KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Sotsiaalkindlustusamet on õigesti osundanud asjaolule, et XX elab Krimmis. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud oma elukohaks Venemaa Föderatsioon, Krimmi Vabariik ja ümbrikul Venemaa, Krimmi Vabariik. Kohus möönab, et kohtu esmane seisukoht, et kaebaja elab Venemaal, oli kohtule algselt esitatud võõrkeelsete dokumentide alusel ekslik. Ukraina riigipiiri määrab Ukraina konstitutsioon, Ukraina seadused ja rahvusvahelised lepingud (https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/1777-12?lang=uk). Ukraina konstitutsiooni kohaselt on Krimmi Autonoomne Vabariik Ukraina lahutamatu osa (https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/254%D0%BA/96-%D0%B2%D1%80). Krimmi Autonoomset Vabariiki ei ole Ukraina seadusandluse ega rahvusvahelise lepinguga Ukraina koosseisust välja arvatud, s.o Krimmi Autonoomne Vabariik on Ukraina territoorium. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu artikkel 3 sätestab, et lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Eelviidatud lepingu artiklis 3 nimetatud tingimused peavad täidetud olema üheaegselt, s.o juba ühe tingimuse täitmata jätmisel ei saa isiku suhtes lepingut kohaldada. Kaebaja taotleb nii Sotsiaalkindlustusameti toimingu (formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist kui ka Sotsiaalkindlustusameti kohustamist teha talle otsus pensioni määramise kohta. Õigusvastasuse 2 tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega, kuivõrd kohustamisnõude rahuldamine eeldaks niikuinii kontrolli, kas formularide ja dokumentide tagastamine põhjusel, et kaebaja ei ole lepingu subjektiks, oli õiguspärane. Kohus märgib, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni osa. Seega ei ole võimalik kaebaja suhtes kohaldada ka eelpool viidatud koostöölepingut. Kuivõrd kaebaja ei ole vastava koostöölepingu subjektiks, siis puudub tal nimetatud koostöölepingu alusel ka õigus pensioni saamiseks, samuti puudub tal subjektiivne õigus nõuda koostöölepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist. Sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda tema suhtes koostöölepingu kohaldamist, mille subjektiks ta ei ole ja kohus jätab kaebuse läbi vaatamata
lg 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.