Obsah (11)

§ 231§ 613§ 63§ 477§ 478§ 428§ 429§ 200§ 235§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19584 Tsiviilasi V Pi, A Bi, L A ja A K a

§ 231

mõistes faktilise asjaolu omaksvõtuga (minimaalselt on tegemist vastava sätte lõikes 4 sätestatud omaksvõtu eeldusega). Puudutatud isikud ei anna nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks.

1. Tõendeid avaldajad oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Kuna avaldajad on otsuste kehtivuse omaks võtnud, puudub alus hinnata nende väiteid seoses otsuste tühisusega. Lisaks on avaldajate väited esitatud hilinemisega. Avaldajatele oli juba enne 27.11.2019 istungit teada asjaolu, et puudutatud isikud tuginevad 26.06.2019 ja 09.07.2018 üldkoosolekute otsustele. Puudutatud isikud olid tõendid esitanud 16.09.2019 menetlusdokumendis. 27.11.2019 kohtuistungil avaldajad vastuväiteid ei esitanud.
2. Avaldajad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et koosolekute kokku kutsumisel rikuti kokkukutsumise korda. Seega on avaldajate väited tõendamata. Ebaõiged on avaldajate väited, et 26.06.2019 ja 09.07.2018 üldkoosolekute kokku kutsumise teadetes ei viidatud otsuste eelnõudele. Väide on ebaõige. Kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 6.4 pannakse teade üldkoosoleku toimumise koha välja trepikodades. Päevakorrapunktid olid üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes välja toodud ning materjalid avaldajatele kättesaadavad trepikodade teadete tahvlitelt.
3. 26.06.2019 üldkoosoleku kutse punktis 3 oli märgitud, et päevakorras on juhatuse
4. vastu võetud otsuste, samuti majandusjuhatajale arvestatud ja välja makstud töötasuga seotud kulude kinnitamine. Keskmisele mõistlikule inimesele ei saanud jääda kahtlust, et 26.06.2019 üldkoosolekul arutatakse varem tehtud kulude kinnitamist, mh majandusjuhatajale E Kle välja makstud töötasu kinnitamist. Samuti sai keskmine inimene aru, et kinnitatakse üle kõik juhatuse 2018 otsused. Samuti nähtus kutse viimasest lõigust, et korteriomanikud said informatsiooni ja dokumentidega tutvuda 4 trepikoja kontoris.
5. Korteriühistu 26.06.2019 üldkoosoleku protokolli punktis 3 kinnitasid korteriomanikud (poolt 48 häält, vastu 18 häält, erapooletuid 2 häält) üle 2016-2018 seonduvad kulud, mh majandusjuhatajale makstud töötasu. Sama koosoleku protokolli punktis 3.6 kinnitasid korteriomanikud kõik juhatuse otsused, mh juhatuse 10.07.2018 otsuse, kus oli selgitatud töötasu jaotus (mh asjaolu, et majandusjuhataja töötasu on 1100 eurot kuus. 26.06.2019 üldkoosoleku protokolli punktis 4.
6. oli osundatud, kuidas ja kus töötasud olid summaliselt avalikustatud. Nimetatud dokumentidega olid avaldajad tutvunud.
7. 09.07.2018 üldkoosoleku kutse punktis 3 oli märgitud, et päevakorras on juhatuse
8. a otsuste kinnitamine ja töötasude väljamaksmisega seotud kulude kinnitamine. Kutse viimasest lõigust 12 nähtub, et korteriomanikud saavad informatsiooni ja dokumentidega tutvuda 4 trepikoja kontoris. 09.07.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 3 kinnitati kõik eelnevad juhatuse otsused, samuti kõik kulud, s.h. tööjõukulud p 3.
9. 09.07.2019 üldkoosoleku protokolli p-s 3.
10. kinnitas üldkoosolek kinnitas kõik juhatuse 2017 otsused.
11. 22.06.2017 üldkoosoleku kutse punktis 1 oli märgitud, et arutamisele tuleb juhatuse
12. a otsuste kinnitamine, sealhulgas töödega seotud kulude kinnitamine. 22.06.2017 üldkoosoleku protokolli punktis 1.
13. otsustati kinnitada juhatuse otsused, samuti majandusjuhatajale
14. aastal makstud tasud. Lisaks eelnevale on avaldajad aktsepteerinud majandusaasta aruandeid, millistest tuleneb samuti töötasu maksmine.
15. Puudutatud isikud leidsid, et koosoleku kokkukutsumise teatele ei pea lisama otsuste eelnõusid, samuti ei pea osanikele saatma kõiki koosoleku materjale. Osanikele tuleb teha teatavaks, kus on võimalik materjalide või olemasolevate eelnõudega tutvuda. Koosoleku päevakorra näitamine teates on oluline, et osanikud saaksid ennast koosolekuks ette valmistada ja teaksid, milliseid küsimusi koosolekul arutama hakatakse. Otsus on tühine, kui koosoleku toimumise teade on sedavõrd ebamäärane, et sellest ei selgu, milliseid küsimusi koosolekul arutama hakatakse.
16. Korteriühistu ja E K sõlmisid 10.03.2009 töölepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus E K täitma majandustegevuse juhataja ülesandeid. Puudutatud isikud viitasid MTÜS § 19 lg 1 punktile
17. Töölepingu sõlmimise kohta võttis üldkoosolek vastu otsuse 25.05.
18. Mitte ükski koosolekul osalenud isik, sh kõik avaldajad ei hääletanud selle otsuse vastu. Otsus võeti vastu 48 poolthäälega. Tööleping sõlmiti seaduslikult.
19. Avaldajad nõuavad ajavahemikul 01.01.2016-31.12.2018 makstud töötasu tagastamist. Need kulud on kinnitatud 26.06.2019 ja 09.07.2018 üldkoosolekute otsustega. Lisaks esitasid puudutatud isikud 07.11.2019 üldkoosoleku protokolli, kus otsustati mitte läbi vaadata avaldajate ettepanekut majandusjuhataja töötasu vähendamise kohta. Seega on kolm erinevat üldkoosolekut kiitnud tagantjärgi heaks E K töötasu.
20. Puudutatud isikud viitasid KrtS § 41 lg 1 punktile 2 ja ühistu põhikirja punktile 3.
21. 22.06.2017 üldkoosoleku otsusega kinnitati juhatuse
22. a aruandes sisalduvad kulud ja kinnitati
23. a majandusjuhataja töötasu
24. a tasemel. Seega on
25. a ja
26. a töötasu kinnitatud lisaks 22.06.2017 üldkoosoleku otsustega. 2018 töötasu on omakorda heaks kiidetud 26.06.2019 ja 07.11.2019 üldkoosolekute otsustega.
27. Puudutatud isikud viitasid TLS §-le
28. Avaldajate tasu tagastamise nõue
29. ja
30. aastate eest on aegunud. Avaldajate nõue VÕS § 1028 alusel on E K suhtes perspektiivitu, sest avaldajad ei ole talle mingeid sooritusi teinud. Avaldajad ei ole tõendanud VÕS § 1028 eelduste olemasolu ühistu suhtes.
31. Menetluskulude suhtes selgitasid puudutatud isikud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja menetluskulude lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Korteriühistu menetluskulude suurus on 5845,15 eurot, millele lisandub käibemaks. E K menetluskulude suurus on 1940 eurot, millele lisandub käibemaks. KOHTU PÕHJENDUSED
32. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas asjas esitasid neli korteriomanikku ja korteriühistu liiget puudutatud isiku Tallinn, Sõle 45 korteriühistu vastu rahalise nõude tulenevalt sellest, et nende hinnangul tegi korteriühistu nendelt 13 kogutud tasude arvelt alusetuid väljamakseid korteriühistu juhatuse liikmele E Kle. Avalduses leidsid avaldajad, et tasu maksmisel aluseks olnud korteriühistu üldkoosolekute otsused ei ole kehtivad. 74.

