lg.1 p.5 on piiratud tsiviilkäibega relvad tulirelvad.
S §32 sätestatud relvasoetamisloa alusel.
lg.2 annab relvasoetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg.2 annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks Relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg.1 võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
lg.1 peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Xxx Xxx leidis, omas, valdas ja hoidis oma elukohas tulirelva ja tal puudus nii relvasoetamisluba kui ka relvaluba. Sellega rikkus Xxx Xxx RelvS §32 lg.2, §34 lg.2, §45 ja §46 nõudeid, millega pani toime KarS §418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Käesolevas kriminaalasjas kinnitavad kahtlustatava süüd järgmised tõendid: - Tunnistaja Xxx Xxxi ülekuulamise protokoll - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga - Vastus päringule relvaloa kohta - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga - Kahtlustatava Xxx Xxx ülekuulamise protokoll Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Hallik esitas 09.06.2020 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada antud kriminaalasjas menetlus ja - panna Xxx Xxxle kohustuseks tasuda 5 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud – sundtoomise kulud summas 18,70 eurot ning maksta riigituludesse 250 eurot - Konfiskeerida sileraudne püss IŽ-58, kaliiber 16 n.xxx selle järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuse relvakogus vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 sätestatule Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis: KrMS) §202 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. KarS §418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole kannatanuid. Isikul oli ainult üks relv. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §57, 58 mõttes tuvastatud ei ole. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Xxx Xxxl ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ja tal on ainult üks kehtiv väärteokaristus (liiklusalane). Uute tema poolt toimepandud süütegude kohta informatsioon puudub. Xxx Xxx ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tulevikus tekkida. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx suhtes ei ole eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et kahtlustatav esitas prokuratuurile avalduse, milles kinnitab, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS §202 alusel. Samuti nõustub ta asitõendi konfiskeerimisega ning täitma kohustusi. Seega esinevad Xxx Xxx puhul kõik KrMS §202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. 08.06.2020 kohtus abiprokurör kahtlustatava Xxx Xxxga ja selgitas kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS §202 alusel. Kahtlustatav 3 andis nõusoleku tasuda riigituludesse 250 eurot ja tema sundtoomisega tekkinud kulu summas 18,70 eurot. Samuti on ta nõus tulirelva konfiskeerimisega. Kohustuste täitmise tähtajaks lepiti kokku viis kuud. Nõusolek on fikseeritud kirjalikus avalduses, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde. Xxx Xxxle on selgitatud, et KrMS §202 lg.6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §202 lg.2 järgi, ei täida talle pandud kohustust. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KarS §421 kohaselt kohus võib kohaldada KarS §418 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §83 sätestatule. KarS §83 lg.4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS §202 alusel ja kui kahtlustatav või süüdistatav on andnud selleks nõusoleku (RKKKm 26.10.2012 nr.31-1-87-12, p.14). Abiprokurör on seisukohal, et vastavalt KarS §421 ja §83 lg.4 kuulub käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo vahetu objekt – sileraudne püss IŽ-58, kaliiber 16 nr.xxx konfiskeerimisele järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Konfiskeerimine tagab vajalikul viisil kriminaalmenetlusega taotletavate eesmärkide realiseerumise. 16.06.2020 täpsustas abiprokurör Joonata Hallik, et asjas kuuluvad hävitamisele ka 4 DNA-proovi KrMS §126 lg.3 p.4 alusel. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning maakohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse. Seega lahendab maakohus taotluse kirjalikus menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Maakohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab Kriminaalmenetluse seadustiku §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. 4 Käesoleva asja materjalidest nähtub, Karistusseadustiku §418 lg.1 järgi. et Xxx Xxxle on esitatud kahtlustus Karistusseadustiku §418 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistusseadustiku §4 lg.3 alusel on seega tegemist teise astme kuritegudega. Maakohus nõustub abiprokuröri seisukohaga, et antud kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur. Xxx Xxxle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemisest on möödunud pisut vähem kui 2 aastat. Xxx Xxxl ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ja tal on ainult üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Kriminaalasja materjalide kohaselt nimetatud kahtlustatava tegevuse tagajärjel tsiviilhagi esitatud ei ole. Xxx Xxx panus kuriteo toimepanemisel ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kahtlustatav on andnud kirjaliku nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud – sundtoomise kulud summas 18,70 eurot ning maksta riigituludesse kindla summana 250 eurot. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-20-3979
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.