elada kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi 6 kuud; § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat; § 263 p 1, 2, 4 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistus 09.-11.juuni 2003.a; 22.-30.märts 2005.a s.o 12 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti Tartu Maakohtu 20.detsembri 2004.a otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuud ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus 22.september 2003.a - 21.märts 2005.a s.o 1 aasta 6 kuud ning lõplik ärakandmisele kuuluv karistus oli 3 aastat vangistust alates 31.märtsist 2005.a. Tartu Maakohtu 16.11.2006.a määrusega vabastati XXX ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Tartu Maakohtu 05.11.2007.a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, kuna XXX ei täitnud kontrollnõudeid. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2007.a ja lõppeb 25.04.2009.a, formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele elektroonilise valvega ja samuti ilma valveta tekkis 10.06.2008.a, Tartu Vangla on esitanud taotluse XXX ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. XXX ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. XXX seletas, et soovib vabaneda, jätkaks õpinguid XXX. Kohtu põhjendused ja järeldused 2 Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et XXX tuleb vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
XXX on karistusest ära kandnud üle poole. XXX on neljal korral kriminaalkorras karistatud, varavastaste ja avaliku korra vastaste kuritegude eest. XXX kannab vangistust kolmandat korda. Viimase karistuse kandmiselt on ta ühel korral vabastatud ja karistus on täitmisele pööratud. XXX ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on vanglas lõpetanud XXX ja XXX, õpib XXX, on osalenud sotsiaalprogrammides Kriminaalhooldaja on toetanud XXX ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, eelkõige põhjusel, et elektrooniline valve takistaks XXX suhtlemast isikutega, kellega läbikäimine on XXX puhul suurimaks uue kuriteo riskiks. XXX on XXX ja XXX, kes on valmis teda toetama, elama asuks XXX juurde. Sotsiaalvõrgustiku (XXX ja XXX) toetus, kindel elukoht ja õppimistahe on kohtu hinnangul soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks ning loovad ka soodsa pinna XXX ühiskonda taassulandumiseks. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 4 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse XXX keha külge. XXX võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Distsiplineerimiseks tuleb määrata kohustus jätkata õpinguid XXX. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine. XXX kinnitas valmisolekut korraga õppida ja töötada. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.