§ 613

lg 1 p 1 näeb ette, et kohus lahendab hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Samuti tuleneb

§ 613

lg 1 punktist 4, et kohus lahendab hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Eeltoodust lähtub, et kuigi avaldajad esitasid rahalise nõude ning avaldajate ja puudutatud isikute vahel oli sisuline vaidlus, tuli kohtul vaidlus lahendada hagita menetluse sätete alusel. 75. Hagita menetluse avalduse lahendab kohus määrusega.

§ 63

lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kuna poolte vahel esines sisuline vaidlus, lahendab kohus avalduse sisuliste põhjendustega, hinnates asjas kogutud tõendeid.

§ 477

lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Samas ei ole kohus hagita menetluse puhul

§ 477

lg 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega nendele asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks peab kohus

§ 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 76.

§ 478lg 1 näeb ette, et hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava määruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 478

lg 4 sätestab, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte järgi võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et arvestades pooltevahelise vaidluse sisu, kuulub määrus täitmisele alates käesolevas asjas tehtud määruse jõustumisest.

1. Käesolevas asjas esitasid avaldajad puudutatud isiku vastu rahalise nõude, mida nad menetluse käigus muutsid. Algses avalduses palusid avaldajad kogumis puudutatud isikult Tallinn Sõle tn 45 korteriühistult välja mõista 1 233,79 eurot. Avaldaja V Pi kasuks palusid nad välja mõista 386,12 eurot, avaldaja A Bi kasuks 296,71 eurot, avaldaja L A kasuks 273,89 eurot ja avaldaja A K kasuks 277,07 eurot.
2. 31.01.2020 esitatud avalduses vähendasid avaldajad oma nõuet ja palusid kogumis mõista Tallinn Sõle 45 korteriühistult välja 828,99 eurot. Avaldaja V Pi kasuks palusid nad välja mõista 259,43 eurot, A Bi kasuks 199,36 eurot, L A kasuks 184,04 eurot ja A K kasuks186,16 eurot. Seega loobus avaldaja V P rahalisest nõudest 386,12 eurot – 259,43 eurot = 126,69 euro ulatuses. Avaldaja A B loobus nõudest 296,71 eurot – 199,36 eurot = 97,35 euro ulatuses. Avaldaja L A loobus nõudest 273,89 eurot – 184,04 eurot = 89,85 euro ulatuses. Avaldaja A K loobus nõudest 277,07 eurot – 186,16 eurot = 90,91 euro ulatuses.
3. Kohus leiab, et arvestades hagimenetluse sätteid, tuleb rahalistest nõuetest osaline loobumine vastu võtta ja loobutud nõuete osas menetlus lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja 14 avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 80. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Eeltoodud põhimõtted kuuluvad kohtu hinnangul kohaldamisele ka käesolevas hagita menetluses, sest avaldajad on esitanud rahalise nõude ning poolte vahel on sisuline vaidlus.

1. Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest puudutatud isikutel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Puudutatud isikud nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu avaldaja V Pi loobumise rahalisest nõudest 126,69 euro ulatuses, avaldaja A Bi loobumise rahalisest nõudest 97,35 euro ulatuses, avaldaja L A loobumise rahalisest nõudest 89,85 euro ulatuses ja avaldaja A K loobumise rahalisest nõudest 90,91 euro ulatuses. Eelviidatud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et puudutatud isik E K on alates
3. a märtsist puudutatud isiku Tallinn, Sõle 45 korteriühistu juhatuse liige ja juhatuse esimees. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajad on korteriühistule teinud igakuiseid makseid majandamiskulude eest ning puudutatud isik Tallinn, Sõle 45 korteriühistu on tasunud E Kle töötasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötasu väljamaksed on toimunud seaduslikult ja korteriühistu üldkoosolekute otsuste alusel ning kas avaldajatel on õigus nõuda tagasi raha nende töötasu maksete ulatuses, millises on nad makseid pidanud ebaseaduslikeks.
4. Avaldajate väited selle kohta, miks on E Kle tehtud maksed alusetud ja ebaseaduslikud, on menetluse kestel muutunud. Algses avalduses väitsid nad, et E Kle töötasu maksmist on otsustatud üksnes 20.02.2014 üldkoosolekul. Lisaks väitsid avaldajad, et Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-18861 tuvastati, et 25.06.2016 registripidajale esitatud üldkoosoleku protokollile oli otsus E Kle tasu maksmise kohta õigusevastaselt juurde kirjutatud.
5. Vastuolus eelnevaga nõustusid avaldajad, et E Kle tasu maksmise kohta oli otsustus tehtud 09.07.2018 üldkoosolekul, kuid avaldajad pidasid otsust ebaseaduslikuks. Kuna E K on juhatuse liige, ei saanud talle maksta töötasu töölepingu alusel, vaid üksnes juhatuse liikme tasu. E K sai tasu alusetult ning avaldajatel on õigus selles osas ühistule makstud tasu tagasi nõuda.
6. Vastuolus eelnevaga nõustusid avaldajad menetluse kestel, et E Kga töölepingu sõlmimise küsimuse kohta võeti 25.05.2010 üldkoosolekul vastu otsus, kuid avaldajad leidsid, et otsus on tühine, kuna otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda ja tegelikult koosolekul otsust üldse vastu ei võetudki. Ka 22.06.2017 ja 26.06.2019 koosolekutel vastu võetud otsused olid avaldajate arvates tühised ja vastuolus heade kommetega.
7. Puudutatud isikud leidsid, et kui E Kle on töötasu alusetult makstud, on tagasinõudeõigus korteriühistul, mitte avaldajatel ning töötasu tagasinõudmise nõue on aegunud. E Kle maksti tasu töölepingu alusel ning täitis majandusjuhataja ülesandeid. Korteriühistu 25.06.2016 üldkoosolekul 15 vastu võetud otsus kinnitati 22.06.2017 üldkoosolekul ning E Kga töölepingu sõlmimine otsustati 25.05.2010 üldkoosolekul. Avaldajad osalesid üldkoosolekutel ega vaidlustanud üldkoosolekute otsuseid tähtaegselt. Avaldajate väited üldkoosolekute kokku kutsumise korra rikkumise kohta on tõendamata ning vastuolus 27.11.2019 istungil avaldatud omaksvõtuga.
8. Kohus leiab, et avaldus on tervikuna alusetu ega kuulu rahuldamisele. Kohus selgitas avaldajatele 27.11.2019 eelistungil (toimiku
9. kd, lk 4-5) VÕS § 1028 ning antud normi kohaldamiseks vajalikke eeldusi. Kohus selgitas avaldajatele, et nad ei ole välja toonud nõude rahuldamiseks vajalikke eeldusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud avaldajad esile ega tõendanud nõude rahuldamise eeldusi. Samal istungil võttis avaldajate esindaja õigeks, et korteriühistu üldkoosolekute hilisemate otsustega, millised esitasid menetluses puudutatud isikud, on kinnitatud varasemad üldkoosolekute otsused.
10. Kuigi hagita menetluses ei ole kohus seotud poolte taotluste ega hinnangutega, esines käesolevas asjas poolte vahel sisuline vaidlus. Avaldajad on menetluses korduvalt oma väiteid muutnud ning nende väited on olnud vastuolulised, mis on muutnud need kohtu jaoks ebausutavateks.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 3 näeb ette, et omaksvõttu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Seega oleks avaldajatel tulnud omaksvõtust loobumise korral oma väiteid tõendada, mida nad ei teinud.

1. Kohus leiab, et kuigi käesolev vaidlus kuulub lahendamisele hagita menetluse korras, kuuluvad omaksvõttu puudutavad sätted asjas kohaldamisele. Puudutatud isikud said lähtuda avaldajate nõusolekust ning sellest, et avaldajad ei vaidlusta nende esitatud üldkoosolekute otsuste kehtivust. Omaksvõtt pani avaldajatele oma väidete tõendamiseks täiendava koormuse, kuid avaldajate väited selle kohta, et kõik puudutatud isikute esitatud üldkoosolekute otsused on tühised koosolekute kokku kutsumise korra olulise rikkumise tõttu, on jäänud tõendamata.
2. TsÜS § 38 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 38 lg 7 järgi võib juriidilise isiku organi tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Avaldajad väitsid sisuliselt kõigi puudutatud isikute esitatud üldkoosolekute otsuste kohta, et need on vastuolus heade kommetega ning nende vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Väiteid vastuolude kohta heade kommetega ei ole avaldajad sisuliselt põhjendanud.
3. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Seega kohus iseenesest nõustub avaldajate väitega, et kui korteriühistu soovib sõlmida juhatuse liikmeks valitud isikuga lepingut, sealhulgas töölepingut, on lepingu sõlmimise otsustamine üldkoosoleku ja mitte juhatuse pädevuses.
4. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 5 näeb ette, et küsimuse, mida ei 16 olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Seega tuleneb seadusest, et eelnevalt päevakorras märkimata küsimuse otsustamine üldkoosolekul võib endast iseenesest kujutada koosoleku kokku kutsumise korra olulist rikkumist.
5. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 21 lõikest 3 tuleneb, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.
6. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 näeb muuhulgas ette, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks antud seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Sarnaselt mittetulundusühingute seadusele näeb KrtS § 29 lg 1 ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
7. Kohus nõustub siinkohal puudutatud isikute väidetega, et teates ei pea ära tooma üldkoosolekul vastuvõetavate otsuste eelnõusid, vaid mõistlikul isikul peab olema teatest võimalik aru saada, mis laadi küsimusi üldkoosolekul arutama hakatakse. Riigikohus on eelviidatud mittetulundusühingute seaduse sätete tõlgendamisel leidnud, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Nii näiteks hõlmas Riigikohtu hinnangul renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine mõistliku isiku seisukohalt ka selle otsustamist, kuidas renoveerimistööde ja laenu võtmisega seotud kohustusi kanda (RK TKo 3-2-1181-12, p 14).
8. Lisaks eeltoodule tuleneb hetkel kehtiva KrtS § 40 lõikest 1, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lõike 3 alusel võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajad on nõude esitamisel tuginenud KrtS § 40 lõikele 3, kuid ei ole sisuliselt põhistanud, miks oli juhatuse liikmele E Kle elamu majandamisega seotud toimingute eest tasu maksmine avaldajate endi määratud summat ülevatavas osas vastuolus hea usu põhimõttega ning millist hea usu põhimõtet seejuures täpselt rikuti.
9. Korteriühistuseaduse (mis kehtis kuni 31.12.2017) § 13 lg 4 nägi ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 lg 1 p 1 sätestas, et korteriühistu juhatus pidi koostama ja esitama igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Samuti pidi majandustegevuse aastakava sisaldama korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel (KÜS § 15 lg 1 p 2). 17 Majandamiskuludeks loeti KÜS § 151 lg 1 järgi muuhulgas korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tasu, mida ühistu liikmed pidid maksma mõnele teenuse osutajale või juhatuse liikmele või töötajale elamu majandamisega seotud teenuste eest, pidi sisalduma majandustegevuse aastakavas. Selline tasu kujutab endast iseenesest elamu ühte majandamiskulu.
10. Korteriühistu „Laine“ põhikirja (toimiku
11. kd, lk 110-113) punkti 3.
12. järgi oli ühistu liige kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid ning maksma ühistu osutatud teenuste eest. Muuhulgas oli ühistu liikmel põhikirja punkti 3.
13. alapunkti 6 kohaselt kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste eest, sealhulgas elamu korrashoidmise eest, töötasude ja muude ühistu tegevusega seotud kulude eest. Seega lasus avaldajatel põhikirjast tulenev kohustus tasuda majandamiskuludena ka elamu majandamisega seotud teenuste ning töötasude eest.
14. Ühistu põhikirja punkti 6.4 kohaselt tuli teade üldkoosoleku toimumisest välja panna trepikodades. Teadetes pidi olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Punkt 6.7 näeb ette, et küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed.
15. Avaldajad esitasid kohtule KÜ „Laine“ Sõle 45 liikmete 25.05.2010 üldkoosoleku protokolli (toimiku
16. kd, lk 16 pöördel – 17, lk 152-153), mille päevakorra punktiks 4 oli KÜ „Laine“ argielu puudutavate küsimuste läbiarutamine ja otsuste vastuvõtmine. Antud päevakorra punktis otsustati valida ühistu esindajaks revisjonikomisjoni esimees T. A, et sõlmida KÜ „Laine“ majandustegevuse juhtimiseks tööleping E. Kga alates 10.03.
17. Seega kiitis üldkoosolek iseenesest heaks lepingu sõlmimise juhatuse liikme E Kga selleks, et viimane asuks juhtima ühistu majandustegevust. Kohus ei nõustu avaldajate väidetega, et töölepingu sõlmimine juhatuse liikmega oleks iseenesest vastuolus seaduse või hea usu põhimõttega. Kui korteriühistu liikmed on üldkoosolekul töölepingu sõlmimisega nõustunud ja andnud konkreetsele isikule volituse lepingu sõlmimiseks, on tegemist seadusliku otsustusega.
18. Puudutatud isikud esitasid kohtule 10.03.2009 korteriühistu Laine ja E K vahel sõlmitud töölepingu (toimiku
19. kd, lk 116). Töölepingu sõlmimisel esindas ühistut T. A. Lepingu punkti 2.
20. kohaselt asus E K tööle majandustegevuse juhataja ametikohale. Töölepingu punkti 3.
21. järgi oli tema kohustuseks elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine, sealhulgas objekti ülevaatus, majanduskava koostamine ja selle täitmise jälgimine, juhatusele kord kvartalis aru andmine, tulude-kulude aruande esitamine, lepingu sõlmimise korraldamine ja teenuste kvaliteedi kontrollimine, elamu remondikava koostamine, hoolduseks ja remondiks hinnapakkumiste kogumine ning remonditööde ja järelevalve korraldamine, remonditööde rahastamise korraldamine ja vajadusel laenu ning toetuste saamise võimaluste uurimine, parimate kindlustuspakkumiste kogumine, arvestite näitude võtmine ja raamatupidamisele ning hankijatele edastamine, elamu erinevate osade ja süsteemide hoolduse korraldamine ning üldkasutatavate ruumide ja hoovi koristamise korraldamine. Lepingu punkt 5.1 nägi ette, et töötasu suurus tuleneb üldkoosolekutel töötasu osas vastuvõetud otsustest.
22. Iseenesest võivad töölepingus loetletud kohustused kuuluda ka juhatuse liikme kohustuste hulka, kuid sedavõrd ulatuslike kohustuste igapäevane täitmine ühe füüsilise isiku poolt ei saa kohtu hinnangul toimuda tasuta või üksnes mõnede korteriomanike endi määratletud minimaalse tasu eest. Kohus leiab, et kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul otsustatakse maksta ühele juhatuse liikmele tasu selle eest, et ta täidab igapäevaselt elamu majandamisega seotud olulisi kohustusi, on tegemist hea usu põhimõttega kooskõlas oleva otsustusega isegi siis, kui vastava juhatuse liikmega on sõlmitud töölepinguna pealkirjastatud leping. Ainuüksi asjaolu, et TLS § 1 lg 5 järgi ei kohaldata 18 töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule, ei muuda E Kle tehtud väljamakseid ebaseaduslikeks, kui lepingu sõlmimise ja tasu suuruse on otsustanud ühistu üldkoosolek. Avaldajate väited, milliste kohaselt olevat lepingu näol olnud tegemist „kunstlikult loodud dokumendiga“, on jäänud täielikult põhistamata.
23. Kohtule esitatud algses avalduses ei eitanud avaldajad iseenesest asjaolu, et E Kga töölepingu sõlmimine oli heaks kiidetud üldkoosoleku poolt. Avaldajad leidsid üksnes, et temaga sõlmitud lepingut tuleb pidada käsunduslepinguks ning talle makstava tasu suuruse otsustas üldkoosolek viimati 20.02.
24. Avaldajad esitasid kohtule koos algse avaldusega 20.02.2014 KÜ „Laine“ Sõle 45 liikmete üldkoosoleku protokolli (toimiku
25. kd, lk 8-11), mille päevakorra esimese punkti raames võeti vastu otsus kinnitada majandusjuhataja E. K brutotöötasuks 932,39 eurot ja netotasuks alates 01.02.2014 730 eurot alates. Nõude täpsustuses 31.01.2020 on avaldajad nõustunud, et vähemalt 730 euro suuruse netotasu maksmine igakuiselt E Kle oli seaduslik ja kooskõlas üldkoosoleku otsusega.
26. Eeltooduga vastuolus olevalt asusid avaldajad 02.07.2019 seisukohas väitma, et tegelikult 25.05.2010 üldkoosolekul töölepingu sõlmimist E Kga ei arutatud ega otsustatud. Avaldajad asusid vastupidiselt eelnevatele ja hilisematele seisukohtadele väitma, et otsustus töölepingu sõlmimise kohta on protokollile alusetult juurde kirjutatud.

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

§ 235

näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et vastuoluliste väidete esitamisel ei kasuta menetlusosaline oma menetlusõigusi heauskselt. Väidete vastuoluline esitamine ei muuda väiteid kohtu jaoks usutavateks ning seda eriti olukorras, kus väiteid tõendavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Avaldajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 25.05.2010 üldkoosolekul tegelikult E Kga töölepingu sõlmimist ei arutatud ega otsustatud. Kohus ei pea usutavaks, et kui see väide tõele oleks vastanud, ei oleks avaldanud sellele viidanud koheselt algses avalduses, kuigi nad esitasid kohtule 25.05.2010 üldkoosoleku protokolli. Väide on vastuolus väitega, mille kohaselt oli töötasu maksmine E Kle vähemalt osaliselt seaduslik ja põhjendatud.

1. 20.06.2015 KÜ „Laine“ Sõle 45 liikmete üldkoosoleku protokollist (toimiku
2. kd, lk 11 pöördel – 15) nähtub, et selle päevakorra punktiks 1 oli
3. a bilansi, revisjonikomisjoni aruande ja finantsaruande kinnitamine, samuti
4. a juhatuse otsuste kinnitamine. Üldkoosolek otsustas punktis 2.
5. kinnitada majandusjuhataja E. K brutotöötasu 1073,37 eurot ja netotasu 850 eurot. Antud otsus on vastuolus avaldajate algses avalduses esitatud väitega, et pärast 20.02.2014 ei ole üldkoosolek vastu võtnud ühtegi otsust E Kle tasu maksmise kohta. Antud protokolli esitasid avaldajad ise kohtule koos algse avaldusega.
6. Puudutatud isikud esitasid kohtule korteriühistu „Laine“ Sõle 45 01.06.2011 üldkoosoleku protokolli (toimiku
7. kd, lk 154-155), mille teises päevakorra punktis otsustati määrata majandusjuhataja kuupalgaks netosummas 320 eurot ja lisatasuks 95 eurot. 02.07.2019 menetlusdokumendis asusid avaldajad ka antud üldkoosoleku osas väitma, et tegelikult üldkoosolekul otsust vastu ei võetud ja see on protokollile alusetult juurde kirjutatud. Ühtegi tõendit avaldajad oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Iseenesest on tegemist asjakohatu väitega, sest avaldajad on ise nõustunud, et E Kl oli vähemalt alates
8. aastast õigus saada tasu 730 eurot kuus ehk suuremas summas, kui on otsustatud 01.06.2011 üldkoosolekul.
9. Avaldajad esitasid kohtule väljavõtte 13.04.2012 üldkoosoleku protokollist (toimiku
10. kd, lk 139-140), mille teises päevakorrapunktis arutati
11. a plaani. Muuhulgas arutati kahte varianti ühistu remonditööde, majapidamistööde ja hooldustööde korraldamiseks. Esimeseks variandiks oli 19 ettevõtte palkamine nimetatud töödeks ja teiseks variandiks teha nende tööde teostamine ülesandeks juhatuse esimehele E Kle netotasuga 280 eurot. Üldkoosolek otsustas teise variandi kasuks. Seega tõendab ka antud avaldajate endi esitatud tõend, et üldkoosolek kiitis E Kga töölepingu sõlmimise heaks.
12. Algse avalduse esitamisel väitsid avaldajad, et 25.06.2016 üldkoosolekul E Kle tasu maksmise küsimust ei otsustatud ning protokollile oli vastav otsus juurde kirjutatud. 25.06.2016 üldkoosoleku protokolli avaldajad kohtule esitanud. Juhatuse koosoleku 06.06.2016 protokollist (toimiku
13. kd, lk 15 pöördel) nähtub, et juhatus otsustas kokku kutsuda 25.06.2016 üldkoosoleku, mille päevakorra punktiks 2 pidi olema korteriühistu
14. a bilansi, revisjonikomisjoni aruande, juhatuse aruande ja juhatuse
15. a otsuste ning kulude kinnitamine. Juhatus avaldas teate (toimiku
16. kd, lk 16) üldkoosoleku toimumise kohta koos eelviidatud päevakorra punktiga. Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 tsiviilasjas nr 2-16-18861 (toimiku
17. kd, lk 18-22) tehtud otsuse punktis 2.
18. tuvastati, et KÜ Laine liikmed ei võtnud 25.06.2016 toimunud üldkoosoleku punktis 3.2 vastu otsust kinnitada majandusjuhataja E. K brutotöötasuks 1265,72 eurot ehk netotasuks 1000 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks avaldajate väite, et 25.06.2016 korteriühistu üldkoosolek E Kle tasu maksmist ei otsustanud.
19. Algse avalduse esitamisel tuginesid avaldajad sellele, et 09.07.2018 üldkoosoleku päevakorras ei olnud E Kle tasu maksmise küsimust ning otsus oli ebaseaduslik, sest E Kle otsustati tasu maksta kui töötajale, kuigi talle oleks pidanud tasu maksma kui juhatuse liikmele. Enne koosolekut ei esitatud avaldajatele andmeid töötasu suuruse kohta.
20. 09.07.2018 KÜ „Laine“ Sõle 45 liikmete üldkoosoleku protokollist (toimiku
21. kd, lk 36-41, lk 192-195) nähtub, et selle kolmandas päevakorra punktis otsustati kinnitada kõik
22. a tehtud kulud, mis olid seotud
23. aastal töötasu arvestamise ja väljamaksmisega majandusjuhatajale ja kojamehele-koristajale. Samuti otsustati teistkordselt kinnitada kõik
24. aasta kulud, mis olid seotud töötasu arvestamise ja väljamaksmisega majandusjuhatajale ja kojamehele-koristajale, mis olid algselt kinnitatud 22.06.2017 üldkoosolekul. Neljandas päevakorra punktis otsustati kinnitada ühistu majandustegevuse plaan
25. a ja kinnitada kõik kulutused, mis on seotud töötasu maksmisega majandusjuhatajale ning kojamehele-koristajale.
26. 09.07.2018 avaldati teade KÜ „Laine“ Sõle 45 ühistu liikmete üldkoosoleku toimumise kohta (toimiku
27. kd, lk 28), mille päevakorra punktiks 3 oli muuhulgas juhatuse
28. a otsuste kinnitamine ning päevakorra punktiks 4
29. a plaani arutamine ja kinnitamine. Kohus ei nõustu avaldajate väidetega, et üldkoosolekul võeti vastu otsustus küsimuses, mille päevakorda võtmisest ei olnud üldkoosoleku kokku kutsumisel teavitatud. Üldkoosoleku kokku kutsumise teates pidi olema märgitud, et päevakorras on kulude kinnitamine ning otsus võeti vastu kulude kinnitamiseks. Mõistlik isik pidi aru saama, et otsustama hakatakse
30. aasta kulude kinnitamist.
31. Korteriühistu „Laine“
32. a majandustegevuse aruandest (toimiku
33. kd, lk 29) nähtub, et majandusjuhataja ja majahoidja töötasuks, maksudeks ja puhkusereserviks kulus kokku 32 751 eurot. Raamatupidamise aastaaruandes (toimiku
34. kd, lk 30) oli tööjõukulude kogusummaks sama summa ehk 32 752 eurot.
35. aasta majandustegevuse projektis hinnati tööjõukulude kogusummaks orienteeruvalt 31 000 eurot (toimiku
36. kd, lk 30 pöördel) ning need kulud hõlmasid majandusjuhataja töötasu. Revisjonikomisjoni aruandes (toimiku
37. kd, lk 31) oli märgitud, et dokumentatsioon vastas nõuetele. Seega oli üldkoosolekul osalejatel võimalik teada saada, millises summas kulude kinnitamise kohta otsust vastu võtma hakatakse. Lisaks esitasid puudutatud isikud korteriühistu majandustegevuse plaanid aastatel 2012 kuni 2016 ning vastavate aastate aruanded (toimiku
38. kd, lk 156-162), milles kõigis oli kajastatud summana majandusjuhataja töötasu ja majahoidja töötasu. Seega pidi avaldajatele olema teada ja koosoleku kutsest koos teiste 20 dokumentidega arusaadav, millises summas korteriühistu töötasusid maksis ja millises ulatuses neid kinnitama hakatakse.
39. 06.05.2018 esitasid avaldajad korteriühistule digitaalselt allkirjastatud avalduse (toimiku
40. kd, lk 23-26), milles nad viitasid Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018 otsusele ning nõudsid teavet selle kohta, milliste otsuste ja lepingute alusel on E Kle tasu makstud alates tema juhatuse liikmeks valimise ajast. Samuti soovisid avaldajad tasu määramiste kohta üldkoosolekute ja juhatuse otsuste esitamist. KÜ Laine vastas avaldusele e-kirjaga (toimiku
41. kd, lk 27, tõlge lk 88) ning teatas, et püstitatud küsimusi arutatakse lähimal üldkoosolekul. Avaldajad pidid seega aru saama, et järgmisel üldkoosolekul asutakse otsustama varasemate kulude kinnitamise üle.
42. 17.06.2018 esitasid avaldajad korteriühistule kirjaliku pöördumise (toimiku
43. kd, lk 32-33, tõlge lk 34-35), milles nad muuhulgas nõudsid täpseid andmed E. Kle tehtud väljamaksete kohta koos väljamaksete aluse ja lepingu liigiga.
44. aasta plaani osas soovisid nad samuti teada, kellele töötajatest ja millises ulatuses töö tasustatakse. Avalduses leidsid avaldajad, et E K töö tasustamine peab olema otsustatud juhatuse liikme tasuna, mitte töölepingu alusel, nagu nähtus neile majanduskava projektist. Seega oli avaldajatele enne koosoleku toimumist tegelikult teada, et koosolekul soovitakse otsustada E Kle makstud tasu kinnitamist. Avaldajate väited koosoleku kokku kutsumise korra olulise rikkumise kohta on alusetud.
45. Avaldajad ise esitasid kohtule korteriühistu Laine majandusaasta aruanded.
46. a aruande (toimiku
47. kd, lk 42-48) kohaselt oli tööjõukulude kogusummaks 27 016 eurot,
48. a aruande (toimiku
49. kd, lk 49-55) kohaselt 31 449 eurot ja
50. a aruande (toimiku
51. kd, lk 56-63) kohaselt 32 752 eurot. Majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad ning nende vahendusel pidi avaldajatele olema teada, millised on töötasudega seotud ühistu kulud. Kohus peab alusetuks avaldajate väidet, et kuna üldkoosolekul ei otsustatud nimeliselt E Kle kui juhatuse liikmele makstava tasu suurust, oli 09.07.2018 üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Otsustuse E Kga töölepingu sõlmimise kohta ja talle selle alusel töötasu maksmise kohta olid üldkoosolekud vastu võtnud juba varem.
52. KÜ „Laine“ liikmete üldkoosoleku 22.06.2017 protokollist (toimiku
53. kd, lk 117-118) nähtub, et päevakorra esimeses punktis kinnitati kõik juhatuse otsused
54. a. Samuti kinnitati kõik kulud ja kõikide ühistu sõlmitud lepingute eest tasumine. Konkreetsemalt kinnitati kõik
55. a majandusjuhataja tööjõukulud. Punktis 2.
56. kinnitati majandusjuhataja töötasu vastavalt
57. a plaanis kajastatud tööjõukuludele. Majandusjuhataja töötasu jäi muutmata
58. a tasemele. Seega võib otsest järeldada, et iseenesest otsustas üldkoosolek juba 22.06.2017 kinnitada E Kle
59. a ja
60. a makstud tasud. Juhatuse protokollist 23.06.2017 (toimiku
61. kd, lk 119, toimiku
62. kd, lk 14) nähtub, et vastavalt 22.06.2017 üldkoosoleku otsusele otsustati jaotada töötajate töötasu viisil, kus majahoidja-koristaja töötasu on netotasuna 470 eurot kuus ja majandusjuhataja töötasu netotasuna 1000 eurot kuus.
63. KÜ Sõle 45 liikmete 26.06.2019 üldkoosoleku protokollist (toimiku
64. kd, lk 188-191) nähtub, et selle päevakorra kolmandaks punktiks oli juhatuse
65. a otsuste kinnitamine, samuti majandusjuhatajale arvestatud ja välja makstud töötasuga seotud kulude kinnitamine. Antud päevakorra punktis otsustati kinnitada kõik
66. a kulud. Samuti otsustati kinnitada kõik
67. a,
68. a ja
69. a kulud seoses majandusala juhatajale arvestatud ja välja makstud töötasuga. Samuti loeti kehtivaks ja kinnitatuks ning mistahes ümberarvestamistele mittekuuluvaks majandusjuhataja E. K töötasu, mis oli arvestatud ja välja makstud ning kinnitatud üldkoosoleku otsustega alates 10.03.2009 töölepingu allkirjastamisest. Juhatuse esimehe ametit käsitleti samas otsuses E.K lisakohustusena. 21
70. Korteriühistu Sõle 45 17.07.2019 üldkoosoleku protokollist (toimiku
71. kd, lk 183-186) nähtub, et päevakorra punktiks 3 oli finantskontrolli läbiviimine aastatel 2016 kuni
72. Antud päevakorra punktis teavitas E. K koosolekul osalejaid sellest, et revisjoniaktid aastate 2016 kuni 2019 kohta olid avalikustatud teadete tahvlitel ja üldkoosolekutel, kuid pretensioone ja küsimusi ei esitatud. Seetõttu tegi ta koosoleku juhatajana ettepaneku lugeda kolmas punkt põhjendamatuks ja jätta läbi vaatamata. Koosolekul osalejad hääletasid tema ettepaneku poolt.
73. KÜ Sõle 45 liikmete 07.11.2019 erakorralise üldkoosoleku protokollist (toimiku
74. kd, lk 1-3) nähtub, et selle päevakorra punktiks 5 oli 11 korteriomaniku ettepanek vähendada juhatuse esimehe töötasu netosummalt 1100 eurot kuni 1250 eurot brutosummani 600 eurot kuus. E K selgitas koosolekul osalejatele, et juhatuse esimees ei saa ühistus töötasu ning töötasu saab töölepingu alusel majandusjuhataja üldkoosolekute ja juhatuse otsuste alusel. E K tegi ettepaneku jätta viies päevakorra punkt arutamata ning koosolek hääletas tema ettepaneku poolt.
75. Kokkuvõttes nähtub 22.06.2017 ja 26.06.2019 üldkoosolekute protokollidest, et ühistu üldkoosolek on korduvalt kinnitanud ning üle kinnitanud E Kle makstud töötasu suuruse. E Kle töötasu vähendamise kohta üldkoosolek otsust vastu võtnud ei ole. Järelikult vastas E Kle aastatel 2016 kuni 2018 makstud töötasu üldkoosolekul osalenud korteriomanike tahtele. Isegi juhul, kui avaldajate väited mõne varasema üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumise kohta oleksid tõendatud ja põhjendatud, on hilisemate üldkoosolekute otsustega makstud tasud tagantjärgi heaks kiitnud. Avaldajatel oli ühistu liikmetena kohustus tasuda igakuiseid majandamiskulusid ning tasuda sealhulgas üldkoosolekute otsustega heaks kiidetud töötasusid.
76. 27.11.2019 istungil võttis avaldajate esindaja omaks, et viimaste otsustega on kinnitatud varasemad otsused, kuid ta leidis, et varasemates otsustes puudusid tasude suurused. Iseenesest ei ole tegemist põhjendatud väitega, et varasemates otsustes olid märgitud ühistu makstavad töötasud kogumis. Seadusel ei põhine avaldajate väide, et kuna E K oli juhatuse liige, oleks pidanud temale makstava töötasu suurus olema igal juhul isikuliselt üldkoosoleku otsuses kindaks määratud. Sellist nõuet ei tulene mittetulundusühingute seadusest ega korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Lisaks oli varasemate otsustega juba otsustatud E Kga töölepingu sõlmimine, mille alusel ta pidi töötasu saama majandusjuhatajana. Igale mõistlikule isikule pidi olema arusaadav, et kui üldkoosolek otsustab töötasu maksmise majandusjuhatajale ja majahoidjale, makstakse osa tasust välja E Kle.
77. 31.01.2020 seisukohas asusid avaldajad vastuolus istungil avaldatud omaksvõtuga väitma, et 26.06.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsus oli tühine, sest päevakord ei sisaldanud punkti kulude kinnitamise kohta. Lisaks väitsid avaldajad, et otsust ei võetud vastu. Väidete kohta avaldajad ühtegi tõendit ei esitanud, kuigi neil lasus selleks kohustus. Kohus ei saa ainuüksi avaldajate paljasõnaliste seletuste alusel tuvastada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist või protokollis märgitud otsuse vastu võtmata jätmist.
78. Puudutatud isikud esitasid kohtule 09.07.2018, 22.06.2017 ja 26.06.2019 üldkoosolekute kutsetest teadete tahvlil (toimiku
79. kd, lk 50-53). 09.07.2018 kutsega koos olid avaldatud ühistu majandustegevuse aruanne, bilanss ja raamatupidamise aruanne. Teadaandes oli märgitud, et päevakorras on
80. a vastu võetud otsuste ja tehtud kulude kinnitamine, samuti
81. a plaani arutamine. 26.06.2019 teates oli märgitud, et päevakorras on 09.07.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste korduv kinnitamine, samuti
82. a kava kinnitamine. 22.06.2017 teates oli märgitud, et päevakorras on
83. a juhatuse otsuste kinnitamine ja kulude kinnitamine, samuti
84. a plaani läbiarutamine ja kinnitamine. Seega nähtub puudutatud isikute tõenditest, et koosolekute kokku kutsumisel kokkukutsumise korda ei rikutud ning koosolekute päevakordades olid varasemate kulude ning otsuste kinnitamine. 22
85. 22.06.2017 otsuse osas on avaldajad üldsõnaliselt väitnud, et otsused sellel koosolekul olid tühised ja vastuolus heade kommetega. Sisuliselt nad oma väiteid ei põhistanud. Ainuüksi asjaolust, et otsuses otsustati kinnitada majandusjuhatajale töötasu maksmine, mitte E Kle kui juhatuse liikmele konkreetselt nimetatud summas tasu maksmine, ei tulene otsuse vastuolu heade kommetega. Kokkuvõttes leiab kohus, et korteriühistu üldkoosolekute otsustega on õiguspäraselt kinnitatud E Kle töötasu maksmine. Avaldajatel kui korteriühistu liikmetel lasus kohustus tasu maksta, sest neil lasus kohustus tasuda elamu majandamisega seotud kulusid. E Kl puudus kohustus osutada avaldajatele elamu majandamise teenust tasuta. Tegemist ei ole kuludega, milliste kandmine avaldajate poolt oleks KrtS § 40 lg 3 mõistes vastuolus hea usu põhimõttega.
86. Puudutatud isikud esitasid kohtule korteriühistu konto väljavõtted (toimiku
87. kd, lk 12-13), millest nähtuvalt on korteriühistu tasunud E Kle
88. a kokku palgana 13 450 eurot,
89. a 12 000 eurot ja
90. a 12 572,73 eurot. Seega ei ole E Kle makstud tasu korteriühistu üldkoosolekute otsustatud summadest suuremates summades.
91. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Avaldajate rahaline nõue korteriühistu vastu ei kuulu rahuldamisele, sest neil oli kohustus tasuda elamu majandamiskulusid üldkoosolekute otsustatud suuruses, sealhulgas tasuda ühistu tööjõukulude eest. See kohustus ei ole ära langenud või tekkimata jäänud. Vastates puudutatud isikute väidetele osundab kohus, et iseenesest ei ole puudutatud isikute viide töötasu tagastamise nõude aegumisele asjakohane, et avaldajad ei nõudnud E Klt töötasu tagastamist ning avaldajad ei olnud E Kle töötasu väljamaksjateks. Vaatamata tuleb esitatud avaldus ehk avaldus mõista korteriühistult V Pi kasuks välja 259,43 eurot, A Bi kasuks välja 199,36 eurot, L A kasuks välja 184,04 eurot ja A K kasuks välja 186,16 eurot jätta rahuldamata.
92. Kohus osundab, et jättis avalduse lahendamisel tähelepanuta tõendid, milliste kohta ei olnud kas esitatud tõlkeid eesti keelde või mis ei omanud vaidluse sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust. 128.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb

§ 172

lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldajate avalduse alusel, mis jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada asjaolu, et avaldajad loobusid osaliselt oma nõudest menetluse käigus. Samas ei nõustu kohus puudutatud isikute väitega, et menetluskulud tuleb avaldajate kanda jätta solidaarselt. Avaldajad ei esitanud puudutatud isikute vastu solidaarset nõuet, vaid iga avaldaja esitas eraldiseisva ja konkreetse rahalise nõude. Seega tuleb menetluskulude avaldajate kanda jätmisel arvestada nende nõuete ulatust. 129. Riigikohus on asunud seisukohale, et hagita asjadel on erinev iseloom ja mõnes hagita menetluses on sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel, mida tuleb menetluskulude suuruse hindamisel arvestada (RK TKm 3-2-1-186-16, p 12). Hagita menetluses tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada

§ 175

lõikeid 1-31 ning põhiliseks kriteeriumiks on vajadus lähtuda

§ 175

lg 1 järgi esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RK TKm 3-21-145-13, p 13). 23

1. 26.02.2020 seisukohtades palusid puudutatud isikud mõista avaldajatelt korteriühistu kasuks menetluskuludena välja 7014,18 eurot ja E K kasuks 2328 eurot. Samuti palusid puudutatud isikud välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras. Menetluskulude suhtes selgitasid puudutatud isikud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ja menetluskulude lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajad pidasid puudutatud isikute menetluskulusid põhjendatuks kõige enam 16 tunni ja 3 minuti ulatuses summas 3399,99 eurot. Avaldajad leidsid, et põhjendatud kuludeks saab pidada korteriühistu kulusid, kuid mitte E K kulusid. E. K on ühistu juhatuse liige ja ta osaleb menetluses puudutatud isiku I seadusliku esindajana. Lisaks leidsid avaldajad, et väljamõistetav kulu ei peaks ületama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas oli algne nõue 1 233,79 eurot ja täpsustatud nõue 828,99 eurot.
2. Esmalt leiab kohus, et puudutatud isikute esindaja tunnitasu suurus 170 eurot on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Kuivõrd poolte vahel oli sisuline vaidlus, kuuluvad puudutatud isikute esindajakulud avaldajate poolt hüvitamisele. Kuna kohus lahendas asja hagita menetluse korras, ei ole kohus seotud avaldajate viidatud tsiviilasja hinnaga. Menetluskulude väljamõistmisel arvestab kohus samas asjaolu, et avaldajad muutsid menetluse käigus oma nõuet ning esitasid vastuolulisi põhjendusi. Alusetu on avaldajate väide, et puudutatud isiku E K menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. E K kaasati menetlusse kui isik, keda vaidlus puudutab ning ta ei osalenud menetluses korteriühistu seadusliku esindajana. Menetlusdokumendid, millised puudutatud isikute esindaja kohtule esitas, olid esitatud mõlema puudutatud isiku poolt.
3. Küll aga leiab kohus, et puudutatud isikute esindaja esinduskulud ei ole tervikuna põhjendatud. Korteriühistu nimelt avaldusele vastamiseks ning sellega seotud toiminguteks on esindajal kokku kulunud 10 h 22 min, sealhulgas on aega kulunud tunnistajatega suhtlemisele, kuigi käesolevas asjas kohus tunnistajaid üle ei kuulanud. Mõlema puudutatud isiku ühine vastus oli esitatud viiel ja poolel lehel. Kohus leiab, et mõlema puudutatud isiku osas ei saanud esindaja põhjendatud ajakulu ületada 3 tundi ehk kokku on põhjendatud ajakulu 6 t.
4. Puudutatud isikute ühine seisukohta 23.05.2019 oli esitatud viiel lehel koos mitmete tõenditega. Kohus leiab, et ka antud dokumendi koostamiseks ja esitamiseks võis esindajal mõistlikult aega kuluda 6 tundi ehk korteriühistu osas 4 tundi ja E K osas 2 tundi, mis on kooskõlas esindaja esitatud menetluskulude nimekirjaga. Samuti loeb kohus põhjendatuks esindaja ajakulu 1 h 30 min E Kle avaldaja seisukoha selgitamiseks ning 0,25 min kohtumiseks korteriühistu esindajaga. Muus osas ei loe kohus põhjendatuks esindaja ajakulu korteriühistu nõustamiseks ajavahemikul 06.05.2019 kuni 31.05.
6. Avaldajate 02.07.2019 seisukoha analüüsiks ja kummalegi kliendile selgitamiseks võis esindajal mõistlikult aega kuluda 30 minutit ehk kokku 1 tund. Liitmise taotluse esitamiseks ja koostamiseks kulunud aega ei loe kohus põhjendatuks, sest taotlus jäi rahuldamata. Kohus loeb põhjendatuks esindaja ajakulu 16.09.2019 täiendavate tõendite esitamiseks 52 minuti ulatuses. Istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund ehk kummagi esindaja osas 30 min. Muus osas ei loe kohus põhjendatuks esindaja ajakulu ajavahemikul 13.09.2019 kuni 27.11.2019, sest toimikust ei nähtu muid tõendeid ega toiminguid, mida esindaja oleks seoses kohtumenetlusega sellel ajavahemikul teinud. 27.11.2019 istung kestis 51 minutit ja põhjendatud kuluks mõlema kliendi puhul saab seega lugeda 25,5 minutit. Istungi protokolliga tutvumise ajakulu 15 min loeb kohus põhjendatuks.
7. Avaldajate täiendavate seisukohtade analüüsiks kulunud aeg on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses ehk kummagi kliendi osas 30 min ulatuses. Lõppseisukohtade esitamiseks kulunud aeg on põhjendatud kogumis 6 tunni ulatuses, arvestades seisukoha sisulist osa ilma menetluskulude nimekirjaga. Kohus leiab, et korteriühistu osas on põhjendatud ajakulu 4 tundi ja E K osas 2 tundi. Muus osas ei loe kohus menetluskulude nimekirjas loetletud toiminguid ega ajakulu põhjendatuks. 24
8. Kogumis loeb kohus Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu menetluskulud põhjendatuks 3 h + 4 h + 25 min + 30 min + 30 min + 52 min + 25,5 min + 15 min + 4 tundi = 13 h ja 57,5 minuti ulatuses. E K menetluskulud on põhjendatud 3 h + 2 h + 1 h 30 min + 30 min + 30 min + 25,5 min + 2 h = 9 h 55,5 min. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, on korteriühistu esindajakulud põhjendatud 13 h 57,5 min x 170 euroga = 2372,92 eurot ilma käibemaksuta ja 2847,50 eurot koos käibemaksuga. E K kulud on põhjendatud 9 h 55 minutit x 170 euroga = 1692,92 eurot ilma käibemaksuta ja 2031,50 eurot koos käibemaksuga.
9. Menetluskulud tuleb avaldajatelt välja mõista mitte solidaarselt, vaid arvestades nende nõuete ulatust. V Pi nõue moodustas rahalise nõude kogusummast 31,29%, A Bi nõue 24,05%, L A nõue 22,2% ja A K nõue 22,4 %. Seega tuleb avaldajalt V Pilt mõista korteriühistu menetluskulud välja 31,29% ulatuses käibemaksuga arvestatud summalt ehk 890,98 euro ulatuses. V Pilt tuleb E K kasuks välja mõista viimase menetluskuludest samuti 31,29%-le vastav osa ehk 634,84 eurot.
10. Avaldajalt A Bilt tuleb mõista korteriühistu menetluskulud välja 24,05 % ulatuses käibemaksuga arvestatud summalt ehk 684,82 euro ulatuses. A Bilt tuleb E K kasuks välja mõista viimase menetluskuludest samuti 24,05%-le vastav osa ehk 488,58 eurot. Avaldajalt L Alt tuleb mõista korteriühistu menetluskulud välja 22,2% ulatuses käibemaksuga arvestatud summalt ehk 632,15 euro ulatuses. L Alt tuleb E K kasuks välja mõista viimase menetluskuludest samuti 22,2%-le vastav osa ehk 450,99 eurot. Avaldajalt A Klt tuleb mõista korteriühistu menetluskulud välja 22,4% ulatuses käibemaksuga arvestatud summalt ehk 637,84 euro ulatuses. A Klt tuleb E K kasuks välja mõista viimase menetluskuludest samuti 22,4%-le vastav osa ehk 455,06 eurot. Kooskõlas puudutatud isikute taotlustega tuleb avaldajatelt välja mõista viivis eelviidatud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 25