← Eesti

2-18-117320/16

Obsah (11)§ 403§ 436§ 438§ 367§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 4842

2-18-117320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 13.mai 2020 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-117320 Hagi es

§ 403lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

Tartu Maakohtu 16.aprilli 2020.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente. 5

(9)Kostja on esitanud kohtule täiendavalt oma seisukoha, pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 13 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 3,4 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Poolte vahel 01.03.2013.a. sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 45 punkti 5 kohaselt müüja (hageja) müüb ning ostja (kostja) ostab vett vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele; punkti 6 kohaselt kohustub müüja tagama liitumispunktis veega varustatuse ning ostja kohustub maksma saadud teenuse eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs ja kostja ostis vett; samuti ei ole käesolevas asjas vaidlust müüdud vee kogustes; et poolte vahel 01.03.2013.a sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu p 8 kohaselt on lepingu sõlmimise hetkel vee müügihind koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; hageja kehtestas alates 01.10.2015.a vee hinnaks 0,80 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga; hageja kehtestas alates 01.10.2016.a vee hinnaks 1,50 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas müüjal oli õigus ühepoolselt vee hinda muuta ja kuidas pidi ta hinna muutmisest ostjat teavitama. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooltevahelise lepingu punkti 8 kohaselt on vee müügihind lepingu sõlmimise hetkel koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; lepingu punkti 10 kohaselt võib müüja müügihinna muutumisel muuta ühepoolselt osutatava teenuse hinda, avalikustades selle vähemalt 60 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Müügihinna kinnitab Valgjärve Vallavalitsus. Pärast hinna kehtestamise otsuse vastuvõtmist avaldab vee-ettevõtja hinna kehtestamise teate kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel ja teavitab sellest ostjat e-mailile. ÜVVKS § 141 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja määrab vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“ määrus 11 § 15 lg 1 kohaselt lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse; § 15 lg 2 kohaselt teenuse hinna kehtestab Valgjärve vallavolikogu poolt kinnitatud korra alusel Valgjärve Vallavalitsus; § 15 lg 3 järgi teenuse hinna muutmine avalikustatakse kolm kuud enne selle jõustumist, hinna muutust ei vormistata lepingu muudatusena. Seega pooltevahelises lepingus on fikseeritud sõlmimise hetkel kehtiv vee hind. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevaheline leping näeb ette vee hinna muutmist hageja poolt ühepoolselt. Lepingu p 2 kohaselt lähtutakse lepingus veel sätestamata küsimustes Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirjast ja teistest kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6

(9)Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendades asunud seisukohale, et ÜVVKS § 14 lg 2 alusel määratakse hinnad kindlaks nii teenuse osutajale kui ka lõpptarbijale, mistõttu saab hinnamäärust lugeda nn üldkorralduseks haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõttes, st haldusaktiks, mis kitsendab lepinguvabadust (Riigikohtu
  1. novembri
  2. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-6-10, p-d 55 ja 56). ÜVVKS-i järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st sellest erinevad kokkulepped ei ole lubatud (Riigikohtu 22.novembri 2011.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-113-11, p 37). Kohus nõustub hagejaga, et Valgjärve Vallavalitsuse 18.08.2015.a ja 24.05.2016.a korraldused on haldusaktid. HMS § 61 lg 1,2 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
  3. päeval pärast avaldamist. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“ määrus 11 § 15 lg 3 järgi pidi teenuse hinna muutmise avalikustama kolm kuud enne selle jõustumist; pooltevahelise vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu p 10 järgi pidi müüja avalikustama vee hinna muutmise vähemalt 60 päeva enne hinna kehtima hakkamist; ÜVVKS § 141 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja avalikustab vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist; Valgjärve Vallavalitsuse 18.augusti 2015.aasta korralduse punkti 3 kohaselt tuleb hagejal avalikustada hinnad vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist üks kord kohalikus lehes või maakonna levikuga lehes. Kohtu hinnangul tuleb erinevate aktidega määratud erinevate tähtaegade esinemise puhul lähtuda eelkõige seadusega (ÜVVKS) määratud tähtajast. Kohus nõustub hagejaga, et Valgjärve Vallavalitsuse 18.08.2015.a. ja 24.05.2016.a. korralduste näol on tegemist reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt antud korraldusega, millega muudeti tolleaegse Valgjärve valla ühisveevärgivee ostjate (sh kostja) kohustust tasuda vee eest. Valgjärve Vallavalitsuse korraldus jõustus teatavaks tegemisest ning haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu Halduskohtus alates korralduse teatavaks tegemisest. Valgjärve Vallavalitsuse 18.augusti 2015 korraldus avaldati 2015 III kvartali (internetist nähtuvalt
  4. septembri kuupäevaga dateeritud) lehes „Oma vald“. Uus hind kostjale kehtestati alates 1.oktoobrist
  5. Valgjärve valla 2016 III kvartali (internetist nähtuvalt 1.septembri kuupäevaga dateeritud) lehes on avaldatud teade teisest hinna tõusust alates 01.10.2016.a. 1,50 eur/m³. Seega on hageja täitnud ÜVVKS ja haldusaktis ettenähtud avalikustamise tähtaega 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu 28.septembri 2016 e-kirja saajate hulgas kostjat ja kuigi kostja on tähtajaliselt hagejale teatanud veenäidu, ei tõenda see tema poolt hageja vastavasisulise kirja saamist. Samas on hageja saatnud kostjale arved uue veehinnaga ja kostja on ligi kahe aasta jooksul vastuväiteid esitamata tasunud neid, arvetel on olnud fikseeritud pidevalt ka kostja võlgnevuse summa. Kohus nõustub hagejaga, et kostjat on teavitatud seaduse (ÜVVKS) alusel kehtestatud vee hinna muudatustest. VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 7
(9)Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt perioodil 2017.a. detsember kuni 2018.a. juuli väljastatud vee arvete alusel 4 479,54 euro tasumist. Hageja suurendas 25.11.2018.a kohtule esitatud avalduses nõuet pärast vee sulgemist kostja poolt omavoliliselt tarbitud vee osas arvete nr 575 ja 681 alusel 1 764,00 euro võrra so. kokku 6 243,54 euroni. Kostja vastuväidete kohaselt eeldas ta, et vee tarbimise eest esitatud arved on koostatud lepingus kokkulepitud vee hinna järgi ja tasus arvete alusel hagejale tarbitud vee eest ekslikult 7 778,81 eurot rohkem kui pooled olid lepingus kokku leppinud ning ta taotleb tasaarvestuse läbiviimist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagiavalduses toodud arveid tasunud; samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks vett hageja poolt märgitud koguses tarbinud. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees kohustus täitmata ja hagejal ei ole teadaolevaid kohustusi kostja ees, puuduvad eeldused tasaarvestuse läbiviimiseks, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus nõude tasaarvestamiseks. Tõendamist on leidnud, et hageja võlgneb kostjale vee tarbimise eest kokku 6243,54 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohane ei ole käesolevas asjas hageja viide VÕS § 220 lg 3, sest käesolevas asjas ei ole vaidluse all müüdud asjal ilmnenud puudused, mis toovad kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooltevahelise lepingu p 14 kohaselt ostja kohustub arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest ning arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2018.a lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga viivitatud päeva eest, s.o. kokku 260,52 EUR. Kostja ei ole hageja viiviste arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Peale selle palub hageja kostjalt

§ 367

alusel välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni lepingujärgse põhinõude (4479,54 EUR) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja võlgnevuse summalt 1764 EUR välja mõista viivise VÕS §113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 22.10.2018.a. kuni selle nõude täitmiseni. Kostja leiab, et kuna nõue kuulub tasaarvestamisele, puudub alus viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuna kostja tasaarvestusavaldus jääb rahuldamata, tuleb hageja poolt nõutud viivised kostjalt välja mõista. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole käesolevs asjas tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. 8

(9)Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista 6 504, 06 eurot, millest 6243,54 eurot on võlgnevus ja 260,52 eurot viivised, hageja kasuks ning viivis põhinõudelt 4479,54 eurolt alates 26.09.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja 1764 eurolt alates 22.10.2018.a. kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 475 eurot ja esindaja õigusabikulude 697,50 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 475 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 475 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (

§ 4842

) 20 eurot, hagi (10 leheküljel) koostamine ja kohtusse esitamine (2h ja 38 min) 250 eurot, kostja vastusega tutvumine, seisukoha (6 lehekülge) koostamine, täiendavate tõendite kogumine (4 h ja 30 min) 427,50 eurot. Kohtupraktika kohaselt loeb kohus hageja esindaja tunnitasu 95 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad, kuigi asja lahendamine on toimunud kirjalikus menetluses, hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 475+697,50= 1172,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt 1172,50 eurot tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.