) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (d.tl. 58). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud keskmiselt hagejale elatist 150-200 eurot kuus (d.tl. 80-89).
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Pooled ei vaidle, et hageja vajadusteks kulub igakuuliselt 585 eurot, millest kostja kohustuks hagejale tasuma 292 eurot. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja on kostja ülalpidamisel igas kuus 6 päeva, millistel päevadel on kostja kanda hageja ülalpidamiskulud täielikult. Vaidlust ei ole aga selle üle, et hageja vajadustest maksimaalselt nelja päeva osas osaleb kostja hageja ülalpidamises vahetult ja kannab hageja osaliselt ülalpidamiskulud. Seetõttu on põhjendatud kostja väide, millele hageja pole vastu vaielnud, et kui 292 eurost ühe päeva ülalpidamiskulu arvestuslikult on 9 eurot, mis on nelja päeva eest kulu kokku 36 eurot, millise summa võrra tuleks kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema 2 muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on palunud mõista välja elatise alla
lg 1 sätestatud määra tulenevalt hageja ema arvelduskontole laekuvast igakuisest riiklikust lapsetoetusest, millest saab katta osaliselt hageja vajadused. Pooled ei vaidle, et igakuisest riiklikust lapsetoetusest on võimalik katta osaliselt hageja vajadusi. Seega loeb kohus hageja ema arveldusarvele laekuvat lapsetoetust 60 eurot mõjuvaks põhjuseks, et mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks alla
§-s 101 lg 1 sätestatud alammäära. Kuna hageja igakuised vajadused on 585 eurot, millest 60 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega 60 eurot, siis kostja peab sellest ülejäänud osast 525 eurot (585-60) võrdselt hageja emaga kandma poole, s.o. 262,50 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja katab vahetult hageja ülalpidamiskuludest igakuuliselt 36 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuuliselt alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 226,50 eurot (262,50-36). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema L L arveldusarvele iga kuu 1. kuupäevaks vastavalt selgitusega „elatis“. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl. 74), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.