Tartu Maakohtu 16.aprilli 2020.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente. 5
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 13 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 3,4 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Poolte vahel 01.03.2013.a. sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 45 punkti 5 kohaselt müüja (hageja) müüb ning ostja (kostja) ostab vett vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele; punkti 6 kohaselt kohustub müüja tagama liitumispunktis veega varustatuse ning ostja kohustub maksma saadud teenuse eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja müüs ja kostja ostis vett; samuti ei ole käesolevas asjas vaidlust müüdud vee kogustes; et poolte vahel 01.03.2013.a sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu p 8 kohaselt on lepingu sõlmimise hetkel vee müügihind koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; hageja kehtestas alates 01.10.2015.a vee hinnaks 0,80 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga; hageja kehtestas alates 01.10.2016.a vee hinnaks 1,50 eurot/m3 ja esitas kostjale tarbitud vee eest tasumiseks arved tõstetud hinnaga. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas müüjal oli õigus ühepoolselt vee hinda muuta ja kuidas pidi ta hinna muutmisest ostjat teavitama. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooltevahelise lepingu punkti 8 kohaselt on vee müügihind lepingu sõlmimise hetkel koos käibemaksuga 0,58 eurot/m3; lepingu punkti 10 kohaselt võib müüja müügihinna muutumisel muuta ühepoolselt osutatava teenuse hinda, avalikustades selle vähemalt 60 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Müügihinna kinnitab Valgjärve Vallavalitsus. Pärast hinna kehtestamise otsuse vastuvõtmist avaldab vee-ettevõtja hinna kehtestamise teate kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel ja teavitab sellest ostjat e-mailile. ÜVVKS § 141 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja määrab vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirja“ määrus 11 § 15 lg 1 kohaselt lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse; § 15 lg 2 kohaselt teenuse hinna kehtestab Valgjärve vallavolikogu poolt kinnitatud korra alusel Valgjärve Vallavalitsus; § 15 lg 3 järgi teenuse hinna muutmine avalikustatakse kolm kuud enne selle jõustumist, hinna muutust ei vormistata lepingu muudatusena. Seega pooltevahelises lepingus on fikseeritud sõlmimise hetkel kehtiv vee hind. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevaheline leping näeb ette vee hinna muutmist hageja poolt ühepoolselt. Lepingu p 2 kohaselt lähtutakse lepingus veel sätestamata küsimustes Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskirjast ja teistest kehtivatest Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Pooltevahelise lepingu p 14 kohaselt ostja kohustub arve tasuma 14 kalendripäeva jooksul arve väljastamisest ning arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2018.a lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga viivitatud päeva eest, s.o. kokku 260,52 EUR. Kostja ei ole hageja viiviste arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Peale selle palub hageja kostjalt
alusel välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni lepingujärgse põhinõude (4479,54 EUR) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja võlgnevuse summalt 1764 EUR välja mõista viivise VÕS §113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 22.10.2018.a. kuni selle nõude täitmiseni. Kostja leiab, et kuna nõue kuulub tasaarvestamisele, puudub alus viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuna kostja tasaarvestusavaldus jääb rahuldamata, tuleb hageja poolt nõutud viivised kostjalt välja mõista. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole käesolevs asjas tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. 8
Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 475 eurot ja esindaja õigusabikulude 697,50 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 475 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt
lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 475 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (
) 20 eurot, hagi (10 leheküljel) koostamine ja kohtusse esitamine (2h ja 38 min) 250 eurot, kostja vastusega tutvumine, seisukoha (6 lehekülge) koostamine, täiendavate tõendite kogumine (4 h ja 30 min) 427,50 eurot. Kohtupraktika kohaselt loeb kohus hageja esindaja tunnitasu 95 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad, kuigi asja lahendamine on toimunud kirjalikus menetluses, hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 475+697,50= 1172,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt 1172,50 eurot tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.