Obsah (11)

§ 422§ 329§ 63§ 68§ 65§ 83§ 424§ 50§ 16§ 18§ 56

1-20-1053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2020.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1053 (19270000430) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistu

§ 422

lg 2 p 1,

§ 329

järgi lühimenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Vitali Kazimirov, isikukood: 37002110258; elukoht: xxxxxxxxx talu, xxxxxx küla, xxxxxx vald: asukoht: kannab karistust Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxx xxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 08.12.2019.a. Tõkend, vahistamine, kohaldatud Pärnu Maakohtu 09.12.2019.a määrusega, määrus tühistati 03.02.2020.a peale kandmata karistuse täitmisele pööramist. Kaitsja Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Vitali Kazimirov

§ 422

lg 2 p 1 ja § 329 järgi ning mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) kuu 8 (kaheksa) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) aastat, 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. 4.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2019.a 1 1-20-1053 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. Karistuse algust arvata alates 16.01.2020.a.
2. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja alusel mõista Vitali Kazimirovilt välja menetluskulud summas 2204,84 eurot, s.o ekspertiiside tasu 345 eurot, määratud kaitsja tasu 399,84 eurot ning sundraha 1460 eurot.
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalne andmekandja (1 DVD-plaat). KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada neli plastikdetaili, mis on hoiule antud Rapla PJ asitõendite ruumi. 8.

§ 83

lg 1, § 85 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse tahtliku süüteo toimepanemise vahendina Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx, mis asub Rapla PJ parklas, asukohaga Rapla Savi tn

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb tasuda ka kohtuotsuse täitmisega seotud kulud.
3. Kohtuotsus saata otsuse jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis
4. mail 2020.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
5. Vitali Kazimirovit süüdistatakse selles, et tema omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, 08.12.2019 kell 07:54 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas Pirgu-Seli teel suunaga Seli poole juhtis väikebuss Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx alkoholijoobes, mis väljendus selles, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l. Alkoholijoobe tõttu ei tulnud Vitali Kazimirov toime väikebussi juhtimisega ja väikebuss 2 1-20-1053 kaldus Pirgu-Seli tee 1,
6. km-l vastassuunavööndi teepeenrale, kus sõitis otsa vasakul pool tee ääres kõndivale LA, põhjustades kannatanule siseorganite vigastused, koljuluude ja lülisamba murrud, mille tagajärjel LA hukkus sündmuskohal saadud vigastustesse. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes rikkus Vitali Kazimirov tahtlikult:
7. Liiklusseadus (LS) LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.
8. LS § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1, mis sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks selle eiras Vitali Kazimirov alljärgnevaid LS sätteid:
9. LS § 45 lg 7, mis sätestab, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
10. LS § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
11. LS § 94 lg 1, mis sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
12. LS § 14 lg 2 nõuet, mis sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ja tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
13. LS § 16 lg 1 nõuet, mis kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
14. LS § 33 lg 1, mis sätestab, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva jalakäija suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Seega, olles alkoholijoobes, rikkudes tahtlikult Liiklusseaduse §-de 33 lg 11 p 2, 69 lg 1, 69 lg 2 p 1, 45 lg 7 , 90 lg 1 p 1, 94 lg 1, 14 lg 2, 16 lg 1, 33 lg 1 nõudeid ja põhjustades ettevaatamatusest LA surma, pani Vitali Kazimirov toime

§ 422lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Vitali Kazimirovit selles, et tema olles isikuks, keda oli Pärnu Maakohtu 18.11.2019 otsusega karistatud

§ 424

lg 1 alusel tingimisi vangistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, eirates teadvalt kohtuotsusega kehtestatud mootorsõiduki juhtimiskeeldu, juhtis alkoholijoobes olles 08.12.2019 kell 07:5007:54 ajal oma elukohast Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas Kivimurru talust Pirgu külas Pirgu-Seli tee 1,3. km-ni väikebussi Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx. Seega, juhtides mootorsõidukit ajal, kui tal oli kohtuotsusega, lisakaristusena

§ 50

lg 1 alusel ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, hoidus Vitali Kazimirov kõrvale kohtuotsusega määratud karistuse kandmisest ning pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end süüdi. Samuti nõustus süüdistatav kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning ei soovinud enda ülekuulamist kohtuistungil.
2. Prokurör leidis, et Vitali Kazimirovi süü on täies mahus tõendamist leidnud, palus Vitali Kazimirov süüdi tunnistada kõigis esitatud süüdistustes

§-de 422 lg 2 p 1, 329 järgi ja

§ 63lg 1 alusel karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, Kr

MS § 3 1-20-1053 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra,

§ 65

lg 2 alusel suurenda mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 18.11.2019 mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristus. Karistuse kandmise aja alguseks arvata 16.01.

1. Välja mõista menetluskulud ja konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend.
2. Kaitsja asus seisukohale, et Vitali Kazimirovi süül on õnnetus juhtunud, kuid palub arvestada karistust kergendava asjaoluna süüdistatava tegevust peale liiklusõnnetust, politseisse helistamist ja asjaolu, et ta ei püüdnud oma vastutust vähendada. Kaitsja palub kohtul kaaluda karistuse mõistmist osaliselt tingimisi nii, et reaalse vangistuse osa oleks võimalikult väike. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud, maakohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tervikuna tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
4. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 2) on tõendatud, et alkoholijoobe tõttu ja juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldati Vitali Kazimirov sõiduki juhtimiselt 08.12.2019 kell 08:12 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Pirgu-Seli teel.
5. Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 3) on tõendatud, et 08.12.2019 kell 08:12 esinesid Vitali Kazimirovi alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, suurenenud pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, vastab küsimustele viivitusega, liigutused aeglased, tugev alkoholi lõhn suust, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ja esineb mälulünki, väga häiritud koordinatsioon, tuikuv kõnnak, vajab kohati kõndimisel tuge, väriseb, nutab ja oksendab), indikaatorvahendi näit on positiivne, 1,52 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Kontrollile allutatud isikul selgitusi ja taotlusi polnud ning tema, tunnistaja GV ja kontrollija SH on protokolli allkirjastanud.
6. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga (tl 4-5) on tõendatud, et 08.12.2019 kell 08:19-08:28 oli Vitali Kazimirovi väljahingatavas õhus 1,11 mg/l alkoholi. Mõõtmiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM
7. Alkomeetri
8. lugem oli 1,23 mg/l ja
9. lugem oli samuti 1,23 mg/l, millest arvutati maha laiendmääramatus 0,12 mg/l ning lõplik mõõtetulemus 1,11 mg/l alkoholi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga (tl 6-7) on tõendatud, et 08.12.2019 kell 09:22-09:28 oli Vitali Kazimirovi väljahingatavas õhus 1,09 mg/l alkoholi. Mõõtmiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM
10. Alkomeetri
11. lugem oli 1,21 mg/l ja
12. lugem oli samuti 1,21 mg/l, millest arvutati maha laiendmääramatus 0,12 mg/l ning lõplik mõõtetulemus 1,09 mg/l alkoholi. Taatlustunnistusega TTRC-19/00131 (tl 8) on tõendatud, et Vitali Kazimirovi alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM0080 oli nõuetekohaselt taadeldud 31.07.2019.a. Kiirabikaardi (tl 9) kohaselt 08.12.2019 liiklusõnnetuse järgselt kell 08:53 Vitali Kazimirov ravi ei vajanud ja oli joobes.
13. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemide ja liiklusõnnetuse aktiga (tl 10-41) on tõendatud liiklusõnnetuse järgne olukord 08.12.2019 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Pirgu külas, Purila-Seli teel. Sündmuskoht asub Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas PurilaSeli teest 800 m kaugusel Pirgu-Seli tee 1,
14. km-l. Tõendatud on väikebuss Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx poolt sündmuskohale jäetud rehvijälgede asukoht, väikebussi esiosas 4 1-20-1053 esinevad vigastused (mootorikate deformeerunud, esiklaas deformeerunud ringikujuliselt klaasi keskel, esinumbrimärk ja iluvõre puuduvad, iluvõre alune paneel deformeerunud tsentrist vasakul, lisatuled ei ole normaalasendis) ja hukkunu paiknemine sündmuskohal. Menetlustoiminguga on tõendatud, et väikebuss Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx sõidusuunaga Seli poole, kaldus vasakpoolsest kurvist väljudes vastassuunavööndisse, teepeenrale, kus sõitis otsa LA. LA surnukeha paiknes tee servast 1,7-1,8 meetri kaugusel. Surnukehast 25,1 meetri kaugusel, parempoolsel teepeenral, suunaga Seli poole paiknes väikebuss Volkswagen Multivan. Sõiduki juhiistmel avamata õllepurk. Sõiduki salongis esiistmete taga erinevad tööriistad, auto reg nr xxxxxx, tühi 200 ml pudel „Ehe viin“.
15. Tunnistaja patrullpolitseinik JJ ütlustega (tl 42, 68) on tõendatud, et kell 07:57 saadud väljakutse peale koos GV sündmuskohale jõudes kell 08:08 tunnistaja nägi, et Seli poolt tulles oli vasakule teelt välja sõitnud Volkswagen Multivan ning paremal tee ääres seisis Vitali Kazimirov ja kraavis lebas LA surnukeha, kelle parema käe randmel oli helkur. JJ ütluste kohaselt Vitaliga suhtlemisel oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Ta oli tunnistanud, et tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ja peale liiklusõnnetuse toimumist oli joonud viina.
16. Tunnistaja TK ütlustega (tl 126-127) on tõendatud, et Vitali Kazimirov helistas tunnistajale 08.12.2019 kahel korral. Esimeses kõnes tahtis Vitali Kazimirov talle külla tulla ja teises ütles, et ajas vist inimese alla ja küsis politsei numbrit.
17. Kahtlustatava Vitali Kazimirovi ütlustega (tl 47-50, 101-104, 123-125) on tõendatud, et ta võtab omaks inimesele otsa sõitmise ja on süüdi selles, et tema pärast inimene hukkus. Samas ei tunnista ta mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist. Tema ütluste kohaselt ei sõitnud ta kiiremini kui 40 km/h ja arvas esialgu, et sõitis otsa kitsele. Võimalik, et lasi enne pidurdamist autol veel edasi veereda. Märkas kraavis külili lamanud naiserahva surnukeha ja kutsus kiirabi. Enne helistas oma tuttavale MP ja küsis kiirabi numbrit. Võis olla, et helistas hoopis TK. Arvas ekslikult, et helistas M kuna M sõitis paaril korral õnnetuspaigast mööda. Seejärel liiklusõnnetuse järgselt, peale kiirabisse helistamist, jõi 200 ml viina. Alkoholi oli tarvitanud ka eelmisel päeval, liiklusõnnetuse hommikul enne sõitmise alustamise ei kontrollinud joovet ja ei tea kas oli joobes või mitte. Enesetunne oli sõitu alustades hea. Väljas oli pime, sõiduki tuled polnud head, klaasid võisid olla udused.

§ 329järgi kvalifitseeritavas kuriteos tunnistab Vitali Kazimirov end süüdi.

Kohtuistungil Vitali Kazimirov tunnistas ennast täielikult süüdi.

1. Kannatanu LA ütlustest (tl 65-66, 94-95) nähtub, et oma õe LA seotud liiklusõnnetusest kuulis politseinike käest. Juhti ei tunne ja usub, et seda ei teinud joobes juht meelega ja viha tema peale ei kanna. Kannatanu otsustas lähedastega, et ei esita kriminaalasjas tsiviilhagi.
2. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 19E-LÄS0022/171 (tl 70-86) on tõendatud, et LA surnukehal on sedastatud järgmised vigastused keha anatoomiliste piirkondade alusel: – pea kinnine tömp trauma – koljuluude ringmurd mõlemal pool keskmises ja tagumises koljuaugus koljupõhimikul, kuklasidemete purustus, peaaju kõikides ajuvatsakestes, traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum mõlema kiirusagara pealmisel pinnal, verevalum paremal pool otsmikul; – kehatüve kinnine tömp trauma – lülisamba
3. ja
4. rinnalüli põikine killuline murd seljaaju vigastusega koos verevalumitega mõlemal pool rinnakelmel vigastuse piirkonnas, vasaku häbemeluu ülemise haru murd; verevalum kõhukelmetaguses ruumis, mõlemas neeruväratis ja kopsuväratis, verevalumid mõlema kopsu eespinnal ja vasaku kopsu ülasagaral, vasakul pool väikses vaagnas, vahelihases ja ristikäärsoole kinnistil; maksa rebend; 5 1-20-1053 – jäsemete kinnine tömp trauma – nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlema labakäe seljal, nahamarrastused parema reie välisküljel ja vasaku sääre ülemises kolmandikus eespinnal. Surnukehal esinevad vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, 08.12.2019 toimunud liiklusõnnetuse käigus. LA surma põhjus on liittrauma: pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma koos koljuluude, lülisamba murdude, pea- ja seljaaju vigastuste ning siseorganite (maks, kopsud, neerud, soolekinnisti) vigastustega. Toksikoloogiauuringul surnu verest etanooli ei leitud. Ekspertiisi maksumus 250 eurot.
5. Asitõendi vaatlusprotokolliga ja häirekeskuse kõne salvestisega (tl 96-97) on tõendatud, et 08.12.2019 kell 07:55 helistas Vitali Kazimirov oma mobiiltelefonilt nr 58592514 häirekeskusesse ja teatas liiklusõnnetusest. Vitali Kazimirovi suhtlus päästekorraldaja ja meedikuga on kuuldav salvestiselt ~ 10 minuti jooksul, seejärel Vitali Kazimirov meedikule enam ei vasta.
6. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (tl 122) nähtub, et Vitali Kazimirovi mobiiltelefoni numbrilt tehti 08.12.2019 kuus kõnet. Kell 07:32 ja kell 07:54 helistati TK, kell 07:55 helistati Häirekeskusesse numbrile
7. Kõneeristus on tehtud ringkonnaprokuröri Aarne Pruusi 20.01.2020 antud loa alusel (tl 120-121).
8. Vitali Kazimirovi läbivaatuse protokolliga (tl 67) on tõendatud, et Vitali Kazimirov on 171,5 cm pikk ja kaalub 67,7 kg. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktiga nr 19 ELÕX0178 (tl 89-93) on tõendatud, et kell 8.05-8.08 200 ml 40% kangusega viina tarbimisel oleks saavutatud alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus maksimaalselt 0,73 mg/l ning väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oleks saavutanud maksimumi umbes kell 8.359.08 ja oleks vähenema hakanud umbes kell 9.05-10.
9. Ei ole võimalik, et enne liiklusõnnetust kainel Vitali Kazimirovil kell 8.05-8.08 manustatud 200 ml 40% kangusega viina põhjustab kell 8.19 (ehk 11-14 minuti jooksul) tõendusliku alkomeetriga mõõtes väljahingatava õhu maksimumkontsentratsiooni 1,11 mg/l ja kell 9.22-9.28 väljahingatava õhu lõpliku näidu 1,09 mg/l. Eelmisel päeval kell 13 neljaliikmelises seltskonnas tarbitud 0,5l viina ei mõjutanud Vitali Kazimirovi õhu alkoholi kontsentratsiooni liiklusõnnetuse põhjustamise ajal. Ekspertiisi maksumus 95 eurot.
10. Vitali Kazimirovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 43-44) on tõendatud, et Vitali Kazimirov peeti kahtlustavana

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni 08.12.2019.a kell 08:

1. Pärnu Maakohtu 09.12.2019.a määrusega (tl 57-60) on tõendatud, et kahtlustatav Vitali Kazimirov vahistati kaheks kuuks alates 08.12.
2. Pärnu Maakohtu määruse (tl 108-111) kohaselt kohus arestis konfiskeerimise tagamiseks Vitali Kazimirovi mootorsõiduki Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx. Vara arestimise protokolli (tl 112-113) kohaselt arestitud objektiks on sõiduauto Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx, mis on hoiul Rapla politseijaoskonna asitõendite parklas Savi 2 Rapla linn. Prokuröri (tl 117-118) ja Maanteeameti e-kirjast (tl 119) nähtub, et sõidukile Volkswagen Multivan reg nr xxxxxxx on kantud käsutamise keelumärge.
3. Liiklusregistri andmete (tl 134-137) kohaselt Vitali Kazimirovil puudub juhtimisõigus ja mootorsõiduki Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx omanik on Vitali Kazimirov. MTA teatise (tl 138) kohaselt oli 2018.a Vitali Kazimirovi keskmine päevasissetulek 15,2 eurot. Karistusregistri väljavõtte (tl 139) kohaselt on Vitali Kazimirovit kriminaalkorras karistatud varem 1-l korral. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 18.11.2019 otsuse (tl 140-142) kohaselt 6 1-20-1053 Vitali Kazimirov mõisteti süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti täielikult tingimisi kohaldamata, kui Vitali Kazimirov ei pane 18 kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. Vitali Kazimirov on kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. Lisakaristusena otsustas kohus võtta ära Vitali Kazimirovilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. 30.12.

1. a Pärnu Maakohtu määrusega (tl 143-145) pöörati täitmise Pärnu Maakohtu poolt V.Kazimirovile 18.11.2019 mõistetud ärakandmata karistus - vangistus 5 kuud 28 päeva. Määrus (tl 153-154), mille kohaselt 03.02.2020 tühistati V.Kazimirovi suhtes valitud tõkend.
2. Kohus, hinnanud kriminaalasjas uuritud tõendid kogumis, leiab, et süüdistatav on toime pannud

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 422

lg 2 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm ja see on toime pandud joobeseisundis, karistatakse kolme kuni kaheteistaastase vangistusega. 20.1 Sisuliselt puudub vaidlus selles, et süüdistatav rikkudes LS § 45 lg 7, 90 lg 1 p 1, 94 lg 1, 14 lg 2, 16 lg 1, 33 lg 1 nõudeid põhjustas ettevaatamatusest LA surma ja seda on Vitali Kazimirov ka ise tunnistanud. Kogutud materjalidest (tl 10-41) nähtuvalt kaldus Vitali Kazimirovi juhitud mootorsõiduk vasakpoolsest kurvist väljudes vastassuunavööndisse, teepeenrale ja sõitis otsa seal liikunud ning helkurit kandnud jalakäijale, millega ta rikkus LS § 45 lg 7 nõudeid. Vitali Kazimirovil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 134-137; 140-142), mis oli temalt ära võetud Pärnu Maakohtu 18.11.2019.a jõustunud kohtuotsuse alusel, seega ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 94 lg 1 nõudeid. Vitali Kazimirov ei olnud mootorsõiduki juhina liikluses osaledes, piisavalt hoolikas, ettevaatlik ja tähelepanelik, ei järginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, pimedal ja külmal ajal ei valinud ohutut sõidukiirust, mis taganuks piisava nähtavuse ning põhjustas otsasõiduga LA surma (tl 70-86), millega rikkus LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1 nõudeid. 20.2 Algselt kasutas süüdistatav kaitseversioonina väidet, et ta tarvitas alkoholi alles peale liiklusõnnetuse toimumist. Kuna kohtuistungi tunnistas Vitali Kazimirov end süüdi, puudub vaidlus ka selles osas, et ta juhtis joobeseisundis mootorsõidukit 08.12.2019 kella 07:54 paiku, millega rikkus LS § 33 lg 11 p 2 ja LS § 69 lg 1, 2 p 1 nõudeid. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 20.2.1 Häirekeskuse kõne salvestisest ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt kell 07:55 helistas Vitali Kazimirov häirekeskusesse ja teatas liiklusõnnetusest ning suhtles päästekorraldaja ja meedikuga 10 minutit. Tunnistaja patrullpolitseinik JJ ütluste kohaselt jõudis ta sündmuskohale kell 08:

1. Seega on ajavahemik 3 minutit (8:05 - 8:08), mil süüdistatav enda sõnade kohaselt saanuks peale kiirabisse helistamist viina juua. 20.2.2 Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt juba kell 08:12 esinesid süüdistataval alkoholijoobele viitavad tunnused (sh väga häiritud koordinatsioon ja oksendamine), indikaatorvahendi näit oli 1,52 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt kell 08:19-08:28 oli süüdistatava väljahingatavas õhus 1,11 mg/l alkoholi ja kell 09:22-09:28 oli tema väljahingatavas õhus 1,09 mg/l alkoholi. Väljahingatava õhu alkoholisisalduse mõõtmine toimus mõistliku aja vältel pärast juhtimise lõpetamist ja mõõtmistulemus on ülekantav juhtimise ajale. 7 1-20-1053 20.2.3 Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist nähtub, et kell 8.05-8.08 200 ml 40% kangusega viina tarbimisel oleks süüdistatav saavutanud alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus maksimaalselt 0,73 mg/l. Alkoholi manustamise järgselt kliinilised tunnused hakkavad avalduma järkjärgult ja esmased välised tunnused on märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist. Tunnused süvenevad kuni seedetraktis imendumise lõpuni tühja kõhu korral 30 kuni 60 minuti jooksul. Väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oleks saavutanud maksimumi umbes kell 8.35-9.
2. Akti kohaselt ei ole ka võimalik, et enne liiklusõnnetust kainel süüdistataval kell 8.05-8.08 manustatud 200 ml 40% kangusega viina põhjustab kell 8.19 tõendusliku alkomeetriga mõõtes väljahingatavas õhus 1,11 mg/l alkoholi ja kell 9.22-9.28 väljahingatavas õhus 1,09 mg/l alkoholi. 20.2.4 Seega kell 8:05 - 8:08 süüdistatava väitel joodud 200 ml viina esmased välised tunnused oleks pidanud avalduma alles kell 8:20-8:23, mis on vastuolus joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis juba kell 08:12 sedastatuga. Lisaks on süüdistatav oksendanud kella 08:12 paiku. Üldtuntud asjaolu on, et oksendamine kui keha kaitserefleks takistab alkoholiga organismi edasist mürgistumist. Süüdistatava oksendamine, mõni minut peale väidetavat viina joomist, kahandab veelgi ekspertiisi akti kohast teoreetilist võimalust, et 200 ml viina joomisest oleks saanud tekkida alkoholi kontsentratsioon 0,73 mg/l väljahingatavas õhus. Kell 08:12 indikaatorvahendiga mõõdetud süüdistatava väljahingatava õhu alkoholisisaldus ja tõendusliku alkomeetriga kell 08:19 tuvastatud süüdistatava väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,11 mg/l ei ühti ligilähedaseltki süüdistatava väitel kell 8:05 - 8:08 joodud 200 ml viina organismi imendumiseks vajamineva aja ja väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon võimaliku maksimumiga, mis oleks saavutatud alles kell 8.
3. 20.2.5 Süüdistatav ei märganud vastassuunas liikuvat ja helkurit kandnud jalakäijat, ei suutnud hoida enda juhitavat mootorsõidukit pärisuunavööndis. Õnnetuse järgselt arvas esialgu, et oli sõitnud otsa kitsele. Süüdistatav helistas TK sooviga külla minna ja teisel korral küsis temalt häirekeskuse numbrit, kuid ei mäletanud seda, kellele ta tegelikult helistas. Seega süüdistatava enda ütlused pigem kinnitavad, et juba õnnetuse toimumise ajal oli ta alkoholi mõju all. 20.2.6 Süüdistatava ütlused alkoholi tarvitamise aja ja koguse osas ei ühti teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohus ei pea süüdistatava ennast õigustavaid ütlusi alkoholi tarvitamise osas usaldusväärsuseteks. Tuvastatud ei ole ka piiripealne joove, mil võiks tekkida kahtlus, et peale õnnetust ja enne politsei saabumist on süüdistatav kolme minuti jooksul lisaks tarbinud alkoholi väikeses koguses, mis muutnuks väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsiooni ületades vaevu 0,75 mg/l ja lugedes juhi seeläbi alkoholijoobes olevaks. Seega pidi Vitali Kazimirov 08.12.2019.a enne avarii põhjustamist, s.o enne kella 07:54 jooma alkoholi sellises koguses, et ta mootorsõidukit juhtides oli alkoholijoobes ning kell 08:19-08:28 oli tema väljahingatavas õhus 1,11 mg/l alkoholi ja kell 09:22-09:28 oli tema väljahingatavas õhus 1,09 mg/l alkoholi. 20.2.7 Kogutud tõendite kohaselt Vitali Kazimirov oli LA otsa sõites alkoholijoobes, millega rikkus ka LS § 33 lg 11 p 2, 69 lg 1, 69 lg 2 p 1 nõudeid. Kokkupõrge ja sellest tingitud inimese surm olid põhjuslikus seoses süüdistuses nimetatud liiklusnõuete rikkumistega. Kohtu hinnangul on süüdistatav täitnud

§-s 422 lg 2 p 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. 20.3 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 422

lg-s 1, 2 sätestatud süüteokoosseis, et sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumine toimus tahtlikult. Süüteokoosseis realiseerub, kui rikkumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Vastutus koosseisupärase tagajärje eest eeldab vähemalt kergemeelsust. Süüdistatav rikkus LS §-de 33 lg 11 p 2, 69 lg 1, 69 lg 2 p 1, 45 lg 7 , 90 lg 1 p 1, 94 lg 1, 14 lg 2, 16 lg 1, 33 lg 1 nõudeid

§ 16lg-s 2 sätestatud kavatsusega.

Antud juhul on leidnud tuvastamist, et süüdistatav oli alkoholijoobes, tal puudus 8 1-20-1053 juhtimisõigus, mootorsõiduk kaldus vastassuunavööndisse, ta ei pannud tähele helkurit kandnud jalakäijat ning ta ei olnud ettevaatlik ja tähelepanelik. Süüdistataval on olnud juhtimisõigus. Sellest järeldub, et juhtimisõiguse omandamisele eelneb kehtestatud korras juhikoolituse ehk n.-ö. autokooli läbimine. Iga juhikoolituse läbinud inimene, samuti iga mõistlik keskmine inimene, teab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta on keelatud. Süüdistatav juhtis hommikul vara mootorsõidukit ja õnnetuse järgselt tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi näit 1,11 mg/l ning veel tund aega hiljem sisuliselt muutumatuna püsinud näit 1,09 mg/l. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, teadis menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt oma joobeseisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega Vitali Kazimirov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Süüdistatav oli täielikult teadlik, et juhul, kui ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis ja ilma juhtimisõiguseta, siis paneb ta toime õigusrikkumised. Seega tuleneb eeltoodust, et liiklusnõuete rikkumine toimus tahtlikult ning kavatsetult. Liiklusnõuete rikkumised päädisid liiklusõnnetusega, mis tingis inimese surma. Vitali Kazimirov olles varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ilma liiklusõnnetust põhjustamata, lootis varasemale kogemusele tuginevalt, et surmaga lõppevat liiklusõnnetust ei toimu. Süüdistatav põhjustas LA surma

§ 18

lg-s 2 sätestatud kergemeelsusega, sest ta pidi juba mootorsõidukit teeliikluses juhtima asudes võimalikuks süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumist, kuid tähelepanematuse ja kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 21. Kohus leiab, et süüdistatav on toime pannud

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 329

sätestab, et kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50

sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 21.1 Kuna Vitali Kazimirov on end süüdi tunnistanud, puudub vaidlus ka selles osas. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 18.11.2019.a otsuse kohaselt on kohus kriminaalasjas nr 1-199154 süüdistatavalt lisakaristusena ära võtnud mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks kuuks ja lisakaristus hakkas kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatavale anti kohtuotsus kätte allkirja vastu Rapla kohtumajas. Kohtuotsus jõustus 04.12.2019.a. 08.12.2019.a süüdistataval puudus seega juhtimisõigus. Ta oli loovutanud ka oma juhiloa hoiule Maanteeametile (tl 134, 137). 21.2 08.12.2019 kell 07:50-07:54 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas Kivimurru talust Pirgu külas Pirgu-Seli tee 1,

1. km-ni väikebussi Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx juhtimine on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 2), mille kohaselt alkoholijoobe tõttu ja juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldati Vitali Kazimirov mootorsõiduki juhtimiselt. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemide ja liiklusõnnetuse aktiga (tl 10-41) on tõendatud, et süüdistatav põhjustas enda juhitud mootorsõidukiga liiklusõnnetuse. Häirekeskuse kõne salvestisest ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt kell 07:55 helistas Vitali Kazimirov häirekeskusesse ja teatas liiklusõnnetusest. Samuti tunnistaja TK sõnul oli süüdistatav talle helistanud vahetult peale toimunud õnnetust. Tunnistaja JJ ütluste kohaselt oli süüdistatav üksinda sündmuskohas. Süüdistatav tunnistab teadvalt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist ka ise. 21.3 Süüdistatav, eirates teadvalt kohtuotsusega kehtestatud mootorsõiduki juhtimiskeeldu, 9 1-20-1053 juhtis alkoholijoobes olles 08.12.2019 kell 07:50-07:54 ajal oma elukohast Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu külas Kivimurru talust Pirgu külas Pirgu-Seli tee 1,
2. km-ni väikebussi Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx. Kohtu hinnangul on süüdistatav täitnud

§-s 329 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. 21.4 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 329sätestatud süüteokoosseis kavatsetust või otsest tahtlust.

Süüteokoosseis realiseerub, kui rikkumine on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav pani teo toime

§ 16lg-s 2 sätestatud kavatsusega.

Antud juhul on leidnud tuvastamist, et süüdistataval puudus juhtimisõigus, kuid tal on varem olnud juhtimisõigus. Ta oli loovutanud oma juhiloa hoiule Maanteeametile, peale kohtu poolt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist. Ta asus mootorsõidukit juhtima eirates teadvalt kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristust. Seega Vitali Kazimirov seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et kui ta juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, siis paneb ta toime süüteo. Seega tuleneb eeltoodust, et tegu toimus tahtlikult kavatsetuse vormis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmine 22. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 422

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme kuni kaheteistaastane vangistus.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Vitali Kazimirov on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule ja kohus mõistab

§ 63

lg 1 järgi talle ühe karistuse

§ 422lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

Karistusregistri andmetel on Vitali Kazimirov kriminaalkorras varem karistatud, ta omab ühte kehtivat kriminaalkaristust (tl 139), Pärnu Maakohtu 18.11.2019 otsusega (tl 140-142) on Vitali Kazimirov süüdi tunnistatud

§ 424lg 1 järgi.

Hinnates Vitali Kazimirovi teosüüd temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et toimepandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida keskmisest süüst. Tegemist on raskete ja ohtlike liiklusrikkumistega, mis viisid hukkunuga liiklusõnnetuseni, kusjuures rikkumised on toime pandud kavatsetult vähem kui kuu peale eelmist liikluskuritegu ja selle eest mõistetud kohtuotsust. Vitali Kazimirovi on end seega varem näidanud distsiplineerimatu liiklejana ja ta on juba neli päeva peale eelmise kohtuotsuse jõustumist, sellest ka teadlikult kõrvale hoidnud. Kohus leiab, et kuna süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud vangistusliku karistusega tingimisi koos käitumiskontrollile allutamisega ja ta on liiklusest eemaldatud ning varasem karistus ei omanud vajalikku mõju, siis tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Süüdistatav teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta oli alkoholi tarbinud, kuid asus ikkagi autot juhtima. Kohtu arvates näitab see isiku suhtumist liikluskorda ja õiguskorda tervikuna, ta on oma olemuselt ohtlik enesele ja ohtlik teistele liiklejatele ning on selge, et ta ei ole eelnevast karistustest enda jaoks üldse järeldusi teinud ning on jätkanud liikluskuritegude toimepanemist. 10 1-20-1053 Hukkunuga liikluskuriteo toimepanemine määratud katseaja alguses, näitab ilmekalt, et Vitali Kazimirovi puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtuvalt pani ta kohe uued süüteod toime kavatsetult. Seega, on kohus seisukohal, et isikule määratavat vangistust ei ole võimalik jätta ka osaliselt täitmisele pööramata. Vitali Kazimirovi karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke (sh õiguskorra kaitsmise huve ja hoida Vitali Kazimirovit edaspidi kuritegusid toime panemast) ning süü tunnistamist kohtuistungil, leiab kohus, et Vitali Kazimirovile tuleb mõista karistus alla karistusseadustiku eriosa normi sanktsioonis ette nähtud karistuse keskmise määra. Kohus mõistab

§ 422

lg 2 p 1 ja § 329 järgi

§ 63lg 1 alusel karistuseks 6 aastat 6 kuus kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna vähendab kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistab karistuseks vangistuse 4 aasta ja 4 kuud vangistust. Vitali Kazimirov vahistati Pärnu Maakohtu 09.12.2019.a määruse alusel (tl 57-60), vahistamistähtaja alguseks loeti 08.12.2019.a. Pärnu Maakohtu 30.12.2019.a määruse alusel (tl 143-145) pöörati täitmise Pärnu Maakohtu poolt 18.11.2019 mõistetud ärakandmata karistus vangistus 5 kuud 28 päeva, määrus jõustus 16.01.2020.a.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus karistusest maha Vitali Kazimirov eelvangistuses viibitud aja, alates 08.12.2019.a kuni 16.01.2020.a, s.o 1 kuu 8 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeb kohus vangistuse 4 aastat, 2 kuud ja 22 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 4 aastat, 8 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse algust arvata alates 16.01.2020.a. Kriminaalmenetluse kulud

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiiside tegemise kulud ja sundraha, milleks on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (2020.a on töötasu alammäär kuus on 584 eurot), s.o 1460 eurot. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus on 95 eurot ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus on 250 eurot, ekspertiiside tasu kokku 345 eurot. Ekspertiiside tegemise kulud olid vajalikud süüteokoosseisu tuvastamiseks ning need kulud on põhjendatud. Määratud kaitsja tasu on kohtueelses menetluses 270,24 eurot ja kohtumenetluses 129,60 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu kokku 399,84 eurot. Määratud kaitsja Vahur Krinali töötasu osutatud õigusteenuse eest kohtueelses- ja kohtumenetluses on samuti põhjendatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab Vitali Kazimirovilt välja menetluskulud summas 2204,84 eurot, s.o ekspertiiside tasu 345 eurot, määratud kaitsja tasu 399,84 eurot ning sundraha 1460 eurot. Asitõendid
2. Kriminaalasja materjalide kohaselt hoiule antud Rapla PJ asitõendite ruumi neli 11 1-20-1053 plastikdetaili (tl 128). Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häirekeskuse kõnesalvestis DVD plaadil on lisatud kriminaaltoimikusse protokolli juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus kriminaalasja juurde DVD plaadi. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt tuleb hävitada neli plastikdetaili kui väärtusetud asjad, mis on hoiule antud ja asuvad Rapla PJ asitõendite ruumis. Konfiskeerimine
3. Kohus arestis 16.01.2020 konfiskeerimise tagamiseks Vitali Kazimirovi mootorsõiduki Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx (tl 108-111), mis asub Rapla PJ parklas, asukohaga Rapla Savi tn 2 (tl 112). Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Käesoleval juhul on eelnevalt tuvastatud ja tõendatud, et Vitali Kazimirovi pani kuriteo toime mootorsõidukiga Volkswagen Multivan reg nr xxxxxx. Riigikohtu üldkogu 12.06.2008 lahendi nr 3-1-1-37-07 punktis 16 on sedastatud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Järelikult on sõiduki näol tegemist ka

§-s 422 lg 2 p 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega on tõendatud, et kõnealune mootorsõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend. Samuti on tuvastatud, et menetlusesemeks olev tegu on toime pandud kavatsetult. 16.01.2020.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusest nähtuvalt kuulub nimetatud mootorsõiduk Vitali Kazimirovile, kes on ka 17.11.2019 juhtinud sama mootorsõidukit, Volkswagen Multivan reg.nr xxxxxx, joobeseisundis. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses on Vitali Kazimirovi puhul põhjendatud alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemisega jätkata. Karistusregistri kohaselt on Vitali Kazimirovit varasemalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olev tegu on toime pandud isikule juba mootorsõiduki joobes juhtimise eest määratud katseajal ja temalt oli võetud mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena. Selline käitumine näitab üheselt, et isik ei ole oma varasemast eksimusest õppinud, samuti näitab see eriti hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse ja liikluskorda üldiselt, lisaks veel on kaasliikleja kaotanud elu. Kuivõrd juhtimisõigus isikul puudub ning selle äravõtmine ei ole võimalik, on mootorsõiduki, millega teistkordselt ühe kuu jooksul pandi toime kuritegu, konfiskeerimine ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat toimepanemist Vitali Kazimirovi poolt. Seega on põhjendatud konfiskeerida Vitali Kazimirovile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxxxxx

§ 83lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit kohtunik 12