) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi. 8.
lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuivõrd hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks, siis pole enam nõuet ega avaldust, mida kohus saaks või peaks menetlema. Hagi tagasivõtmiseks pole kostja nõusolekut vaja (
9. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Menetluskulud 10.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 3 2-19-2376 11. Kuivõrd käesoleval juhul võttis hageja hagi tagasi põhjusel, et hagi on esitatud vale isiku vastu (mitte seetõttu, et kostja nõude rahuldas), siis määrab kohus, et menetluskulud jäävad hageja kanda. 12.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulude suuruse.
) § 175 lg le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid lepingulised esindajad - advokaadid, st õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on vastava kinnituse andnud. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuga.
lg 1 mõttes (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 ja
lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Kuna hageja võttis hagi tagasi, siis pole hagejal õigust saada hagilt tasutud riigilõivu tagasi. Kohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (hageja tasus 11.02.2019 hagilt riigilõivu 250 eurot). Kohtu täiendavad selgitused 23.
lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
24. Riigilõivu tagastamata jätmisele võib hageja esitada määruskaebuse
25.
lg-d 1 ja 2 näevad ette, et hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna hageja seisukohalt moodustaks kaebuse ese üle 200 euro, siis saab menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse vaid hageja. 26. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg 1 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.