2-19-20743 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-20743 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D S ja T S hagi I S

-s sätestatud elatise miinimummäärast väiksemad ning arvestades RAKE uuringu tulemusi, ei ületa üldjuhul 344 eurot lapse kohta kuus, millega on kaetud piisavalt hageja otsesed vajadused toidule, riietuse-ja jalanõudele, eluasemele, tervishoiule, side-ja transpordile, spordile, huvialale, koolikohustuse täitmisele ja muudele vältimatutele püsikuludele. Seega leiab kostja, et mõistlik elatise suurus on maksimaalselt 250 eurot kuus mõlemale lapsele. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja võtavad omaks, et detsembris 2019 tasus kostja hagejatele elatist 200 eurot, jaanuaris 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot, veebruaris 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot, märtsis 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot ning aprillis 2020 tasus kostja hagejatele elatist 250 eurot. Hagejad võtavad omaks, et hagejate seaduslik esindaja (ema) M S saab kätte lapsetoetuseid kummagi hageja kohta 60 eurot kuus. Hagejad võtavad omaks, et nende perekond lagunes

1. aasta lõpus ning kostja ei ela koos hagejatega alates
2. aasta lõpust. Tutvudes kostja vastusega, leiavad hagejad, et kostja vastuses toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega nõutud elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja maksab hagejatele elatist ebapiisavas suuruses ning ei tee seda, nagu seadus sätestab, iga kalendrikuu kohta ette. Hagejad arvavad, et elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei võimalda asjaolu, et hagejate ema ja kostja jagasid nende ühisvara. Hagejad ei võta omaks asjaolu et hagejate ema oli valmis kostja juurest midagi kaasa võtmata lahkuma ning et hagejate seaduslik esindaja (ema) määras elatiseks 100 eurot kahe lapse peale kuus. Ka ei tulene endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingust, et oli saavutatud kokkuleppe arvestada jagatava vara elatisega. Hagejad on seisukohal, et isegi kui kostja peab oma uut abikaasat ülal pidama, siis ei või see mõjutada hagejate ülalpidamist. Kui kostja abikaasa on täisealine töövõimeline isik, siis võib ta leida tööd vähemalt minimaalse töötasu eest. Selle asjaolu, et kostja annab ülalpidamist oma abikaasale, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks hagejate elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud määra. Hagejad ei võta omaks, et Vene Föderatsioonis on laste ülalpidamiseks määratava elatise suurus oluliselt madalam. Teiseks arvavad hagejad, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav Vene Föderatsiooni õigus. Asjaolu, et kostja väidetavalt taotleb Vene Föderatsiooni elamisluba, mille kohta täpset teavet hagejatel ei ole, ei anna alust rakendada Eestis maksavale elatisele Venemaa elatise määra. Hagejad leiavad, et kuigi riik maksab hagejatele lapsetoetust ei anna see käesolevas vaidluses alust elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Hagejad arvavad, et kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist seadusega sätestatud alammääras. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt makstakse kostjale töötasu OÜ W poolt ja keskmiseks töötasuks on 1415,04 eurot kuus. Isegi eeldada, et peab kostja 4

) § 96). Hagejad on alaealised lapsed ja õigustatud elatist nõudma (

§ 97p 1).

Hagejad elavad kostjast eraldi. Lähtuvalt

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on alaealised lapsed ja nõuavad elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest

1. detsembrist
2. Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest
4. detsembrist 2019 kuni
5. detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates
6. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse
7. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et kostja on maksnud vaidlusalusel perioodil detsember 2019 kuni aprill 2020 hagejatele elatist 600 eurot kummalegi hagejale. Kohus arvutab elatusraha suuruse perioodi eest alates
8. detsembrist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni
9. mail 2020 ühekordse summana, mida hagejatel oli õigus selle perioodi eest saada seaduses sätestatud miinimummääras. Elatis
10. detsember 2019 kuni
11. detsember 2019 moodustab viie päeva eest 44,40 eurot, (arvestusega ühe kuu elatusraha
12. aastal 270 eurot korrutada 12 kuud aastas jagada 365 päevale aastas ja korrutada viie päevaga). Elatis alates
13. jaanuarist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni
14. mail 2020 moodustab 1360 eurot (arvestusega nelja kuu, jaanuar, veebruar, märts, aprill 2020 elatusraha määras 292 eurot kuus, kokku 1168 eurot, millele liita elatis
15. aasta mai 5

