Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse kohaselt on maksukohustuslaste registri andmetel 17.10.2019.a seisuga kostja I maksuvõlg 51 268,54 eurot. Kostja I vastutab 30.07.2018.a vastutusotsuse nr 13-7/885-7 alusel solidaarselt xxx OÜ (registrikood xxx) maksuvõla eest summas 51 296,18 eurot. Hageja nõuet tagab kostja I ning kostja II ühisvara hulka kuuluvale kinnistule registriosa number xxx seatud kohtulik hüpoteek summas 58 910,02 eurot. Kuna kostja I ei tasunud vastutusotsusega tasumisele määratud summat 30 päeva jooksul, alustas maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist (täitemenetlust). Maksuhaldur algatas kostja I suhtes täitemenetluse 04.09.2018.a, kui arestis kostja I pangakontod, kuid see ei viinud hageja nõude rahuldamiseni. Kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuhalduri nõudeid täita, on maksuhaldur, lähtudes MKS § 130 lg-st 2, pöördunud täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Maksuhaldur esitas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale 14.03.2019 täitmisavalduse. Kohtutäitur K P menetleb maksuhalduri nõuet täiteasjas nr 025/2019/875. Kohtutäitur K P seadis 17.04.2019.a täiteasjas 025/2019/875 kostjale I kuuluvale kinnistule registriosa number xxx keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K P ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) kasuks. Kohtutäitur K P arestis 06.05.2019.a kinnisasja 2 2-19-16157 arestimise aktiga täiteasjas 025/2019/875 kostjale I kuuluva kinnistu registriosa number xxx hinnaga 95 000 eurot (arvestatuna, et kinnistu müügi korral kustutatakse kõik kinnistut koormavad hüpoteegid). xxx korteriühistu (xxx) teavitas 24.07.2019 kohtutäituri bürood asjaolust, et kostja I võlanõue nende ees on täielikult tasutud. Korteriühistu pandiõiguse lõppemine tõi kaasa maksuhalduri nõudest eespoolseisvate nõuete püsimajäämise kinnistusraamatus, st hüpoteegipidaja Swedbank AS nõue ei kuulu vara müügi tulemi arvelt rahuldamisele. Tulenevalt eespoolseisvate õiguste püsimajäämisest kuulus muutmisele ka 06.05.2019 kinnisasja arestimise aktis määratud kinnisasja hind. Kuivõrd Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude jääk oli 26.06.2019.a seisuga 76 807,51 eurot (nõude suurus on ajas muutuv), määras kohtutäitur 26.07.2019.a vara hinna muutmise otsusega kostja I kinnisvara hinnaks 18 000 eurot. Kostja II esitas kinnisasja arestimise akti peale vastuväite, st ei andnud nõusolekut kinnistule sissenõude pööramiseks. Hagiavalduse kohaselt ei oma kostja I maksuhaldurile teadaolevalt lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Eelduslikult ei kaasne sissenõude pööramisega kostja I lahusvarale ka tulevikus hageja nõude täielikku rahuldamist, mistõttu on hagejal võimalik esitada hagi kostja I ja temaga ühist vara omava isiku ehk kostja II vastu ning nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale I kinnistu registriosa number xxx, asukohaga xxx. Kostja I on kinnistu registriosa number xxx omanikuna registrisse kantud 20.03.2007 ehk kostja I ning kostja II esimese abielu kestel. Lisaks on kostja II edastanud korteriomandi ostu-müügilepingu, kust nähtub, et korteriomand kuulub abikaasade ühisvarasse.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kostjale I on hagimaterjalid e-toimiku kaudu kätte toimetatud 01.11.2019.a. Kostjale II on hagimaterjalid kättetoimetatuks loetud teate avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 23.01.2020.a. Mõlemad kostjad ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. Kohus lõpetab kostjate M Ru ja L Ru ühisomandi korteriomandi asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa number xxx) suhtes. Kohus määrab müüa korteriomandi (asukohaga xxx; kinnistusraamatu registriosa number xxx) avalikul enampakkumisel ning jagada saadav raha kostjate M Ru ja L Ru vahel võrdsetes osades. Kohus loeb kostjate M Ru ja L Ru nõusoleku kinnistusraamatus kinnistu registriosa number xxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5).
lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 3 2-19-16157 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Lisaks ei ole kohus tuvastanud, et pooled oleksid menetluses muid kulusid kandnud. Seetõttu puuduvad käesolevas asjas kulud, mida kohus peaks rahaliselt kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.