbreid, samuti on teda väga raske kätte saada meili teel. Eriolukorra tõttu on keeruline ka üldkasuliku töö tegemine, sest Jõgeva piirkonnas ei ole töö tegemiseks vastavaid kohti. Kohus otsustas asja arutamise edasi lükata, et anda Oleg Lisitsõnile võimalus kriminaalhoolduse nõudeid täita ja teha sobivate võimaluste avanemisel üldkasulikku tööd. 2

(4)29.04.2020 teavitas kriminaalhooldusametnik kohut Oleg Lisitsõni uutest rikkumistest. 14.04.2020 ei täitnud ta registreerimiskohustust ning ametnikul ei olnud võimalik teda kätte saada, sest teadaolev telefon oli välja lülitatud. Isiku sõnul oli ta magama jäänud ja tal olevat uus telefoninumber, millest ta ei olnud ametnikku teavitanud. 23.04.2020 tuvastas politsei Oleg Lisitsõnil alkoholijoobe 0,59 mg/l. Hooldusaluse sõnul jõi ta autos õlut janu kustutamiseks, sest vett ei olnud. Kohtuistungil 18.05.2020 andis Oleg Lisitsõn omapoolsed selgitused aset leidnud rikkumiste kohta. Registreerimise aja oli ta lihtsalt maha maganud. Alkoholi tarvitas ta seetõttu, et tal oli suur janu ja autos, millega ta Tartust Jõgevale sõitis, ei olnud mitte midagi muud juua peale õlle. Rohkem ta väidetavalt alkoholi tarvitanud ei ole. Hooldusalune lisas, et sai psühhiaatri aja Tallinnasse ja läheb vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi andis ülevaate kriminaalhooldusest eelmise istungi järgselt. Vestlused hooldusalusega on toimunud telefoni teel, üldkasulikku tööd ei ole ta eriolukorra tõttu endiselt teha saanud. Aset leidnud rikkumistest on ametnik kohut teavitanud. Kuna Oleg Lisitsõn on jätkanud alkoholi tarvitamist ning ei ole isegi telefoni teel suutnud registreerimiskohustust täita, jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Oleg Lisitsõn oli kohustatud üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti määrati talle lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja osaleda sotsiaalprogrammis. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on probleeme tekitanud psühhiaatri vastuvõtule pöördumine ja registreerimiskohustuse täitmine. Kohtu hinnangul näitab Oleg Lisitsõni käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Hooldusaluse selgitused esinenud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma käitumist edaspidi parandaks. Pigem näitavad süüdimõistetu antud selgitused, et ta ei mõista oma rikkumiste olemust ja raskust ning ei suhtu kriminaalhooldusesse kohusetundlikult. Kohus nõustub, et eriolukorra tõttu võis psühhiaatri vastuvõtule pöördumine olla raskendatud. Küll aga oli Oleg Lisitsõn kohustatud vastuvõtule pöörduma 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, mis oli 08.02.2020. Seega oleks süüdimõistetu pidanud kohustuse täitma juba enne eriolukorra välja kuulutamist, kuid ei teinud seda. Olenemata kohtuistungil avaldatud plaanist ravile minna, ei ole hooldusaluse senist käitumist arvestades tõenäoline, et ta oma alkoholiprobleemiga edaspidi motiveeritult tegelema hakkaks. 3

(4)Süüdimõistetu käitumist hinnates on oluline, et tema rikkumised on jätkunud ka pärast 06.04.2020 kohtuistungit. See näitab, et isegi karistuse võimalik täitmisele pööramine ei motiveerinud teda oma käitumist parandama. Kohtul ei ole käesolevalt põhjust arvata, et probleemseks kujunenud kriminaalhoolduse jätkamine võiks olla otstarbekas. Karistuse eesmärke on Oleg Lisitsõni osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 699 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Oleg Lisitsõnil mõistetud karistusest kandmata 1 aasta 11 kuud 9 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.