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kui ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud miinimummäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (t.l.-12) selgub, et kostja keskmiseks töötasuks OÜ-st W on 1416,07 eurot kuus. Peale elatise maksmisel kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras 292 eurot lapse kohta jääb kostjale palgast endale 832,07 eurot. Seega võimaldab kostja sissetulek maksta elatist kahele alaealisele lapsele selliselt, et kostja ei kahjusta enda ülalpidamist. Kostja viidatud asjaolu, et Venemaal on töötasu väiksem kui Eestis, ei ole alus elatise vähendamiseks. Kostja on töövõimeline isik ja kohustatud tagama lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ning sellest tulenevalt otsima endale tööd, mis võimaldaks ülalpidamiskohustust täita. Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal on kohustus pidada ülal oma uut abikaasat, kes elab Venemaal ja ei tööta. Kostja on esitanud kohtule abielu registreerimise tõendi ja väljavõtted abikaasa passist (t.l.-43,44), mille kohaselt on kostja abielu registreeritu 24. augustil 2019 Venemaal. Kohus järeldab, et kostja töötasu võimaldab tal peale hagejatele elatise ära maksmist ülal pidada nii ennast kui ka oma abikaasat, sealjuures jääb kostja ja tema abikaasa käsutusse 832,07 eurot, ehk kummalegi 416,04 eurot. Samuti ei anna alust elatise vähendamiseks kostja vastuväide, et Venemaal on elatise määrad väiksemad kui Eesti Vabariigis. Hagejad elavad Eesti Vabariigis ning hagejate elatusraha suurus ja elatise maksmise kord määratakse kindlaks eesti õiguse kohaselt. Kostja esitas vastuväite, et kostja ja hagejate ema vahel oli ühisvara jagamisel kokkulepe, et hagejate ema saab endale suurema osa ühisvarast, mille arvelt täidetakse kostja kohustust lapsi ülal pidada. Lähtuvalt

§ 100lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika 6

§ 109

on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, tühine. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist. Kostja esitatud ühisvara jagamise lepingust (t.l.-13-18) ei selgu ühtegi kokkulepet elatise osas, samuti ei ole kostja tõendanud kokkulepet mingis muus vormis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejate igakuised kulutused nii suured kui seda on märgitud hagiavalduses ning seetõttu tuleks vähendada hagejate igakuist elatusraha. Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei pea hagejad tõendama oma igakuiste vajaduste suurust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate kulutused oleks väiksemad kui seda on hagiavalduses märgitud. Kostja leiab, et hagejate igakuine elatusraha on kaetud riiklike toetustega ja seetõttu tuleks vähendada kostjalt nõutava elatise suurust. Kohus on seisukohal, et elatusraha vähendamisel alla seaduses sätestatud miinimummäära saab riiklikke toetusi arvestada vaid juhul kui kohutatud isik ei ole võimeline elatist vähemalt miinimummääras maksma. Käesoleval juhul on kostjal piisav sissetulek elatise maksmise kohustuse täitmiseks miinimummääras ja seega ei pea kohus põhjendatuks vähendada elatist alla miinimummäära. Samal põhjusel ei saa kohus vähendada elatist alla miinimummäära kostja vastuväites viidatud TÜ R uuringus toodud andmete põhjal, kuna seadusandja on määranud alaealise lapse minimaalseks elatusrahaks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum kuutöötasust ning seetõttu saab kohus vähendada elatist vaid juhul kui kostja ei ole suuteline elatist maksma seaduses sätestatud suuruses. Kohus järeldab, et kostja esitatud vastuväited ei anna alust vähendada kostjalt välja mõistetava elatise suurust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise perioodi eest alates hagi esitamisest

1. detsembrist 2019 kuni
2. maini 2020 ühekordse summana 804,40 eurot ning alates
3. maist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 292 eurot. Kostja poolt hagejatele elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel tuleb hagejate igakuise elatusraha määraks arvutada pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Hagi hind Hagejate nõudeks on välja mõista elatis kahele hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates
4. detsembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud
5. detsembril
6. Vabariigi Valitsuse
7. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest
8. detsembrist 2019 kuni
9. detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates
10. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse
11. detsembri 2019 7

§ 102

lg 2) peab tõendama kostja, mitte hageja, samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet, et kostjal oleks veel ülalpeetavaid alaealisi lapsi. Seega ei ole vaidluse all, et kostjal oleks veel ülalpeetavaid, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 8