KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18549 Tsiviilasi Eesti Üliõpi

§ 230

lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul kui hageja väidab, et kostja tekitas talle asjade hoiustamise kulu, peab ta oma väidet tõendama.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt moodustavad hagi aluse nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mida hagejal tuleb tõendada. 13. Võlausaldajale on tekkinud kohtutäituri kulud enampakkumise eest summas kokku 1 804 eurot. 12.12.2019 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et võlgnik on valmis pidama läbirääkimisi ja pakkus kokkuleppe võimalust, kuid avaldaja esindajal ei olnud huvi läbirääkimiste pidamiseks, vaid asus koheselt teostama pandiõigust. Kohus leiab, et hagimenetluses asjaolude väljaselgitamisel võimaldaks kaaluda rahuldada võlausaldaja nõudeid kompromissiga ettenähtud ulatuses või nende tasumise tähtaja pikendamises (

§ 430lg 1).

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas on põhjendatud õigusabikulud summas 3 435 eurot. Võlgnikule jääb ebaselgeks, milliste õigusabiteenuste eest on arved esitatud. Kuidas on õigusabiteenuse osutamine seotud nt „kommunikatsioon uurijaga“. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt 4

§ 175

lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta.

1. Samuti on pooltel vaidlus, kas võlgnik peab tasuma viivist summas 3 919,89 eurot. Võlgniku vastuväite kohaselt viivise arvestusel on võetud aluseks nõudesummad, milliseid tegelikult ei eksisteeri või need on oluliselt väiksemad, mille tulemusena viivise summa on väiksem. Seega on võlausaldaja viivise nõue ebaselge ja vaieldav. Kohus asub seisukohale, et viivise nõude osas vajab hagimenetluses tuvastamist, kas võlausaldajal on tegelikkuses üüri tasumise nõue, sest viivist saab nõuda üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (VÕS § 113 lg 1).
2. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega (vt ka Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02).
5. Kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõude selgusele kõnealusel juhul piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. Võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
6. Eeltoodud põhjendustel tuleb võlgnikule ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Menetluskulud
7. Üldreeglina tuleb PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda.

§ 172lg 1 2.

lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja vaidluse sisu, kus nõude osas puudub kindel selgus ning nõude kindlakstegemine eeldab hagimenetluses asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist, siis kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5