MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 29.10.
2. a maksuotsusega nr 12.2-3/023872-73 ja 12.2-3/028015-49 X tasuma maksu summas 68 699,97 eurot 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates.
3. X esitas 02.12.2015 MTA-le vaide, milles ta palus tunnistada MTA 29.10.
4. a maksuotsus nr 12.2-3/023872-73 ja 12.2-3/028015-49 kehtetuks.
5. X esitas 07.12.2015 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus peatada MTA 29.10.
6. a maksuotsuse nr 12.2-3/023872-73 ja 12.2-3/028015-49 kehtivus kuni maksuotsuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga, või alternatiivselt peatada maksuotsuse täitmine kuni maksuotsuse üle käiva vaidluse lõpliku lahendamiseni vaideotsusega või kohtulahendiga. Taotluse põhjendused: 1) Maksuotsuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega sundtäitmise rakendamise võimalikkust, mistõttu on MTA-l võimalus alustada maksusumma sundtäitmist 11.12.
7. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 130 nimetatud täitetoimingute tegemisega kaasneb X vara kasutamise ja käsutamise võimaluste piiramine, mis toob kaasa äriühingu subjektiivsete õiguste olulise intensiivsusega riive. X hilisem õiguste kaitse võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 2) X on majandustegevusega aktiivselt tegutsev ettevõte, mille puhul ei ole ohtu, et ta üritaks majandustegevust maksuotsuse tulemusena lõpetada ja kohustuste täitmist vältima hakata.
8. a käive on ca 128 000 eurot ja igakuine müügitulu on ca 10 000 eurot, ligikaudses suuruses on igakuiselt vaja kasutada ka käibevahendeid. X on täitnud ja täidab lepingupartnerite eest korrektselt oma kohustusi. X ei ole olnud töö- ega kohtuvaidlusi töötajate või lepingupartneritega. Eelnev tõendab, et X on valmis täitma oma kohustusi ka MTA ees. 3) Maksusumma kohene sundtäitmine toob X kaasa olukorra, kus ettevõttel ei ole jooksvate kohustuste täitmiseks käibevahendeid, mis tekitab probleeme klientidega ja toob kaasa töötajate lahkumise. Samuti liisingumaksetega viivitamisel on Swedbank Liising AS-il õigus neli kapitalirendilepingut erakorraliselt üles öelda, mis toob kaasa liisingulepingu objektiks olevate sõidukite ja traktorite müügi, kuid nimetatud seadmeid vajab X majandustegevuse läbiviimiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega taotletavat eesmärki ei aitaks saavutada ka maksuvõla ajatamise taotluse esitamine, sest sellega kaasneks paratamatult kohustuste täitmisega viivitusse sattumine ja X puudub registervara, mida võib pidada MTA jaoks piisavalt usaldusväärseks tagatiseks. 4) Esitatud vaie on suure eduperspektiiviga. Maksuotsuses esitatud mitmed järeldused ei vasta maksumenetluses kogutud tõendite sisule. Maksude sissenõudmise edasilükkumine ei too MTA või avalikkuse jaoks kaasa sellist ebaproportsionaalset huvide riivet, mis õigustaks X suhtes maksuotsuse täitmist enne vaidluse lõplikku lahendamist.
9. Tartu Halduskohus rahuldas 09.12.
10. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTA 29.10.
11. a maksuotsuse nr 12.2-3/023872-73 ja 12.2-3/028015-49 täitmise kuni vaideotsuse jõustumiseni või nimetatud maksuotsust puudutava kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 251 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotluse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesolevas asjas on taotlejat ohustavaks tagajärjeks vaidlustatud maksuvõla sissenõudmine täitemenetluse korras. Maksuotsusega määratud maksusumma tasumata jätmisel on pärast 11.12.2015 MTA-l õigus algatada sundtäitmine, mis võib taotleja jaoks kaasa tuua kahju, mida hilisem tagasitäitmine ei hüvitaks. Taotleja kinnitusel puudub tal kinnis- ja registervara. Ettevõtte majandusliku olukorra ja vara kohta kohtule esitatud bilansist seisuga 31.10.2015 (tl 101) nähtub, et äriühingul on materiaalset põhivara 65 968 eurot. Nõutav maksusumma ületab põhivara summat. Taotluse kohaselt on ettevõtte käive

1. a ligikaudu 128 000 eurot ja igakuine müügitulu ca 10 000 eurot. Bilansi andmetel on ettevõttel raha 2671 eurot ja nõudeid ostjate vastu 8244 eurot. Seega ületab vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma mitmekordselt taotleja igakuist müügitulu, mistõttu on usutav, et kohene sundtäitmine võib põhjustada taotluse esitajale olulisi majanduslikke raskusi, mida ka soodne kohtuotsus ei kõrvaldaks. 2) Taotluse esitajal on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud maksuotsust vaidemenetluse korras ning praeguses menetlusstaadiumis ei saa väita, et vaie oleks ilmselgelt perspektiivitu. Hinnates esitatud seletusi ei ole võimalik pidada vaide eduväljavaateid olematuteks. Seetõttu ei saa keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest taotluse perspektiivitusele tuginedes. Avalikes huvides on tagada, et maksuvaidluse lahendamise käigus ei ole maksukohustuslane muutunud varatuks ja võla sissenõudmine sellega võimatuks. Taotleja on kohtule kinnitanud, et suudab võetud kohustusi kanda, kavatseb majandustegevust jätkata ja maksuotsusega määratud maksusumma tasuda, kui tuvastatakse haldusakti õiguspärasus ja maksuotsus jääb kehtima. Kuid maksuvõla kohene sissenõudmine viiks taotluse esitaja tõenäoliselt sellisesse majanduslikku olukorda, mis võib põhjustada pöördumatuid tagajärgi nagu majandustegevuse lõppemine ja pankrot. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. MTA esitas 22.12.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.
3. a määrus ja jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus on jätnud analüüsimata, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on proportsionaalne kõigi osaliste suhtes. X majanduslikust olukorrast lähtuvalt esineb suur oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel maksude laekumine ei lükku mitte edasi, vaid maksud jäävad üldsegi laekumata. Sel juhul on tegemist olulise avaliku huvi kahjustamisega, mis võib kaaluda üles X huvi vältida maksude sissenõudmist. Ainuüksi asjaolu, et maksuvõla sissenõudmine viib esialgse õiguskaitse taotleja raskesse majanduslikku olukorda või võib tegevuse peatada, ei ole senise kohtupraktika kohaselt piisav esialgse õiguskaitse rakendamiseks. 2) X taotluses näidatud
4. a käibe suurusest ei nähtu, et äriühingu tegevusmaht on võrreldes kontrollieelse perioodiga olulisel määral langenud. X
5. aasta käive oli kokku 1 807 476,99 eurot (0% määraga käive 1 801 477 eurot, Eesti käive 5999,99 eurot).
6. a 10 kuuga on deklareeritud käivet kokku ainult 123 049,99 eurot (0% määraga käive 119 050 eurot, Eesti käive 3999,99 eurot).
7. a oktoobri käive oli langenud 6500 euroni. Samuti ei deklareeri ettevõte enam töötajatele tehtavaid väljamakseid. Kui
8. aastal deklareeris X TSD-del 62 töötajale makstud töötasu, siis
9. a jaanuari TSD-l deklareeriti ainult 33 töötaja töötasu, veebruaris 12 töötaja tasu, märtsis 2 töötaja ja edaspidi ainult juhatuse liikme Y töötasu. Seega on ettevõte loobunud töötajatest ning tema tegevus on lõpetamisel või on see üle kantud teistesse äriühingutesse. Samuti puudub X kinnisvara, millele sissenõuet pöörata. Seega on nõutav maksusumma (68 699,97 eurot, millele lisandub intress) vastupidiselt X väitele suurem põhivara väärtusest. 3) Põhivara all kajastab X kapitalirendil sõidukeid, millest pikaajalisi kohustusi (liisingkohustusi) on tasuda bilansi andmetel 39 438 eurot ja lühiajalisi 4482 eurot. Äriühingu käibevara on kaks korda rohkem kui lühiajalisi kohustusi, kuid kohustuste all ei ole kajastatud maksuotsusega määratud summat. Bilansist nähtuvalt on isikul seisuga 31.10.2015 varad kokku 81 395 eurot ja kohustusi kokku 47 180 eurot + 68 699,97 eurot maksuotsusega määratud maksusumma, millele lisandub intress. Põhivara olemasolu ainuüksi ei taga maksuotsuse täitmist, kuna antud olukorras ei taga miski selle säilimist kohtumenetluse lõppemiseni.
10. X esitas 31.12.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta MTA määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Määrusest on võimalik aru saada, millele on kohus tuginenud menetlusosaliste huvide kaalumisel. X ei ole kavatsust äritegevust lõpetada ning seda ei ole viidud üle teise juriidilisse isikusse. MTA ei ole varade üleviimist või varjamist põhistanud ega tõendanud. X müügikäive ei ole omane ettevõtjale, mis oma äritegevust lõpetaks. Kui MTA saaks alustada X varade suhtes täitetoimingute tegemist, oleks kindel, et äritegevuse jätkumine ei ole võimalik. Seega oleks maksukohustuse täitmine pigem kahjulik lahendus riigile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et MTA määruskaebus tuleb rahuldada. 8.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega on oluline, kas taotluse esitaja peab vaidemenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ja kas vaidlustatud maksuotsuse mõju avaldumine vaidemenetluse ajal põhjustab taotlejale 3 selliseid pöördumatuid tagajärgi, mida vaiet rahuldav vaideotsus või hilisemas kohtumenetluses tehtav kohtuotsus ei kõrvaldaks.

