Obsah (9)

§ 416§ 442§ 187§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 386

KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 29. aprill 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4185 Tsiviilasi M-M P hagi Ü A v

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 17.03.2020 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 01.03.2019 kuni 29.02.2020 ja edasi alates 01.03.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud isiklikult 14.04.2020. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 28.04.2020. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista perioodi alates 01.03.2019 kuni 29.02.2020 katteks 3284 eurot (10 kuud x 270 eurot + 2 kuud x 292 eurot ) ning alates 01.03.2020 iga kuu summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468

lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele, siis eraldi regulatsioonina selle täidetavaks tunnistamiseks hageja taotluse alusel

§ 468lg 3 järgi puudub kohtu hinnangul vajadus.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja soovib õigusabi katteks ajakuluna 1 tunni katteks välja mõista 120 eurot. Kohus leiab, et elatise hagi koostamine ei ole õiguslikult keerukas ning üldjuhul saaks sellega hakkama ka lepingulise esinduseta, sest riik on selleks välja töötanud vastavad blanketsed vormid. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esindajaks vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus, väljakujunenud kohtupraktika põhjal põhjendatud tunnitasu suuruseks 90 eurot. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 386lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik