← Eesti

2-19-6255/50

Obsah (4)§ 477§ 423§ 198§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-6255 Tsiviilasi J L a

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 423

lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 198lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kohus on kaasanud puudutatud isikuna menetlusse puudutatud isiku V K L (isikukood xxx) ja H L (isikukood xxx). Kinnistusraamatu andmetel ei ole nimetatud isikud enam Xxx tee 48 kinnisasja ühisomanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Nende asemel on kinnistusraamatusse 12.12.2019 omanikuna 6 kantud K-T V (isikukood xxx). Kohus on seisukohal, et avaldusega ei ole võimalik puudutatud isiku V suhtes võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest puudutatud isik V ei ole enam tsiviilasjaga seonduva korteriomandi omanik ega saa mõjutada avalduse lahendamist. Kohus jätab avalduse K L (isikukood xxx) ja H L (isikukood xxx) suhtes läbi vaatamata. Kõnealuse kinnistu endised omanikud on kohtule oma seisukoha avaldanud ning kohus saab sellega lahendi tegemisel arvestada, mistõttu ei annaks kinnistu uue omaniku kaasamine kohtu hinnangul asja lahendamisele juurde. 24. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada osaliselt. 25. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
  2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. juuni
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 49;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22;
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20;
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 25;
  11. septembri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
  13. Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistud ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
  14. Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohtadest, tuleb käesoleval juhul sisuliselt kaalumisele kolm alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja taotleb juurdepääsu Xxx teele Xxx tee 4 kinnistu kaudu mööda Xxx teed (alternatiiv I). Kohus märgib, et täiendavalt tulevad käesolevas asjas kaalumisele juurdepääsutee määramine Xxx teele üle Xxx tee 48 kinnistu (alternatiiv II) või Xxx teele üle Xxx tee 10 ja Xxx tee L1 kinnistute (alternatiiv III). Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud 7 juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 3-2-1-42-10 p 25).
  15. Esimesena analüüsib kohus esimest juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läbiks Xxx tee 4 kinnistut mööda Xxx teed. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud, kõnealuses kohas on liiklemist võimaldav tee juba olemas ning nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistute omanikke liigselt. Puudutatud isikud I-III, kes on Xxx tee 4 kinnistu omanikud, ei nõustu nende kinnistule juurdepääsutee määramisega.
  16. Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1406 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  17. aprilli
  18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-45-04, p 16).
  19. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tuleb käesolevas asjas juurdepääsutee määrata avaldaja taotletud viisil, s.o esimese alternatiivi kohaselt üle Xxx tee 4 kinnistu mööda Xxx teed. Xxx tee 10 kinnistule tuleb juurdepääs määrata avaldaja taotletud asukohas (tl 21, kaardiserveri väljavõte), Xxx tee 8 kinnistule tuleb juurdepääs määrata teisiti, kui avaldaja on seda taotlenud. Avaldaja taotletud Xxx tee 8 kinnistu juurdepääsutee asukoht on puudutatud isikuid I-III ebamõistlikult riivav ning poolitab põhjendamatult nende kinnistu koosseisu kuuluva siilu. Kohus leiab, et Xxx tee 8 kinnistu juurdepääsutee asukoht tuleb määrata mööda Xxx teed kuni Xxx tee 10 ja Xxx tee 4 kinnistute piirini, kust see kulgeb edasi Xxx tee 10 kinnistul paralleelselt nimetatud kinnistute piiriga kuni Xxx tee 8 kinnistuni. Kohus võtab arvesse, et nimetatud kinnistutele juurdepääsutee määramine eelnimetatud viisil küll riivab Xxx tee 4 kinnistu omanike huve, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud asukohas on juurdepääs kõiki võimalusi kõrvutades optimaalseim valik. Nimelt on seal liiklemist võimaldav tee juba praegu olemas (tlk 186187; 194, fotod), mis tähendab, et tegemist on käesoleval hetkel olemasoleva tavaga. Avaldaja kinnistutelt avalikule teele on juurdepääs alati olnud tagatud just kõnealusel viisil. Tee on osaliselt kruusakattega ning osaliselt asfalt, mis on autoga liiklemiseks sobilik. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks. Kuivõrd nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine kõnealuse alternatiivi osas puudutatud isikutele I-III täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus.
  20. Järgnevalt põhjendab kohus, miks kohus ei pea võimalikuks juurdepääsutee määramist üle teise alternatiivi, s.o Xxx teele üle Xxx tee 48 kinnistu. Asjas puudub vaidlus, et avaldaja praegu sellist teed oma kinnistutele juurdepääsemiseks ei kasuta. Teise alternatiivina käsitletud juurdepääsu variant antud hetkel (sõidukitega) liiklemist ei võimalda, kuivõrd seal puudub tee (tlk 72-77; 87-94 fotod), kinnistul paikneb üksnes üle tühermaa-põllu kulgev jalgrada ning avaldaja kinnistu on piiratud aiaga (tlk 94, foto). Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle Xxx tee 48 kinnistu ei 8 ole põhjendatud, kuna selle kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks tee rajamiseks tarvilike kulutuste tegemist ning lisaks tuleks eemaldada osaliselt avaldaja kinnistul olev võrkaed. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et juurdepääsutee määramine kõnealuse alternatiivi kohaselt ei ole kooskõlas Xxx tee 48 kinnisasja puudutava kehtestatud detailplaneeringuga. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud juurdepääsutee määramine üle Xxx tee 48 kinnistu.
  21. Kohus on seisukohal, et juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud ka üle Xxx tee 10 ja Xxx tee L1 kinnistute (kolmas alternatiiv). Kinnistutel puudub käesoleval hetkel igasugune sõidukiga liiklemist võimaldav tee, hetkel on tegemist põllu-tühermaaga, kuid sinna on planeeritud rajada elamurajoon ning kõnealused kinnistud on müügis. Seega on kohus seisukohal, et juurdepääsutee määramine kolmandal alternatiivsel viisil ei ole põhjendatud, kuna nimetatud tee kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks uue tee loomiseks tarvilike kulutuste tegemist.
  22. Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isikute I-III huvid üles avaldaja huve ega teiste puudutatud isikute õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata asukohta, kust see käeoleval hetkel ei kulge, olukorras, kus teises kohas on juba olemas tee, mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada ja mida avaldaja ka kasutab.
  23. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb Xxx tee 10 kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee kulgeb Xxx teelt

(11191)mööda Xxx teed (xxx) ja ca 180 m ulatuses üle Xxx tee 4 kinnistu. Xxx tee 8 kinnistule tuleb juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee kulgeb Xxx teelt
(11191)mööda Xxx teed (xxx) ja ca 180 m ulatuses üle Xxx tee 4 kinnistu ja seejärel ca 40 m ulatuses Xxx tee 10 ja Xxx tee 4 kinnistute piiri äärest, kusjuures juurdepääsutee jääb Xxx tee 10 kinnistule. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3 m. Seega asuvad mõlemad juurdepääsuteed ca 540 m² ulatuses Xxx tee 4 kinnistul ja Xxx tee 8 juurdepääs asub täiendavalt ca 120 m2 ulatuses Xxx tee 10 kinnistul (mis hetkel kuulub avaldajale). Juurdepääsuteede ligikaudsed asukohad on kantud kohtumääruse lisadeks olevale plaanidele ning märgistatud punase joonega.
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. juuni
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, 9 arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitAd, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saanudud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saanudavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
  5. Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks 50 eurot aastas kummagi juurdepääsutee osas. Puudutatud isikud I-III on avaldanud, et kinnistut ületava juurdepääsutee eest tuleks tasuda 1250 eurot aastas ühe juurdepääsu tee kohta. Tasu seisneks tee aastaringsete hoolduskulude avaldaja kanda jäävas proportsioonis.
  6. Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikutele I-III tasuda 50 eurot aastas ühe juurdepääsutee kohta. Nimetatud hüvitis katab maamaksu kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Vastava summa mõistlikkust on ka avaldaja ise oma algses avalduses kinnitanud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et juurdepääsuteede ala hõlmab puudutatud isikute I-III kinnistut 540 m² ulatuses ning teenindab kahte kinnistut. Kohus arvestab tasu määramisel ka asjaoluga, et avaldaja on alati xxx teed omal kulul hooldanud ja parendanud ning on seda valmis tegema ka edaspidi. Käesoleva määrusega jätab kohus avaldaja ja teenindatavate kinnisasjade igakordsete omanike kanda üksnes kohustuse juurdepääsuteed hooldada, s.o omanikel on võrdne kohustus tagada, et juurdepääsutee on sõidukiga liiklemiseks sobilikus seisundis. Vaidlusalust xxx tee 4 kinnistu koosseisu jäävat juurdepääsuteed kasutavad nii Xxx tee 4, 6, 8 ja 10 kinnistute omanikud, mistõttu on kinnisasjade igakordsed omanikud kohustatud tagama võrdselt oma kuludega juurdepääsutee parendamise või uue tee väljaehitamise kulud.
  7. Puudutatud isikute I-III esitatud tõendid, millest ilmneb tee aastaringsete hoolduskulude suurus, ei ole asjakohased. Puudutatud isikud I-III ei ole reaalselt seoses tee hooldamisega kunagi kulusid kandnud. Tee hooldamise teenuse ostmine ei ole mõistlik, eriti veel pakkumises kajastatud hinnaga, kuivõrd teed on nõus hooldama avaldaja, kes on seda seni ka teinud. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikute I-III õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba asub. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Ebamõistlikku intensiivsust ei saa eeldada ka olukorras, kus avaldaja alustab kinnistutel ehitustegevust. Kohtu hinnangul võiks sellises suuruses summa väljamõistmine tulla kaalumisele olukorras, kus puudutatud isikud I-III jääks juurdepääsutee tõttu ilma võimalusest oma kinnistule elamu ehitada, nende õueala privaatsus saaks senisega võrreldes väga oluliselt riivatud vms. Antud juhul selliseid puudutatud isikute I-III huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
  8. Seega tuleb juurdepääsu eest tasuda Xxx tee 4 kinnistu igakordsele omanikule 100 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta
  9. aprilliks.
  10. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu 10 määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
  11. Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-5805 p 22). Antud juhul asub avaldaja kinnistul elamu, seega on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohus ei pea vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist, kuivõrd avaldaja seletuste ja põhistuste kohaselt on kõnealust teed aastakümneid läbinud raskeveokid ja põllutehnika ning tee seisukorrale ei ole see negatiivset mõju avaldAd. Sellega on kohtu hinnangul tõendatud, et tee kannatab ka rasketehnikaga kaasnevat koormust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistute otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.
  12. Seoses puudutatud isikute I-III taotlusega, et juurdepääs tuleks seoses piirkonnas asetleidvate arendustega määrata tähtaegselt, märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et juurdepääsu ajaline piiritlemine ei ole põhjendatud, kuna juurdepääsutee jääb avaldaja ja puudutatud isikute I-III omandisse kuuluvate kinnistute koosseisu ning kumbki ei ole avaldanud, et nende kinnistutel asutaks elurajoone arendama. Kohus selgitab, et juhul, kui see tulevikus siiski nii läheb, on menetlusosalisel õigus nõuda käesoleva juurdepääsutee tingimuste muutmist või juurdepääsu lõpetamist.
  13. Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
  14. Eeltooduga määrab kohus, et Xxx tee 8 ja Xxx tee 10 kinnisasjade igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Xxx tee 4 kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks olevatel plaanidel tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistute igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistutele juurdepääsuks.
  15. Kohus leiab, et avaldaja kulul liikluskorraldusvahendite paigaldamine puudutatud isikute IIII kinnistule ei ole põhjendatud. Kohus ei kehtestanud sõidukitele kaalupiirangut ning pole alust arvata, et avaldaja huvides juurdepääsuteed kasutavad sõidukid asuksid teel parkima või peatuma, arvestades sealjuures ka puudutatud isikute kinnistul asuvate hoonete paiknemist, juurdepääsutee asukohta ja pikkust.
  16. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena. 11
  17. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute I-III nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
  18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud 51.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 52. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.