1. Halduskohus rahuldas X esialgse õiguskaitse taotluse, leides, et maksuvõla kohene sissenõudmine viiks taotluse esitaja tõenäoliselt sellisesse majanduslikku olukorda, mis võib põhjustada pöördumatuid tagajärgi nagu majandustegevuse lõppemine ja pankrot ning kohus ei saa keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest taotluse perspektiivitusele tuginedes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa väita, et vaie oleks ilmselgelt perspektiivitu. X peab taotluse kohaselt just oluliseks vältida sissenõude pööramist tema käibevahenditele, kuna see seab väidetavalt ohtu ettevõtte jätkusuutlikkuse, millega ka halduskohus on nõustunud. Ringkonnakohus asub aga teistsugusele seisukohale. Tuginevalt kohtupraktikas (Riigikohtu 21.12.
2. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.
3. a määrus nr 3-3-1-13-04, p 19; 22.11.
4. a määrus nr 3-3-1-76-04, p 12; 02.03.
5. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.
6. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12) väljendatud seisukohtadele tekib taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
7. Asja materjalidest nähtuvalt on 29.10.
8. a maksuotsusega MTA kohustanud X täiendavalt tasuma tööjõumakse (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse), kuna taotleja on MTA hinnangul teinud palgaväljamakseid suuremas summas, kui töötajad oleksid TSD-de järgi pidanud kätte saama. MTA määruskaebusele lisatud
9. a ja
10. a käibe andmete väljatrükilt nähtuvalt on taotleja käive käesolevaks ajaks oluliselt langenud, olles
11. a oktoobris vaid 6500 eurot, kuid aasta varasema seisuga 269 000 eurot. Ühtlasi nähtub 0% määraga käibe ja Eesti käibe langus, olles
12. a kokku 1 807 476,99 eurot, kuid
13. a 10 kuuga ainult 123 049,99 eurot. Eeltoodu iseenesest annab aluse kahelda taotleja majandustegevuse jätkuvas toimumises. Lisaks toetavad eelnevat kahtlust ka MTA poolt esitatud andmed töötajatele tehtavate väljamaksete deklareerimise kohta, millest nähtuvalt deklareerib X alates
14. a aprillist töötasu maksmist üksnes juhatuse liikmele Y. Seega töötajaid rohkem deklareeritud andmete kohaselt äriühingus pole. Ringkonnakohtu hinnangul eelnev pigem kinnitab MTA kahtlust, et äriühingu tegevus on kas lõpetamisel või üle kantud teistesse äriühingutesse. MTA poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses on õigesti märgitud, et halduskohtule esitatud bilansi järgi on põhivara 65 968 eurot, seega on nõutav maksusumma 68 699,97 eurot (millele lisandub intress) suurem äriühingu põhivara väärtusest. Samas puudub asjas vaidlus selle üle, et X puudub kinnisvara, millele MTA saaks sissenõuet pöörata. Kuigi MTA kinnitusel kuulub äriühingule kapitalirendil mitmeid sõidukeid, mis on põhivara all kajastatud bilansis, tuleb arvestada ka seda, et kohustustes ei ole kajastatud maksuotsusega määratud summat. Arvestades eelnevalt mainitud töötajatest loobumist ja ka käibe olulisel määral vähenemist, nõustub ringkonnakohus MTA seisukohaga, et üksnes põhivara olemasolu ei taga maksuotsuse täitmist, kuna miski ei taga antud olukorras selle säilimist kohtumenetluse lõppemiseni.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt on avalikes huvides, millega esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama peab, et tagatud oleks maksusumma sissenõudmise võimalus. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Käesoleva asja materjalide pinnalt on põhjendatud arvata, et taotleja võib soovida kasutada esialgset õiguskaitset selleks, et maksuotsuse kehtima jäämisel muuta maksuvõla sissenõudmine võimatuks, kuivõrd maksuaruandlus ja maksukohustuslase käitumine annavad iseenesest aluse kahelda ettevõtte jätkusuutlikkuses. Seega on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, tagamaks maksusumma sissenõutavus vaide rahuldamata jätmise korral. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et taotlejal on maksuotsusega määratud maksusumma koheselt tasumise võimatuse 4 korral õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist (MKS 10. ptk), millist võimalust ta kohtule esitatud andmetel käesoleva ajani kasutanud ei ole. 11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus MTA määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 09.12.2015. a määruse ning teeb uue määruse, millega jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel