lg 1 alusel vangistusega 2 aastat, mis jäeti
Katseaja lõpp 11.08.2021.a.; väärteokorras karistatud korduvalt, 3 kehtivat karistust, sh viimati: 30.01.2020.a PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna otsusega NPALS 151 lg 1 alusel rahatrahviga 120 eurot. Trahvid tasumata; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.03.2020.a süüdistuses
Süüdi tunnistada Kaarel Kalder
2. Süüdi tunnistada Kaarel Kalder
3.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Kaarel Kalderile karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 5.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 (kahe) aasta vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Kaarel Kalderilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
2 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 12.05.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 03.06.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Kaarel Kalderit süüdistatakse selles, et tema 07.08.2019 kella 16.55 paiku avalikus kohas, Tallinnas Pärnu maanteel Järve peatuse lähedal linnaliini bussis number x, mis sõitis marsruudil Ülemiste - Väike-Õismäe, moodustas sõrmedega püstoli kujutise, mille pani korduvalt vastu M. A. S. M. (M.) oimukohta ning ütles: „Ma hakkan tapma moslemeid ja musti inimesi!“, mille tagajärjel M. A. S. M. tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Bussis viibinud J. A. S. tegi Kaarel Kalderile märkuse, mille peale Kaarel Kalder lõi J. A. S. kaks korda peopesaga vastu nina, mille tagajärjel J. A. S. tundis füüsilist valu ning hakkas nutma. Selline Kaarel Kalderi tegevus häiris ka kõrvalisi isikuid, bussis viibinud E. S. (S.). Sellega Kaarel Kalder rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma tahtliku tegevusega pani Kaarel Kalder toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
Samuti süüdistatakse Kaarel Kalderit selles, et tema juhtis tahtlikult 27.11.2019 kella 12.45 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis [(narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 1748T kohaselt uuritaval Kaarel Kalderil on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: GHB ˃1000 µg/ml)] ning samuti juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 10.02.2020 kella 09.04 paiku Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Opel Meriva registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis [(narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 243T kohaselt uuritaval Kaarel Kalderil on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: amfetamiin, kokaiin, zopikloon, GHB –d ˃774 µg/ml)] ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tahtliku tegevusega Kaarel Kalder pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
3 POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Kaarel Kalder tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta kahetseb toimepandut. Soovib asuda tööle ja on valmis minema võõrutusravile. Karistuseks palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis, et isiku süü on tõendatud täies mahus. Ta palus Kaarel Kalder süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 10 kuud, samuti süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemise eest ja karistada vangistusega 1 aasta 5 kuud.
lg 1 alusel taotles prokurör suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest vangistus 2 aastat ja 3 kuud; kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid, vähendada mõistetavat karistust 1/3 ehk 9 kuu võrra ning karistuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. Mõistetud karistust tuleks
lg 2 alusel suurendada 12.02.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kuritegude kogumis vangistus 3 aastat 6 kuud, mille kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel palus prokurör lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Samuti taotles prokurör välja mõista menetluskulud ning konfiskeerida politseiparklas asuv sõiduauto. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad. Kaitsja märkis, et ta nõustub teo tõendatuse ja kvalifikatsiooniga, süüdistatav on süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Samas kaitsja rõhutas, et isik on nüüdseks teinud senisest käitumisest tõsised järeldused, isik soovib tööle minna ja on valmis minema narkosõltlaste ravile. Alkoholiga on isik lõpparve teinud. Sõiduki konfiskeerimisega ja juhilubade äravõtmisega kuueks kuuks on ka süüdistatav ise nõus. Konfiskeerimiseks on ka kolmanda isiku ehk K. Kalderi isa nõusolek. Kaitsja taotles mõista süüdistatavale kergem karistus ning asendada see üldkasuliku tööga, millisega süüdistatav ise nõus on. Menetluskulude tasumise palub ajatada aastale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Kaarel Kalderi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2, § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevalt. 07.08.2019.a avaliku korra rikkumine vägivallaga: Kannatanu M. A. S. M. ütlustega /tl 2-6/ selle kohta, et 07.08.2019.a kella 16.50 ajal Tallinnas Ülemiste jaama juures bussi nr x tulnud isik (tunnistaja poolt tuvastatud kui K. Kalder) tundus talle joobes. K. Kalder tegi sõrmedega püstolikujulise liigutuse ja puudutas 5-6 korda tema oimukohta, millest kannatanu tundis reaalset hirmu ning helistas Häirekeskusesse; samal ajal Kaarel Kalder ähvardas edasi eesti keeles ja vehkis kätega neiu suunas, tabades vastu nägu, õlga; seejärel sekkus bussis viibinud noormees. Äratundmiseks esitamise protokollist /ja fototabel, tl 7-9/ nähtuvalt tunneb kannatanu ründajas ära näojoonte järgi Kaarel Kalderi. Kannatanu J. A. S. ütlused riimuvad eeltooduga täielikult /tl 10-12/. Tema ütluste kohaselt 07.08.2019.a kella 17.00 paiku sõitis tema bussis nr x ja Ülemiste jaama peatuses bussi tulnud silmnähtavalt joobes mees (tunnistaja poolt 4 nimetatud ja tuvastatud kui Kaarel Kalder) istus tema taha teise isiku juurde ja hakkas kõrvalistujaga tüli norima, seejärel ähvardama „tahab kõik neegrid maha lasta, soovib kõik moslemid maha lasta“. Viimane lause oli suunatud temale endale, kuna tema ise kandis pearätti ja tundis end ähvardatuna. See meesterahvas tegi käega püstoli žesti ja pani kätt korduvalt vastu kõrvalistuja pead. Tema sekkumise peale ägestus isik veelgi ja toimus sõnelus, mille isik lõi teda oma peopesaga vastu nina. Ta oli šokis. Sekkus bussis viibinud noormees, kes tõukas K. Kalderi eemale. K. Kalder aga lõi teda uuesti peopesaga vastu nina. Tema tundis füüsilist valu. Ta jõudis filmida mobiiltelefoniga lööjat, kes ütles oma nimeks Kaarel Kalder. Äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist /tl 13-15/ nähtuvalt tunneb kannatanu ära Kaarel Kalderi, keda nägi väga lähedalt ja kellest tegi video. Nimetatud kannatanute ütlustega on kokkulangevad samuti tunnistaja E. S.a ütlused. Tema ütluste /17-19/ kohaselt viibis ta 07.08.2019.a kella 16.45 paiku linnaliinibussis nr 45, tagaistmel istus tõmmu nahaga meesterahvas ja Ülemiste jaama peatuses tulid bussi pearätti kandev naisterahvas, kes istus tema kõrvale ning joobes meesterahvas, kes istus tagaistmel istuva isiku juurde. Tema kuulas kõrvaklappidega muusikat, kuid siis märkas, et meesterahvas toetas vastu A. paremat külge ja kuulis peale muusika kinnikeeramist, et ta ütles: „mida sa hingad siin valgete inimeste õhku ning kõik temasugused tuleb avalikult ära tappa“. Seejärel sekkus Julia paludes meesterahval normaalselt käituda ja siis ta nägi, kuidas mees lõi naisterahvale kaks korda näkku, mille peale hakkas naine nutma. Löögid olid tugevad, naise pea paiskus tahapoole, need põhjustada talle füüsilist valu. Pärast nägi, et tõmmu meesterahvas oli juhtunu tõttu endast väljas ja sai teada, et sama mees oli teinud käega püstoli kujutise ja pannud selle tõmmule meesterahvale vastu oimukohta. Naisterahvas filmis meesterahvast mobiiltelefoniga ja see ütles oma nimeks Kaarel Kalder. Isikuliste tõenditega langevad kokku ka objektiivsed dokumentaalsed tõendid. Asitõendi – teabesalvestise (kõnesalvestise) vaatlusprotokollist /ja CD, tl 22-23/ nähtub, et 07.08.2019 kell 16.55 teatab kannatanu M. A. S. M., et üks meesterahvas (K. Kalder) ähvardab teda ära tappa ja ta kardab, taustal on kuulda meesterahva hääl: „kuul pähe sulle“. Samuti teatab kannatanu J. A. S., et mees ütles oma nimeks Kaarel Kalder ja lõi teda kaks korda näkku. Asitõendi – teabesalvestise (videosalvestise) vaatlusprotokollist /ja CD, tl 24-25/ on näha bussis viibivad isikud, samuti on kuulda K. Kalderi jt vestlused, mh K. Kalder ütleb, et ta vihkab neegreid. Kuulda on, kuidas naisterahvas küsib tema nime ja ta vastab: „Kaarel Kalder“. Kaarel Kalderi poolt kahtlustatavana antud ütlustes tl 26-28/ on ta täielikult oma süüd tunnistanud, need väljendavad süüdistatava kahetsust toimunu üle. Kuigi ise ta sellest midagi ei mäleta, siis võtab teo omaks; teatab, et tarvitas igapäevaselt suurtes kogustes viina ja samal ajal ka Xanaxit.
