RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 69 lg 1 järgi 80 trahviühiku ehk 320 euro suuruse rahatrahviga. Väärteoetteheite kohaselt võõrandas E OÜ 14. märtsil 2019 Alutaguse vallas asuva Xxxxxxxxx maaüksusel kasvava metsa raieõiguse OÜ-le M. E OÜ juhatuse liige M-S. Mõts koostas ja allkirjastas raieõiguse võõrandamise lepingu, kuid jättis raieõiguse võõrandamisel tõendamata E OÜ raieõiguse olemasolu, rikkudes nii

§ 37lg-t 1.

1. M-S. Mõtsa kaitsja vandeadvokaat Ott Lepmets esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ning M-S. Mõtsa menetluskulu riigi kanda jätmist. Kaitsja leidis järgmist.
2. Menetlusalune isik pole raieõiguse tõendamise kohustust

§ 37

lg 1 mõttes rikkunud, sest metsaseadusest ei tulene, et raiet lubav kanne peab olemas olema raieõiguse müügi hetkel, vaid kande võib tehingupoolte kokkuleppel teha ka hiljem, s.t lepingu sõlmimise järel. Raieõiguse 4-20-215 võõrandamine on seaduslik, kui müüjal on õigus lepingueseme suhtes vastav leping sõlmida, pärinegu see õigus müüja omandist või eelnevalt müüjale võõrandatud raieõigusest. Nimetatud tingimus oli lepingu sõlmimisel täidetud. 4. Isegi kui raieõiguse võõrandamisel oleks toime pandud

§ 69

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu, ei pannud seda toime menetlusalune isik, vaid raieõiguse võõrandaja, s.o E OÜ.

§ 37

lg 1 sätestab raieõiguse võõrandamisel kohustused üleandjale ja vastuvõtjale ehk müüjale ja ostjale, s.o E OÜ-le ja OÜ-le M. Menetlusalune isik oli E OÜ esindaja ja sõlmis tema nimel lepingu, kuid ei olnud ise lepingu pool. Seega oleks M-S. Mõtsale etteheidetava väärteo saanud toime panna üksnes E OÜ.

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning M-S. Mõtsa valitud kaitsja tasu menetlusaluse isiku enda kanda. Kohus asus järgmistele seisukohtadele.
4. M-S. Mõts pani temale etteheidetava väärteo toime.

§ 37seab raieõiguse võõrandamisel lepinguvabadusele piirangud.

Raieõigus omandab üldjuhul oma lõpliku sisu alles Keskkonnaameti poolt metsaregistrisse raiet lubava kande tegemisega, pärast seda, kui on kontrollitud, kas planeeritav tegevus vastab õigusaktide nõuetele. Enne seda saab rääkida üksnes kavandatavatest raietest, sest Keskkonnaamet võib raie registreerimisest ka keelduda, andes ühtlasi soovitusi tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.

§ 37

lg-s 1 toodud raieõiguse tõendamise kohustust saab seega täita ainult siis, kui enne raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist on olemas ka raiet registreeriv kanne (või metsakaitseekspertiisi akt). 7. Asjakohane ei ole kaitsja seisukoht, justkui ei saaks M-S. Mõtsa karistada, kuna rikkumist ei pannud toime tema, vaid E OÜ, ning et menetlusalune isik oli lepingu sõlmimisel üksnes E OÜ esindaja. E OÜ juriidilise isikuna on õiguslik abstraktsioon ega ole võimeline tegutsema muul viisil kui füüsilise isiku vahendusel. Järelikult tuli

§ 37lg-s 1 toodud tõendamiskohustust täita M-S.

Mõtsal kui E OÜ juhatuse liikmel ning esindajal lepingu sõlmimise juures (äriseadustik § 180 lg 1). Kuna kehtiv õigus on juriidilise isiku vastutuse näinud ette tuletatud vastutusena, siis oleks ka E OÜ vastutus tulnud avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude riigi kanda jätmist.
2. Tõendada ja kontrollida tuleb seda, kas müüjal on raieõiguse võõrandamise õigus, mitte seda, kas riik on raiele loa andnud. Kuna E OÜ-l oli lepingu sõlmimisel kinnistule kaheaastane kasutusvaldus, oli raieõiguse võõrandamine seaduslik ja tõendamiskohustus täidetud. Ei esine mingit põhjust, miks ei peaks saama raieõiguse luba taotleda pärast lepingu sõlmimist. Isegi kui leida, et

§ 37

lg-s 1 märgitud tõendamiskohustuse täitmine nõuab lepingu sõlmimisel viidet kehtivale metsateatisele, on menetlusalune isik selle kohustuse täitnud, sest ta märkis, et metsateatis puudub ja raiet saab teha alles ja üksnes metsateatise registreerimise järel. 10. Keskkonnainspektsioon kassatsioonile vastust ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 2

§ 69

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mida sisustatakse

§ 37lg 1 rikkumisega raieõiguse võõrandamisel.

Viimati nimetatud säte näeb ette, et raieõiguse võõrandamisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu ja vastuvõtja seda kontrollima. Nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus tuvastasid, et väärteoprotokollis märgitud raieõiguse müügitehingu pooled olid raieõiguse võõrandaja ja üleandja E OÜ ja raieõiguse omandaja ja vastuvõtja OÜ M. E OÜ juhatuse liige M-S. Mõts oli raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel üksnes selle äriühingu esindaja.

1. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liige. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus nr 4-17-3766/25, p 15;
4. novembri
5. a otsus nr 4-16-5811/27, p 12 ning
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p-d 38 ja 39). Metsaseadus ei näe ette, et juriidilisest isikust raieõiguse võõrandaja juhatuse liikmel oleks isiklik kohustus tõendada võõrandamistehingu tegemisel raieõiguse olemasolu.
8. Sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest. Tegutsemiskohustuse selline tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Kui seadusandja on teatud erivaldkondades (nt maksuõigus) otsustanud luua regulatsiooni, mis paneb juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (vt nt maksukorralduse seaduse § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. (Vt viidatud otsus nr 4-16-5811/27, p 15.) Eeltoodu tõttu on maakohus asjakohatult tuginenud äriseadustiku § 180 lg-le 1 (juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut). Ühtlasi on tarbetu esimese astme kohtu arutlus juriidilise isiku vastutuse eelduste üle, sest väärteoetteheide on tehtud ainult füüsilisele isikule M-S. Mõtsale.
9. Kuivõrd

§ 37

lg-s 1 sätestatud raieõiguse olemasolu tõendamise kohustus on vaid üleandjal, kelleks praegusel juhul oli E OÜ, ei ole menetlusalune isik metsaseadust rikkunud ning teda ei saa

§ 69lg 1 alusel karistada.

Väärteomenetlus M-S. Mõtsa suhtes tuleb sel põhjusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsuse ja lõpetab M-S. Mõtsa suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. Kaitsja esitas maakohtus taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteoasja materjalidega tutvumise, kliendiga nõupidamise, seaduse seletuskirja ja kohtupraktika analüüsimise ning kaebuse koostamise eest makstud tasuna 823,20 eurot (sh käibemaks). VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse teos väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 3