Obsah (5)

§ 121§ 203§ 187§ 249§ 253

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 29.0

§ 121lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-s 5 ja lg-s 8 sätestatud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 28.04.
2. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustas Tartu Vanglat võimaldama alates 30.04.2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
3. Tartu Vangla esitas 13.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Vangla vaidlustas halduskohtu 28.04.
4. a määruse osas, milles halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ning palub selles osas määruse tühistada. Halduskohtu määrus ei vasta HMKS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimusetele. Määruses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, et taotlejal on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ning kohaldamata jätmisel saabuvad korvamatud tagajärjed või piirangutest tekkivad kannatused ületavad mõistlikkuse piiri. Taotleja ei toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, millest nähtuks, et jalutamise võimaluse puudumine on tema vaimsele ja füüsilisele tervisele negatiivset mõju avaldanud või on seda kohe avaldamas ning halduskohus ei pidanud selle asjaolu väljaselgitamist vajalikuks. Kuna vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus, tulnuks taotlus jätta ka selles osas rahuldamata. Enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ei pidanud halduskohus vajalikuks Tartu Vanglalt arvamust küsida, kuigi oleks seda tehes saanud teada, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus ka seetõttu, et vangla otsustas jalutuskäigule saatmise piirangu juba lõpetada. Määruses puuduvad selgitused, miks ei ole taotluse lahendamisel arvesse võetud avalikku huvi. Piirangud on seatud olukorras, kus tuli kaaluda, millised abinõud tagavad vangla tingimusi arvestades kõige paremini kõigi vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitse. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et praegusel juhul on ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida.
5. Taotleja leiab määruskaebuse kohta esitatud vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla haldusaktid, millega keelati jalutuskäigud värskes õhus minimaalselt üks tund päevas alates 18.03.2020 kuni 28.04.2020, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Jalutuskäigu võimaldamise piirangud ei ole piisaval määral põhjendatud ja rikuvad taotleja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla määruskaebus tuleb tagastada. Halduskohtu vaidlustatud määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb aga asjaolude muutumise tõttu tühistada.
7. Tartu Halduskohus kohaldas 28.04.
8. a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas Tartu Vanglat võimaldama alates 30.04.2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina Tartu Vangla direktori 27.04.
9. a käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele. Seega andis Tartu Vangla päev enne halduskohtu vaidlustatud määruse tegemist välja käskkirja, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.
10. Halduskohus tegi viidatud käskkirja kohta teavet omamata 28.04.2020 määruse, millega nägi ette esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise kohustuse alates 30.04.2020, s.o vangla 27.04.
11. a käskkirjas märgitud piirangute lõppemisele järgnevast päevast. Eeltoodust tuleneb, et halduskohtu määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohustuse tekkimise päevaks oli V. Fartõgini esialgse õiguskaitse vajadus jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tulemusena tegelikult juba ära langenud. 10.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib

§ 187lg 3 p 6 alusel tagastada.

1. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Pärast jalutuskäikudele saatmise piirangu lõpetamist Tartu Vangla 27.04.
2. a käskkirjaga nr 1-1/65 ei reguleeri varasemad käskkirjad enam vangla tegevust taotleja jalutuskäikudele lubamisel. Sellest tulenevalt on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju. Seega ei tooks määruskaebuse rahuldamine kaasa vangla vabanemist kinnipeetava jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Tagasiulatuv hinnang sellele, kuidas halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, ei puuduta määruskaebuse esitaja kohustusi. Kuivõrd muutunud asjaolude tõttu ei saa ringkonnakohtu lahend määruskaebuse esitaja õigusi ja kohustusi mõjutada, siis on sellega täidetud

§ 187lg 3 p-s 6 nimetatud tingimus ning määruskaebus tuleb tagastada.

12. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (

§ 249

lg 2).

§ 249

lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, mis tähendab, et seaduse kohaselt kehtib halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral lõpplahendi jõustumiseni. 13. Vahetult enne halduskohtu vaidlustatud määruse tegemist muutunud asjaolusid arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kehtima jäämine praegusel juhul enam millegagi põhjendatud ja see tuleb tühistada.

§ 253

lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

§ 253

lg 3 näeb ette, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. 14. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse ning tegemist on menetlust lõpetava määrusega, siis tühistab ringkonnakohus praeguses asjas muutunud ajaolusid arvestades halduskohtu poolt 28.04.2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt)