KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-12541 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. G. hagi Enefit Kaevandused AS va

§ 88

lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaega järgimata ning töölepingu kehtivuse viimane päev oli 30.11.2017.a. Hageja leidis, et ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine ning vaidlustas töösuhte lõpetamise töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon rahuldas 31.012018 otsusega J. G. avalduse. Enefit Kaevandused AS esitas 01.03.2018 Viru Maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohtu 12.06.2018.a. otsusega tsiviilasjas nr 218-3281 tuvastas kohus hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-3281 jõustus 27.03.2019.a. 2. 01.04.2019.a. ütles kostja poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu

§ 89lg 1 alusel.

Kuna hageja leidis, et tööandja ei täitnud kõiki kohustus tema ees, esitas ta 24.04.2019.a. avalduse, milles palus: tsiviilasja nr 2-18-3281 menetluskulude hüvitamist; hüvitist töölepingu 01.04.2019.a. ülesütlemise tõttu 90 kalendripäeva ulatuses; saamata jäänud puhkuse hüvitist; saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.12.2017.a. kuni 31.03.2019.a. eest 29.05.2019.a. esitas Enefit Kaevandused AS vastuse hageja avaldusele ning ja tõendid. Hageja nõustus, et menetluskulud, koondamistasu ja puhkusehüvitise on ta kätte saanud ning selles osas vaidlus puudub. Hageja ei nõustu tööandja seisukohtade ja selgitusega selles, et tal puudub kohustus hüvitada hagejale saamata jäänud töötasu. Saamata jäänud töötasu suuruse osas lähtub hageja kostja tehtud arvestustest, mille kohaselt on saamata töötasu 11 451, 33 eurot. 3. Hageja palub kostjalt saamata jäänud töötasu välja mõista (

§ 108

). 2 Vastavalt

§ 108

töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest või maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Sätestatu annab tööandjale õiguse hüvitisest maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud tööjõu teistsuguse kasutamisega nt töölepingu, töövõtulepingu vm teenuse osutamise lepingu alusel. Hageja leiab, et Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatult Ametiühingult saadud tasude osas ei ole tegemist hageja tööjõu teistsuguse kasutamisega seotud tasudega. Alates 12.02.2016 so peausaldusisikuks nimetamisest on hageja saanud ametiühingult tasu oma ülesannete täitmise eest. Ajavahemikus detsember 2017 kuni mai 2018 on hagejale tasutud summad seotud ametiühingu ülesannete täitmisega, mis oli hagejal ka enne 30.11.2017.a. xxx korteriühistult saadud tasude osas ei saa samuti väita, et tegemist on hageja tööjõu teistsuguse kasutamisega seotud tasudega. Hageja on alates 01.10.2014 korteriühistu esimees ning sellest ajast saanud tasu oma ülesannete täitmise eest. Hageja sai Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu tasu kuni maini 2018, mis tähendab, et neid makseid ei ole võimalik tasaarvestada hageja saamata jäänud töötasuga alates juunist 2018.a. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et J. G. töötas Enefit Kaevandused AS-s ning täitis allmaa lukksepp elektriku tööülesandeid kuni 18.02.2016.a. so kuni hageja valiti Estonia kaevanduse töötajate peausaldusisikuks. 19.02.2016 vabastati J. G. allmaa lukksepp elektriku tööülesannetest ja ta asus täitma peausaldusisiku ülesandeid. Usaldusisiku ülesanded, õigused ja kohustused tulenevad ametiühingute seadusest. Kuna Estonia kaevanduses töötas üle 500 ametiühingu liikme, keda J. G. esindas, vabastati ta vastavalt AÜS § 211 lg 2 p 4 põhitööga seotud ülesannetest ja hageja asus täitma Estonia kaevanduse töötajate peausaldusisiku ülesandeid. 01.04.2016 valiti hageja Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu (KESA) juhatuse liikmeks. J. G., olles asunud täitma KESA juhatuse liikme ülesandeid, ei täitnud enam ainult usaldusisiku ülesandeid, vaid tema ülesannete ring muutus oluliselt ning oma tegevuses pidi ta esindama kõigi KESA-sse kuuluvate isikute huve. Tegemist on põhimõtteliselt uue ning iseseisva õigussuhtega, mille raames sai J. G. KESA-lt ka tasu. Kui usaldusisiku puhul on oluline, et ta oleks tööandja töötaja kuna esindab konkreetse tööandja huve, siis ametiühingu liidu juhatuse liikmel sellist nõuet ei ole. Ametiühingute suhtes kohaldatakse MTÜS-s seadust AÜS-st tulenevate erisustega. MTÜS § 281 lg 1 sätestati kohaselt võib juhatuse liikmele maksta tasu, tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Maksu- ja Tolliameti tõendi 01.04.2019.a. kohaselt sai hageja KESA juhtimis- kontrollorgani liikme lepingu alusel ajaperioodil
2. a detsember kuni 2018 mai tasu kokku 18 172, 05 eurot. Lisaks eeltoodule sai ajavahemikul juuni 2018 –jaanuar 2019 hageja tasu Jugrimont OÜ juhtimis- kontrollorgani liikmena 3 367, 54 eurot.
3. Ajavahemikus 01.12.2017 – 01.04.2019 oleks hageja töötasu kostja juures olnud 14 808, 87 eurot. Samas teenis hageja KESA ja Jugriment OÜ juhtimis-kontrollorgani liikme lepingute alusel 21 529, 59 eurot. Kostja leiab, et tasu omandas hageja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega.

§ 108

sätestatut ei tohi kostja arvates tõlgendada viisil, mis võimaldab õigusvastaselt töölepingu ülesütlemisel töötajal sattuda soodsamasse olukorda kui töölepingut ei oleks üles öeldud. Sätestatu annab tööandjale õiguse hüvitisest maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. 3 Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme lepingu olemus on sarnane käsunduslepinguga ning sellele kohalduvad käsunduslepingu kehtivust reguleerivad sätted. Kuna tööandjal oli õigus maha arvata igasugune tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega, arvestas kostja maha hageja saamata jäänud töötasust KESA ja Jugrimont OÜ juhatuse liikme lepingute alusel teenitud tulu. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada,
2. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr 1917, mille kohaselt J. G. töötas Enefit Kaevandused AS-is allmaa lukksepp elektriku ametikohal (tl 10-14) Alates 19.02.2016.a. valiti hageja tööandja töötajate peausaldusisikuks (tl 15) 01.04.2016.a. valiti J. G. Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu (KESA) juhatuse liikmeks (tl 68-69). Enefit Kaevandused AS ütles töölepingu 30.11.2017.a. ülesütlemisavalduse alusel üles

§ 88lg 1 p 5 järgi.

Viru Maakohtu 12.06.2018.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281 tuvastati, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja 30.11.2017.a. esitatud ülesütlemisavalduse alusel on tühine (tl 22-29). Tartu Ringkonnakohus jättis 17.01.2018.a. otsusega maakohtu otsuse muutmata ja Enefit Kaevandused AS-i apellatsioonkaebuse rahuldamata. (tl 30—33) Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-3281 jõustus 12.06.2018.a. 01.04.2019.a. esitas kostja hagejale avalduse poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 1917 erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu

§ 89lg 1 alusel (tl 35-36) 8.

Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.12.2017 – 31.03.2019.a eest ehk õigusvastasest ülesütlemisest kehtiva ülesütlemiseni. Enefit Kaevandused AS on esitanud hageja töötasu arvestuse. (tl 48-50). Hageja sellele vastu ei vaidle. Tõendi kohaselt on J. G.l saamata töötasu ajavahemiku 01.12.2017-31.03.2019.a. eest 14 808, 87 eurot (millest peetakse kinni riiklikud maksud). 9. Hageja tugineb oma nõudes töölepingu seaduse (

) § 108, mille kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Ajavahemikul 01.12.2017-31.03.2019 sai hageja tulu uuelt tööandjalt OÜ-lt Jugrimont 3 357, 54 eurot, mille hageja arvestab

§ 108

1. lausest lähtuvalt saamata jäänud tasust maha (14 808, 87 – 3 357, 54) hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 11451, 33 (bruto).
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas KESA-lt saadud juhatuse liikme tasu näol oli tegemist tööjõu teistsuguse kasutamisega omandatud tuluna, mida Enefit Kaevandused AS võis

§ 108järgsest hüvitisest maha arvata.

4 Enefit Kaevandused AS-i esindaja märgib, et KESA juhatuse liikmena tegutsemine on põhimõtteliselt uus õigussuhe, mille raames sai hageja KESA-lt tasu. Ajavahemikus 01.12.2017-01.04.2019 oleks hageja töötasu olnud 14 808, 87 eurot. Samal ajal teenis hageja KESA ja Jugrimont OÜ juhtimis-kontrollorgani liikme lepingute alusel 21 529, 59 eurot, mille omandas kostja arvates oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Kostja leiab, et

§ 108

sätestatut ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldab õigusvastaselt töölepingu ülesütlemisel töötajal sattuda soodsamasse olukorda, kui töölepingut ei oleks üles öeldud. Kohus on seisukohal, et väär on

§ 108

tõlgendada ka viisil, mis võimaldab õigusvastaselt töölepingu ülesütlemisel töötajal sattuda ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, kui töösuhe ei oleks ebaseaduslikult üles öeldud /oleks jätkunud.

§ 108

sõnastusest tulenevalt on sätte alusel väljamõistetav hüvitis ennekõike kahju heastamine töötajale töösuhte õigusvastase ülesütlemisega tekkinud ebasoodsate tagajärgede eest.

1. Ametiühingute seaduse (AÜS) § 21 1 lg 2 p 4 järgi tagab tööandja ametiühingu usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal tööandja juures töötava üle 500 ametiühingu liikme esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas. Estonia kaevanduses, kelle töötajaid hageja esindas, töötas üle 500 ametiühingu liikme. AÜS § 212 sätestab, et ametühingu usaldusisiku ülesannete täitmise aja eest säilitatakse usaldusisikule vastavalt AÜS §-le 211 keskmine töötasu. Asudes täitma Estonia kaevanduse usaldusisiku ülesandeid, vabastati hageja seniste tööülesannete (allmaa lukksepp elektriku) täitmisest, säilitades keskmise töötasu senisel ametikohal. Asudes täitma KESA juhatuse liikme ülesandeid, pidi hageja esindama muuhulgas kõigi KESA-sse kuuluvate isikute huve ning sai juhtimis-kontrollorgani liikme tasu. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hagejale ei laienenud enam AÜS § 211lg 2 p 4 ja 212 tagatised. Nimetatut kinnitab maksu- ja tolliameti tõend, mille kohaselt sai hageja pärast KESA juhatuse liikmeks saamist tasu nii Enefit Kaevandused AS-lt kui KESA-lt (tl 87-89).
2. Kostja möönab, et tõenäoliselt töötaja sissetulek küll vähenes vaidlusalusel perioodil, kuid

§ 108

ütleb seda, et hüvitis tuleb maksta juhul kui töötaja otsib tööd ja tal puudub üldse sissetulek. Kohus leiab, et kostja käsitlus on meelevaldne. Vaidlust ei ole selles, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine tööandja 30.11.2017 avalduse alusel

§ 88lg 1 p 5 alusel oli tühine.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et ajavahemikul detsembrist 2017 – märtsini 2019 Enefit Kaevandused AS hagejale töötasu ei maksnud (tl 93 pöördel) Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Maksu- ja Tolliameti tõendist J. G. sissetulekute kohta

1. aastal nähtub, et hageja sai tasu /tulu kolmelt äriühingult: Enefit Kaevandused AS-lt, KÜ-lt X ning Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatult Ametiühingult (KESA-lt) (tl 87-89) ning töötamise registrisse tehtud kanded kolme tööandja: X korteriühistu, Enefit Kaevandused AS ja KESA poolt (tl 89) Järelikult Enefit Kaevandused AS-i poolt töötasu maksmata jätmisega, vähenes hageja sissetulek võrreldes selle tuluga, mida J. G. oleks saanud töösuhte jätkumise korral. 5 Töötajale tekkis varaline kahju VÕS § 128 lg 2 ja 4 mõttes ehk jäi saamata tulu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu (õigusvastast töösuhte ülesütlemist) ei oleks toimunud. Lisaks eeltoodule märgib hageja õigesti, et isegi kui nõustuda kostja seisukohaga, et KESA poolt makstud tasu on käistletav tööjõu teistsuguse kasutamisena, siis KESA-lt sai hageja tasu kuni 31.05.2018.a. (tl 89) ning maist 2018 kuni aprillini 2019 ei saanud kostja kuidagi tasaarvestust teha KESA-lt saadud tasuga.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab maakohus J. G. hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks ajavahemikus 01.12.2017 – 31.03.2019.a. saamata jäänud töötasu 11 451, 33 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, poolte menetluskulud jäävad kostja Enbefit Kaevandused AS-i kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kulu lepingulisele esindajale kokku 570 eurot (tl 98) järgmiste õigusabitoimingute eest: hagiavalduse koostamine 3 h ( 3x100 EUR/h+ käibemaks), kostja vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 0,75 h (0,75 hx100EUR/h + käibemaks), istungiks ettevalmistamine ja esindamine 24.10.2019 kohtuistungil 1 h (1x100EUR/h-käibemaks). Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu arvestades õigusabi toimingutele kulutatud aega ja tunnihinda on mõistlik ja põhjendatud.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6