Obsah (11)

§ 101§ 100§ 120§ 96§ 97§ 99§ 80§ 102§ 105§ 116§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1508 Tsiviilasi X X

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riiklikku lapsetoetust.

3. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda X X kontole nr xxx. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

1. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg
3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2-19-12482 ASJAOLUD
4. Ksenja X esitas oma seadusliku esindaja kaudu hagi X X vastu elatise nõudes. Hagi-avalduse kohaselt ei täida lapse isa nõuetekohaselt ülalpidamise kohustust. Hageja palub välja mõista miinimumelatise alates hagi esitamisest.
5. Hageja selgitab seisukohas kostja vastusele, et kostja väide töötuks olemise suhtes on vale, kuna konto väljavõte tõendab vastupidist. Kostja keskmine töötasu oli ajavahemikus alates 01.08.
6. a kuni 07.02.
7. a (kuue kuu jooksul) x eurot kuus ja kostja keskmine töötasu oli ajavahemikus alates 01.01.2020 - 07.02.
8. a (kaks kuud) x eurot kuus. Kostja väidab oma vastuses, et abikaasade ühisvara jagamisel läksid temale üle kõik ühised kohustused, kuid vaikib sellest, et te-male läks üle ka kõik abikaasade ühisvara: korteriomand aadressil x ja sõidu-auto Opel Vectra. Seega on vale kostja väide, et peale abikaasade ühisvara jagamist ei paranenud tema materiaalne ja varaline olukord. Kostja omandas nii õigused kui kohustused, lisaks on tal sissetulek töötasu näol mitte ainult alates
9. a novembrist. Kostja on töövõimeline isik, tal ei ole kohustust võimaldada elatist kellelegi teisele peale hagejate. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on töötu. Hagejate seaduslik esindaja esitab oma kompromisskokkuleppe variandi, mille kohaselt kostja maksab igale hagejale elatisraha 262 eurot kuus hagi esitamise momendist alates. Summa on pakutud, arvestades, et ühele hagejale makstav elatusraha minimaalmäär kuus on 292 eurot, see tähen-dab, et lapsevanemad koos peavad kulutama ühe lapse ülalpidamiseks x eurot kuus, kusjuures 60 euro suuruse summa väärtuses kulutusi kaetakse riikliku lapsetoetuse arvelt (584 –60 / 2 = 262). Sealjuures ei või hageja elatisraha suurus olla väiksem kui on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaaltöötasu, millest on maha arvatud pool hagejale makstavast lastetoetusest.
10. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, leides, et tema poolt tasutud elatise summa katab lapse vajadused. Kostja leiab, et
11. a RAKE uuringu tulemusi ei ületa üldjuhul 315 eurot lapse kohta kuus, millega on kaetud piisavalt hageja otsesed vajadused toidule, riietuse-ja jalanõudele, eluasemele, tervishoiule, sidele ja transpordile, spordile, huvialale, koolikohustuse täitmisele ja muude vältimatu püsikuludele. Seega leiab kostja, et mõistlik elatise suurus on 157,50 eurot kuus. Samuti on riigikohus leidnud, et tuleb arvesse võtta ka peretoetusi.
12. Kostja leiab täpsustatud seisukohas, et hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust, s.o kostja on hageja isa. Hageja elab alaliselt oma ema X X elukohas ja kostja elab neist lahus. Kostja viibib tihti hageja juures. Lähtudes asjaolust, et hageja viibib pika aja jooksul kostja juures ning sel ajal kannab kõiki kõigi hageja igapäevase elu tagamisega seotud kulud. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
13. jaanuari
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
15. märtsi
16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja soovib toonitada, et kostja tegelikus täitab ülalpidamiskohustust sellel määral, mis vastab lapse vajadusele ja arvestades see asjaolu, et hageja seaduslik esindaja saab sotsiaaltoetuse lapse ülalpidamiseks. Antud faktiväide tõendamiseks esitab kostja väljavõtte kostja pangakontolt. Kostja tutvudes esitatud tõendiga soovib toonida järgmist: esitatud töölepingust tulenevalt hageja seaduslik esindaja asus tööle kuu aega tagasi. Tema palk on x eurot bruto kuus. Antud töölepingust pole võimalik järelduda, et hageja seaduslik esindaja üksinda tagab hageja vajadused 584 eurot. Vastupidi lepingust 2 2-19-12482 tulenevalt hageja seadusliku esindajal enne
17. a aprillini puudus sissetulek ja hageja seadusliku esindaja sissetulek ei ole piisav selleks, et katta hageja seadusliku esindaja ja hageja vajadused. Lähtudes sellest jätkuvalt on tõendamata, et hageja vajaduste suurus on 584 eurot kuus. Arvestades eeltoodut leiab kostja, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning palub jätta hagi rahuldamata hagi esitatud nõude ulatuses. Kompromissi korral on kostja valmis maksma elatist summas 170 eurot kuus. Kohtuistung
18. 07.05.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde, leides, et kompromissina on võimalik arvestada riiklike toetustega. Kostja hagi ei tunnista, leides, et tema poolt kantud summa katab lapse vajadused. Kostja leiab, et tuleb ka arvestada asjaolu, et laps viibib tihti tema juures. Kostja on x, töötab x, tema töötasuks on netob x eurot. Kostja x nõus maksma elatist 230 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
19. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
20. Osapoolte vahel puudub vaidlus, et: - hageja sündis hageja seadusliku esindaja ja kostjate kooselust, s.o kostja on kostjate isa; - hageja elab alaliselt oma ema X X elukohas ja kostja elab neist lahus.
21. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot.
2. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
3. Seega selgitab kohus kostjale, et kui hageja nõuab seadusega kehtestatud miinimummääras elatist, mida ta esitatud nõudes ka soovib, siis ta ei pea oma kulutusi tõendama.
4. Kostja märkis, et ei tunnista nõuet, kuna
5. a uuringust tulenevalt täidab isa oma ülalpidamise kohustust, kompromissi korras on nõus tasuma 230 eurot ning kohus peab arvestama, et laps viibib tihti isa juures.
6. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja isa, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et ha3 2-19-12482 geja elab koos emaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra. 13. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. 14.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus selgitab kostjale, et
2. aasta veebruaris valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring (uuringu lk 39), mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 179,50 eurot kuus, kokku 359 eurot kuus. Seega on seitsme aasta jooksul kulud suurenenud, läbi elukalliduse tõusu, mistõttu ei saa väita, et lapse isa täidab ülalpidamiskohustust nõutud ulatuses. Samuti märgib kohus, et vanem, kelle juures laps alaliselt elab kannab alati suuremad kulud, kui vanem, kelle juures laps külas käib. Kostja esitatud graafik, mille alusel on käesoleval aastal laps tema juures viibinud kokku 43 päeval, ei anna alust elatise vähendamiseks. Lapsevanemal on õigus lapsega suhelda ning lapsega suhtlemisel sellisel määral, ei eeldata, et selle võrra elatist vähendatakse. Kostja ise kinnitab, et laps elab alaliselt ema juures, seega on ilmselge, et lapse ema kulud on suuremad kui isal. Seega leiab kohus, et antud asjaolud ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud seaduslikke aluseid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks (

§ 102). 16.

Asjas puudub vaidlus selles, et hagejate seaduslik esindaja (ema) saab igakuiselt lastetoetust 60 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu

1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).
3. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

18. Eeltoodu alusel arvestab kohus hageja emale makstava peretoetuse suurusega ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

4 2-19-12482

1. Riigikohus on 26.06.
2. a lahendis nr 3-2-1-18-13 selgitanud, et: Lapse huvid on kõrgendatud kaitse all ka kohtumenetluses.

§ 123

lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. Kuigi viidatud säte reguleerib eelkõige kohtu kohustusi nendes menetlustes, mis on ette nähtud perekonnaseaduse

1. peatükis, laieneb sama põhimõte ka teistele kohtuvaidlustele, kus küsimuse all on lapse õigused. (p 17).
2. Kohus selgitab, et iga inimene peab elama oma võimaluste piires, kuid kui tal kasvatada alaealine laps, siis tema huvid ja heaolu tuleb enda omast ette seada. Seega arvestab kohus elatise arvestamisel riiklike toetuseid, kuid kostja kulud, mida saab ta ise reguleerida jätab kohus arvestamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
4. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5