) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 5, 6 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega või heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohus märgib, et kostja halduskohtusse pöördumine ei ole käsitletav VÕS § 1045 lg 1 p-des 5, 6 või 8 sätestatud juhtudena ega ka mõne muu õigusvastase kahju tekitamise juhuna. Kohtusse pöördumise õigus on kostja põhiõigus PS § 15 kohaselt ning kaebeõiguse kasutamist kostja poolt ei saa käsitelda selle õiguse kuritarvitamisena ja õigusvastase käitumisena. Samuti ei ole õigusvastane kompromissist keeldumine või hagejatelt suurema kompromissi summa küsimine. Eelnevast tuleneb, et hagejate õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagejate esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata
lg 2 p 1 kohaselt.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd hagejad on esitanud oma nõuded solidaarselt ja
lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks täiendavalt pärast käesoleva määruse jõustumist. Kostja 16.06.2019 menetlusdokumendis esitatud taotluste p 1 osas märgib kohus, et kohus ei saa käesolevalt keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest kohus on hagi juba oma 18.04.2019.a määrusega menetlusse võtnud. Küll aga jätab kohus käesoleva määrusega menetlusse võetud hagi läbi vaatamata. Kostja 16.06.2019.a menetlusdokumendi taotluste p 2 osas märgib kohus, et kohtu pädevuse ja kohtualluvuse kindlakstegemisel lähtub kohus seadusest ning
Kuna kostja elab XXX (so Harjumaal), siis on hagi esitatud õigesti Harju Maakohtule. Kostja 16.06.2019 menetlusdokumendi taotluste p 3–5 osas nõustub kohus hagejatega, et taotlused on õigusliku aluseta ja väljuvad tsiviilasja 2-19-4926 raamidest. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb jätta rahuldamata kostja M H 16.06.2019 menetlusdokumendi taotluste p-d 1–5. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.