1-18-6451/64

(3)võrra ning mõisteti Emeli Schmidtile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.09.2019 ja lõpeb 25.07.

1. Tartu Vangla esitas 08.05.2020 kohtule materjalid Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Emeli Schmidti tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 19.05.
2. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning ei toetanud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Emeli Schmidt selgitas kohtuistungil, et tema hinnangul on ta alusetult vangistuses. Väidetavalt ei ole kindlaks tehtud, kas aset leidnud juhtum oli vägivald või toimus ettevaatamatuse tõttu. Kinnipeetava sõnul suhtutakse temasse nagu koera, peetakse ebasobivaks isikuks, keda vaja ühiskonnast eemaldada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Emeli Schmidt temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, mis on talle kuuluv talu Jõgevamaal. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning süüdimõistetu abikaasa on andnud seadmete paigaldamiseks nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Emeli Schmidti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Emeli Schmidti on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja ta kannab esimest vanglakaristust. Mõlemal korral on ta toime pannud kehalise väärkohtlemise oma alaealise lapse suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on halb probleemide lahendamise oskus. Emeli Schmidti puhul võib positiivse asjaoluna märkida tema käitumist vangistuses. Ta on osalenud vangla majandustöödel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sotsiaalprogrammides ei ole kinnipeetav osalenud temast sõltumata asjaoludel. Samuti saab pidada rahuldavaks süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi. Tal on olemas kindel elukoht ja teda toetab abikaasa. Samas ei ole eeltoodud positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad, et Emeli Schmidti vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Emeli Schmidt kannab karistust 8-aastase lapse korduvas kehalise väärkohtlemise eest. Viimane etteheidetav tegu on toime pandud ajal, kui kohus oli teda samalaadse teo eest 2

(3)karistanud ja määranud katseaja. Sellest hoolimata ei teinud ta oma käitumises korrektuure ja jätkas õigusvastast käitumist. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil avaldatud kohaselt ei ole Emeli Schmidt siiani aru saanud, et oleks midagi valesti teinud. Füüsilist karistamist peab ta pigem normiks ja tavapäraseks lapse kasvatamise osaks. Ohvrina näeb ta pigem ennast kui oma last. Vägivalla kasutamise õigustamine on kinnipeetava väärtushinnangutes sügavalt juurdunud ja tema motivatsioon oma hoiakute muutmiseks on olematu. Eelnevast järeldub, et karistus ei ole ilmselt käesolevaks ajaks eesmärke täitnud ja süüdimõistetu vabastamine karistuse kandmiselt seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ega ühiskonna õiglustundega. Emeli Schmidti varasemast käitumisest ja hoiakutest tulenevalt on küllaldane põhjus eeldada, et ta suure tõenäosusega jätkab kuritegude toimepanemist ning eelkõige on jätkuvalt ohustatud tema lapsed. Lisaks on kaheldav, et Emeli Schmidt oleks valmis ja võimeline ennetähtaegsel vabanemisel sellega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid täitma. Ta võrdleb ennast puurikoeraga, kes lastakse rihma otsa jalutama ja ähvardatakse iga pisima rikkumise eest uuesti karistatada. Isiku vastavast mõtteavaldusest kohtuistungil järeldus, et ta peab sellist korraldust ebaõiglaseks ja tema üle järelevalve teostajaid inkvisiitoriteks. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et karistus ei ole Emeli Schmidti puhul oma eesmärki täitnud ja temast tulenevad kuriteoriskid ei ole piisavalt maandatud, mistõttu jätab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3