Obsah (6)

§ 1§ 17§ 40§ 42§ 34§ 12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 28.mai 2020 Tsiviilasja number 2-19-127284 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 73 korteriühi

) § 12 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib

§ 1

lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).

§ 17lg 1 kohaselt võib korteriühistul olla põhikiri.

Vastavalt avaldaja 12.03.2019 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja punktile 2.3.1. kohaselt on omanik kohustatud täitma põhikirja, ühistu otsuseid ja juhatuse ettekirjutusi.

§ 40

lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette 2 näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 2.3.12. peab omanik tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid, sh on kindlaks määratud arvestuse alused. Lähtudes

§-st 40 ja avaldaja põhikirjast on avaldaja 26.06.2019 korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud 2019. a majanduskava.

§ 40

lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 5. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isiku avalduses märgitud kululiike tasumast. Puudutatud isikule ei tulene majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Ka avaldaja põhikiri ei sätesta puudutatud isikule majandamiskulude tasumise osas erandeid. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust

§ 40ja põhikirja punkti 2.3.12 tähenduses.

Kuivõrd puudutatud isik on avaldaja ees kohustusi rikkunud (mittenõuetekohane majandamiskulude tasumine), on avaldajal õigus kasutada VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 punktist 1 ja VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt võib avaldaja nõuda puudutatud isikult kohustuste täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on avaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

§ 42lg 1 alusel viivist.

Puudutatud isiku suhtes ei ole avaldaja viivisenõuet rakendanud.

1. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja mõista puudutatud isikult O M’lt avaldaja kasuks välja arvestusperioodi november 2018 kuni november 2019 põhipõhivõlgnevus summas 1008,54 eurot ning jätta avaldaja menetluskulud summas 70 eurot puudutatud isiku O M kanda.
2. 08.05.2020 kohtuistungil vähendab avaldaja võlgnevust samal päeval tasutud 150 euro võrra, mistõttu lõplikuks nõudeks jääb 858,54 eurot. PUUDUTATUD ISIK
3. Puudutatud isikule O Mle on tsiviilasja materjalid isiklikult 06.02.2020 kätte toimetatud, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust avaldusele esitanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites on puudutatud isik märkinud, et ta tunnistab nõuet osaliselt summas 300 eurot, mis on tema pensioni suuruseks. Teisi sissetulekuid ei ole, millest võlgnevust tasuda. 08.05.2020 istungi toimumisest oli teadlik, kuid istungile ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab 3 oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub.

§ 34

lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.

§ 12

lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx omanik (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 73 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
2. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude 30.11.2019 seisuga perioodi novembrist 2018 – novembrini 2019 eest esialgses summas 1008,54 eurot ning 08.05.2020 istungijärgselt vähendanud summat 150 euro võrra, ehk lõplik põhivõlgnevus on summas 858,54 eurot. Kuivõrd avaldaja arvestab korteriomaniku poolt tehtud maksed eelisjärjekorras varasemate tasumata arvete katteks, siis saab lugeda täielikult tasutuks 08.11.2018 arve 12662 (tasumata summa oli 48,75 eurot) ja osaliselt tasutuks 08.12.2018 arve nr. 12722 summas 101,25 eurot (arve kogusumma 110,48 eurot), seega tasumata jääk 9,23 eurot. Seega on võlgnevuse perioodiks detsember 2018 – november
4. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Sissetulekute vähesus ei vabasta korteriomanikku oma kohustuste täitmisest.
5. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteriomanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi detsember 2018 – november 2019 majandamiskulude võlgnevus summas 858,54 eurot. 4 MENETLUSKULUD
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
7. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
8. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
9. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista 70 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
10. Avaldaja ei ole esitanud kohtule enda võimalikku menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtavalt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Milles seisneb avaldaja täiendav menetluskulu 20 eurot, avaldusest endast ega lisatud materjalidest ei selgu, avaldaja ei osanud seda selgitada ka kohtuistungil, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks seda ka puudutatud isikult välja mõista.
11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 5