lg 1 p 1 järgi karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohtu hinnangul on linnaliinibuss avalik koht. Eespool märgitud isikulistest ja objektiivesetest tõenditest nähtub üheselt, et liinibussis kõrvaliste isikute juuresolekul K. Kalder häiris teisi isikuid, tekitas tüli temale võõraste inimestega, s.o kannatanute M. A. S. M. ja J. A. S., kelledest esimest ta ähvardas tappa, solvates ja tehes käega püstolit imiteeriva žesti kannatanu oimukoha juures ning teist solvas ja lõi kahel korral käega näkku, põhjustades füüsilist valu kannatanule. Juba ainuüksi nimetatud kannatanute häirimise, ähvardamise ja löömisega liinibussis on kohtu hinnangul täidetud
Lisaks, kuivõrd bussis oli veel inimesi ja neist veel vähemalt üks (s.o E. S.) pidi sekkuma, et takistada teisi häirivat käitumist, sh J. A. S. suhtes vägivalla tarvitamist, siis on tõendatud, et tekkinud konflikt häiris kolmandaid isikuid ehk asjasse mittepuutuvaid juuresolijaid. Asjaolu, et K. Kalder oli joobes, sõnaliselt agressiivne, asetas oma sõrmed püstolit imiteerides kannatanu M. A. S. M. meelekohale, reaalselt lõi naisterahvast, andis aluse ka M. A. S. M. reaalselt tunda ohtu enda elule ja tervisele. Kohus leiab, et Kaarel Kalder pani kuriteo toime kavatsetult – isik solvas tahtlikult bussis viibinud kannatanuid, ähvardas neid korduvalt ja teadlikult, samuti lõi kahel korral 5 kannatanut vastu nägu. Kaarel Kalder teadis, et viibib liinibussis, s.o avalikus kohas ja pidi vähemalt möönma, et tema selline tegevus häirib teisi bussis viibijaid. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaarel Kalder on süüvõimeline täisealine isik. 27.11.2019.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis: Käesolevas episoodis on keskse tähtsusega joobeseisundi tuvastamise saatekiri, EKEI uuringuakt, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi esinemise kohta /tl 33-36/. Nimetatutest nähtub üheselt, et 27.11.2019.a tuvastati Kaarel Kalderil joobeseisund ning tõendeid hinnates jõudis kohus samale järeldusele. Nimelt protokollist nr 543/50 ja hinnangust joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta nähtub, et 27.11.2019.a kell 13:40 esinesid K. Kalderil järgmised kliinilised joobele viitavad tunnused: mälu viimaste tundide sündmuste kohta: ei mäleta; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; artikulatsioon: häiritud, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: kitsad; nüstagm: ja, Rombergi asend: kõigub tugevalt; täpsemad liigutused: ebatäpsed, värin sõrmedes, laugudes, keeles: jah. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 1748T nähtuvalt tuvastati uriinist GHB >1000 μg/ml. Kaudselt tõendavad süüdistatava süüd ka asjaolu, et Kaarel Kalder on joobetunnuste tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sellekohane otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 31, 32/. Politseiametnikust tunnistaja A. T. ütlused 21.01.2020.a /tl 43-44/ tõendavad, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit; tal esinesid joobetunnused, oli ebaadekvaatne ja ta viidi kontrolli. Mootorsõiduk teisaldati politseiparklasse. Kaarel Kalder on kahtlustatavana antud ütlustes 21.01.2020.a /tl 40-42/ süüd tunnistanud ning selgitanud, et juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning tarvitab GHB-d 1-2 korda kuus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte /tl 47/ tõendab mootorsõiduki andmeid, samuti nähtub, et süüdistatav Kaarel Kalder omab mootorsõiduki juhtimisõigust, et mootorsõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx omanik on J. K., kes on Kaarel Kalderi isa. 10.02.2020.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis: Sündmuskoha vaatlusprotokollis /fototabelitega, tl 62-69/ nähtuvalt toimus 10.02.2020.a kl 11.1111.13 liiklusõnnetus Tallinnas, xxx juures. Osalenud sõidukid: A. A. juhitud Dacia Dokker, riikliku registreerimisnumbriga xxx, millisel on liiklusõnnetuse tulemusena esiosa deformeerunud ja Kaarel Kalderi juhitud Opel Meriva, riikliku registreerimisnumbriga xxx, millisel esiosa vasakpoolne nurk deformeerunud. Mõlema sõiduki vigastused on vaadeldud ja fikseeritud täpsemalt sõiduki vaatlusprotokollides 10.02.2020.a /tl 70-73/. Tunnistaja L. N. ütlustest /tl 74-75/ nähtuvalt saA.des politseiametnikuna sündmuskohale nägi, et toimunud oli liiklusõnnetus; kokkupõrke põhjustamises tunnistas end süüdi Kaarel Kalder, kelle olek oli väga ebastabiilne, narko kiirtest osutus positiivseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja kiirabikaardist /tl 76, 77 nähtub, et tehtud kiirtest andis positiivse tulemuse järgmiste narkootiliste ainete suhtes: COC, MDA, AMP. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 78, 79/ tõendavad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ja sõiduki hoiukohta teisaldamise asjaolusid. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad, EKEI uuringuakt, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang joobeseisundi esinemise kohta /tl 80-83/ tõendavad Kaarel Kalderil narkootilise aine tarvitamisest joobeseisundi esinemist. Nimelt nähtuvalt protokollis nr 73/19 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust: uuritava välimus ja käitumine: süstejäljed; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: aeglane; nüstagm:+; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel: ebastab. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 243T kohaselt on tuvastatud uriinist amfetamiin, kokaiin, zopikloon, GHBd μg//ml ning kohtuarsti hinnangu kohaselt esines K. Kalderil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Tunnistaja A. A. ütlused 10.02.2020.a ja tõlge /tl 84-86, 87-88/ ütlused tõendavad, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit, põhjustas liiklusõnnetuse ja soovis ära sõita, kuid tunnistaja võttis võtmed süütelukust välja; juhi olek näis ebaadekvaatne. Kaarel Kalder on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud, tunnistades 6 liiklusõnnetuse põhjustamist ja narkootiliste ainete tarvitamist. Asus rooli ega teadnud, et sõidukil on piduritega tehniline probleem, seetõttu juhtus liiklusõnnetus /tl 89-90; 94-96/. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte /tl 109/ tõendab mootorsõiduki andmeid, samuti nähtub, et süüdistatav Kaarel Kalder omab mootorsõiduki juhtimisõigust, et mootorsõiduki Opel Meriva registreerimismärgiga xxx omanik on liiklusregistri andmetel J. K.. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Kaarel Kalder viibis joobeseisundis ja juhtis mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on mh narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kaarel Kalderi tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 järgi, mille alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, kui see on toimepandud korduvalt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et mõlema episoodi puhul Kaarel Kalder juhtis sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et K. Kalderi viibimine joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ajal on tõendatud nii tema enda ütlustega, kuid mõlemal korral tuvastati tema ütlustele lisaks see asjaolu ekspertiisimaterjalide ja eksperthinnanguga. K. Kalder on tunnistanud ja tunnistajad (politseiametnikud) on kinnitanud, et mõlemal korral juhtis sõidukit Kaarel Kalder. Kuivõrd Kaarel Kalder juhtis joobeseisundis sõidukit nii 27.11.2019.a kui ka 10.02.2020.a, siis on ta sellise teo toime pannud korduvalt. Kohus leiab, et Kaarel Kalder pani kuriteo toime kavatsetult – isik oli mõlemal korral eelnevalt teadvalt narkootikume tarvitanud, sellest olenemata asus ta sõidukit juhtima. Seega seadis ta endale eesmärgiks (taaskordselt) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaarel Kalder on süüvõimeline täisealine isik. KARISTUS Kohus uuris Kaarel Kalderi iseloomustavate materjalidena 12.02.2019.a Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-19-487 ja karistusregistri väljavõtet /tl 50-51, 52-56/, millest nähtub, et Kaarel Kalderit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning temal on käesoleva kriminaalasja arutamise ajal katseaeg. Kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande /tl 118-120/ kohaselt K. Kalder peab suhteid vanemate ja temast eraldi elavate lastega heaks. Kinnitab, et on kergesti mõjutatav. Eitab alkoholi tarvitamist ja on enda sõnade kohaselt narkootikumide tarvitamise lõpetanud. Terviseseisund on vaatamata osalisele töövõimetusele hea ja on valmis tegema üldkasulikku tööd. Ta on avaldanud nõusolekut ravile minna /tl 121-122/. Kohus selgitab, et
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. 7 Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kolm teise astme kuritegu. Sealjuures kahel korral enamohtlikuma liiklusalase süüteo. Varalist kahju kuritegudega ei tekitatud. Kõik kuriteod on süüdistatav toime pannud narkojoobes viibides. Sealjuures omab süüdistatav kahte kehtivat karistust, milledest viimane on 12.02.2019.a
lg 1 alusel määratud 2-aastane vangistus, milline jäeti 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Käesolevad teod on süüdistatav toime pannud katseajal. Sealjuures on episoodid toimepandud vähem kui aasta möödudes viimasest kohtuotsusest. Seega saab kohus asuda ainult ühele seisukohale, et varasemast mõistetud karistusest ei ole Kaarel Kalder teinud järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale käitumisele. Kaarel Kalder on kohtuistungil kinnitanud, et nüüd on ta mõistnud narkootikumide tarvitamise negatiivset poolt enda elule ja on lõpetanud vabatahtlikult narkootikumide tarvitamise. Ta soovib asuda tööle ja enda elu muuta. Kohus leiab, et sellistele arusaamadele jõudmine on tervitatav, kuid see ei tähenda, et Kaarel Kalder ei peaks vastutama enda poolt toimepandu eest ega kandma karistust. Kohus leiab, et
Rikkumine oli teiste häirimise ja füüsilise vägivalla mõistes keskmisest väiksema intensiivsusega, sealjuures kannatanu löömine oli lühiajaline
lg 1p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohane karistus vangistus 10 kuud. Kohus leiab, et
lg 2 mõistes on süüdistatava süü keskmäärast väiksem, kuna tema liikluses viibimise aeg oli lühiajaline. Kuid süüdistatav põhjustas teisel korral ka avarii. Seetõttu on teda võimalik karistada sanktsiooni keskmäärast veidi väiksema karistusega. Kohus peab
Tegemist on küll mõlemal korral narkojoobes viibinuna kuritegude toimepanemisega, kuid arvestada tuleb, et kaitstavad õigushüved on erinevad ning tegemist on eriliigiliste kuritegudega. Seetõttu leiab kohus, et
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Kaarel Kalderile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuivõrd Kaarel Kalder on käesolevad teod toime pannud katseajal, siis tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.02.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti on Kaarel Kalder osalenud liikluses korduvalt joobeseisundis. Nimetatu väljendab tema lugupidamatust ja hoolimatust kaasliiklejate suhtes. Sealjuures on ta põhjustanud ka avarii. Kuigi Kaarel Kalderile on määratud osaline töövõimetus, siis ei ole tal sellega seoses juhtimisõigust vaja. Tal on võimalik liigelda ühistransporti kasutades. Eeltoodu alusel peab kohus teiste liiklejate ohutust ja Kaarel Kalderi käitumist suunava mõjutajana vajalikuks ja põhjendatuks
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Kaarel Kalderilt mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kaarel Kalderi poolt toimepandud
lg 1 p 1 sätestatud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Tegemist on korduvalt varasemalt karistatud isikuga, teod on toimepandud katseajal. Varasemalt mõistetud rahalised karistused väärtegude toimepanemise eest on tasumata. Isikul puudub kindel töökoht. Talle on määratud osalise töövõimetusega seoses pension, kuid süüdistatav taotles ka menetluskulude ajatamist. Viimane näitab, et süüdistatava majanduslik toimetulek on piiratud. Seda kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti tõend deklareeritud sissetulekute kohta, millest nähtuvalt oli süüdistatava
Kohus mõistis Kaarel Kalderile
Kaarel Kalderi vangistusest tingimisi vabastamise välistab ka tema varasem karistatus ja katsesajal uute kuritegude toimepanek. Seega tuleb temale mõistetud karistus kohtu hinnangul reaalselt täitmisele pöörata. TÕKEND Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist varem karistatud süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist katseajal. Samas isik ei ole olnud kohtueelses menetluses vahistatud ning kuni kohtuasja arutamiseni ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Isik on enda sõnul loobunud narkootikumide tarvitamisest ja viibinud hiljuti jalaga operatsioonil. Kohus leiab, et sellises olukorras puudub vajadus isiku kohtusaalist vahistamiseks, kuid kohus peab vajalikuks jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima tõkend elukohast lahkumise keeld. Karistusaja alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohus kohustab Kaarel Kalderit ilmuma vangistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) 01.07.2020.a kell 10.00. Kohus selgitab, et kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse, kohaldatakse isikule sundtoomist KrMS § 414 lg 3 kohaselt või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras. 9 MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Käesolevas kohtuasjas on menetluskuludeks sundraha; joobeseisundi tuvastamise kulud summas 576 eurot ja kaitsjatasu summas 97,20 eurot. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulud summas 576 eurot, mis tuleb süüdistatavalt absoluutsummas 1452 eurot välja mõista. Seoses kaitsjatasuga tuleb silmas pidada, et kohtuistungil prokurör selgitas, et süüdistatavale oli määratud riigi õigusabi, kuid samal ajal oli süüdistatav võtnud endale kokkuleppelise kaitsja ja seega tuleks riigi õigusabi osutamise kulud jätta riigi kanda. Kohus nõustub sellega ja leiab, et kaitsjatasud summas 97,20 eurot tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtu hinnangul ei esine Kaarel Kalderil muid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kaarel Kalderi näol on tegemist jätkuvalt töövõimelise isikuga, kes on saanud ka töövõimetuspensioni. Seega on ta nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt asjaolust, et praeguseni on süüdistatava sissetulek olnud suhteliselt vähene ja ka vangistuses töötades ei oleks tema teenistus väga suur, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Prokurör taotles kohtult J. K. nimel oleva, kuid Kaarel Kalderi kasutuses oleva mootorsõiduki Opel Meriva registreerimismärgiga xxx konfiskeerimist
Kaitsja ja süüdistatav sellele vastu ei vaielnud. J. K. on kriminaalasja kaasatud kolmanda isikuna (tl 104105). Tema ütluste kohaselt on sõiduk poja Kaarel Kalderi palvel vormistatud tema nimele, kuid tegelikult kuulub see süüdistatavale, ta (J. K.) on nõus sõiduki konfiskeerimisega (tl 107-108). Samasisulisi ütlusi, et sõiduk tegelikkuses Kaarel Kalderile kuulub, on andnud ka süüdistatav ise. Selliselt on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt sedastatav, et sõiduk kuulub J. K. üksnes Maanteeameti deklaratiivse (mitte õigustloova) tähendusega registrikande põhjal, kuid faktiliselt on selle omanikuks isikute omavahelise kokkuleppe järgi Kaarel Kalder. Arvestades, et sõiduki valdamist, kasutamist ja käsutamist kontrollis K. Kalder, tuleb sõiduki omanikuks pidada Kaarel Kalderit. Eelpool leidis tuvastamist, et K. Kalder on toime pannud kaks mootorsõiduki joobes juhtimist,
Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine ka antud sõidukiga. Puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud, sõiduki omanikuks on kriminaalasjas kogutud väljatrüki pinnalt J. K. (kes on muuhulgas nõustunud sõiduki konfiskeerimisega), kuid ütluste kohaselt Kaarel Kalder. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus rõhutab, et isik on toime pannud lühikese aja jooksul kaks samalaadset enamohtlikku liiklusalast süütegu. Seda arvestades peab kohus vajalikuks isiku väärtushinnangute muutmiseks ning õiguskorra tagamise kaalutlustel konfiskeerida J. K. nimel oleva mootorsõiduk Opel Meriva registreerimismärgiga reg nr xxx (asub PPA Põhja prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) kui kuriteo toimepanemise vahend. Arvestades eeltoodut sõiduki faktilise kuuluvuse osas, tuleb sõiduk konfiskeerida aga mitte prokuröri taotletud
lg 2 p 1 alusel, vaid
Kriminaalasjas asitõendiks olevad 3 CD-plaati fotode ja salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures), on dokumentaalsed tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mootorsõiduk Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx (tagastatud Kaarel Kalderile) tuleb jätta Kaarel Kalderile. 10 Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.