← Eesti

2-20-3966/12

Obsah (6)§ 22§ 31§ 171§ 55§ 23§ 1

2-20-3966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 02. juuni 2020 kell 16.15 Tsiviilasja number 2-20-3966 Tsiviilasi H K’i avaldus enda pankro

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. mail 2020 esitatud aruande kohaselt võlgnikul puudub realiseeritav kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnikule kuulus kuni 26.01.2020 ½ xxxx kaasomandist, kuid alates 27.01.2020 on korteriomandi ainuomanikuks võlgniku elukaaslane L J. Võlgnik on kaks kuud enne pankrotiavalduse esitamist oma vara vähendanud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku nimele on avatud konto S AS-is, mille saldo seisuga 07.04.2020 oli 250.74 eurot. Võlgniku kontole laekus I 13.12.2019 7 647.15 eurot, millest võlgnik kandis 6 200 eurot oma elukaaslasele. Pensionikeskuse andmetel on isik liitunud kohustusliku kogumispensioniga alates 01.01.
  3. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole käesoleval ajal pankrotimenetluses realiseeritavad. Maksuja Tolliamet’i andmetel on võlgnikule tulu deklareerinud perioodil 2019-2020 AS V. Ajutisele haldurile teadaoleval on võlgniku töötasu tavapäraselt üle 1 000 euro kuus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri hinnangul võib olla nõue L Ji vastu, sest võlgnik on oma vara (½ kaasomandist korterile) vähendanud. Ajutise halduri hinnangul võib esitada L J vastu tagastus nõude summas 6 200 eurot ning 2

(5)2-20-3966 korteriomandi kinkeleping on tagasivõidetav. Lepingu objekti väärtuseks on pooled avaldanud 2 500 eurot. Muu vara võlgnikul puudub.
  1. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 44 127.20 eurot ulatuses, s.h: 1) B AS summas 12 637.03 eurot; 2) B AS summas 7 213.75 eurot; 3) O OÜ summas 8 841.08 eurot; 4) M OÜ summas 3 563.65 eurot; 5) P OÜ summas 9 700.03 eurot; 6) I OÜ summas 2 171.66 eurot.
  2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskuste tekkimine on eelkõige võlgniku enda käitumise tagajärg.
  3. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduv vara ja tema sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  4. Ajutine haldur on pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina ja palus kohtul määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht, avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde ja teatas, et soovib endiselt enda pankroti väljakuulutamist. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  6. Ajutine haldur jäi aruande juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  8. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Pankrotiavalduse, kohtuistungil avaldatu ja ajutise halduri aruande kohaselt töötab võlgnik AS V ning tema sissetulek on koos pensioniga 1 250 eurot kuus. Kinnis- ja vallasvara ning muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 44 127.20 euro ulatuses. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, puudub käesolevas asjas alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist 3

(5)2-20-3966 välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Halduri arvates pankrotimenetluses ei ole välistatud tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagide esitamine. Seega võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.06.2020 kell 10.15. Ajutise halduri tasu 16.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 6.75 tunni eest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 58.81 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23

lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (s.h käibemaks 20%).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 19. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.