Obsah (6)

§ 378§ 407§ 468§ 444§ 162§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-2571 Tsiviilasi YYY e, WWW e ja

) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Elatise väljamõistmise abinõu kohaldamine hagi tagamise korras on erandlik ja peab tulema seadusest ning sellise abinõu kohaldamine on sisuliselt hagi eelnev rahuldamine, mida saab kohaldada eelkõige juhul kui on vaidlus elatise maksmise kohustuse ja suuruse üle. Käesolevas asjas tuli kostjal hagiavaldusele vastata hiljemalt 7.05.2020. a. Kostjale oli selgitatud ja ta oli teadlik, et kui ta kohtule tähtaegselt ei vasta, võib kohus lahendada asja tagaseljaotsusega, mis kuulub viivitamata täitmisele. Hagile vastamata jätmise korral loetakse

§ 407

lg 1 viimase lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei täidaks hagi tagamise abinõu enam oma eesmärki, kuna kostja on hagiavalduses toodud asjaolud omaks võtnud ja kohus peab võimalikus asja lahendada tagaseljaotsusega. Sellega lõpeb kohtumenetlus, mille jooksul tuleks kohustada kostjat elatist tasuma ning kostjal tekib elatise maksmise kohustus kohtulahendi alusel. Tulenevalt

§ 468

tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks, see tähendab, et kohtuotsus on sundtäidetav enne jõustumist. Kohus selgitab, et perehüvitiste seaduse § 50 alusel on hagejatel võimalik taotleda elatisabi ka täitemenetluses. III. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101

1. lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Aastal 2020 on töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 584 eurot ja minimaalne elatis ühele lapsele seega 292 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus
2. aastal 584 eurot, ja ühe vanema osaks ülalpidamiskulutustest 292 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus VVV elt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras iga lapse kasuks eraldi. Alates hagi esitamisest kuni 30.aprillini 2020.a tuleb kostjalt välja mõista ühekordse summana iga hageja kasuks 1002,10 eurot (126,1 eurot veebruarikuu elatis +3 x 292 eurot elatis märtsi-, aprilli- ja maikuu eest), arvestades, et aprillikuu lõpuks oli sissenõutavaks muutunud elatis maikuu eest. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, võib ta tasutud elatise summad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisest maha arvata. Edaspidi tuleb elatist tasuda kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 292 eurot igale hagejale, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega UUU i arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatisraha“ selliselt, et iga järgneva kuu elatis tuleb üle kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Seega hiljemalt 31.05.
3. a tuleb täita elatise maksmise kohustus
4. a juunikuu eest. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Eeldatavalt ei ole hagejatel tekkinud ka muid menetluskulusid, kuna hagejaid esindas menetluses seaduslik esindaja. Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik