Obsah (5)

§ 99§ 101§ 102§ 100§ 116

Tsiviilasi nr 2-20-3065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi K. H. h

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. … Kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (

§ 116

lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et

§ 101

lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära.“ 2 Hageja on vähendanud, arvestades kostja sissetulekuid ja majanduslikku olukorda, elatise summat ca poole võrra, so 150 euroni (kehtiv elatise alammäär on 292 eurot). Kostja on seisukohal, et hageja ema peab enda parema majandusliku olukorra tõttu kandma rohkem kui poole lapse ülalpidamiskuludest ning kohtul tuleb kõrvale kalduda vanemate eelduslikult võrdsest ülalpidamiskohustusest (

§ 116kg 1).

Kostjale ei kuulu kinnisvara, sõidukeid või osalust äriühingus (kohtu tehtud vastavad päringud on tulemusteta). Kohus, tutvunud kostja esitatud pangakonto väljavõttega ajavahemiku kohta 1.09.2019 kuni 16.03.2020 on seisukohal, et kostja ei ole avaldanud oma tegelikku majanduslikku olukorda. Esitatud väljavõttest nähtuvad kostjale laekuvad XXX ja XXX maksed, kuid väljavõttest ei nähtu kõik kostja kulutused: nt puuduvad pärast

1. veebruari nii eluaseme- kui ka kommunaalkulud. Küll aga on kostja tasunud 17.02.2020 A. V.ile „Alimendid kokkuleppel“ selgitusega 100 eurot ning 6.03.2020 veel 100 eurot. Pärast märtsikuus tehtud ülekannet A. V.ile on kostjal piisanud raha, et tasuda V SPA-s 30 eurot. Ajavahemikus 6.
2. kuni 13.02.2020 on kostja teinud makseid Helsinkisse suunduval Staril ja Soomes. Kui kostja Soomes ei töötanud, siis käis ta seal reisil. Kui kostja väidab, et temal puuduvad pärast 150 euro suuruse elatise maksmist rahalised vahendid igapäevaseks äraelamiseks, ei ole V SPA kulu ja Soome-reis kostja selgitusega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda eluasemekulude kohta, vastavate kulutuste tegemine ei nähtu ka pangakonto väljavõttest. Isegi kui üür makstakse sularahas, siis nt tarbitava elektri eest saab makseid teha ainult panga kaudu. Kohus möönab, et riigikohus on juhtinud seadusandja tähelepanu asjaolule, et alammääras elatis ei pruugi enam vastata lapse vajadustele, vaid on sellest suurem. Siiski ei ole seadusandja pidanud seni vajalikuks seadust muuta. Kohus on seisukohal, et ühe lapse ülalpidamise vajaduse korral, nagu antud vaidluses, tuleb lähtuda seaduses sätestatud alammäärast. Kohus nõustub hagejaga, et kostja majanduslik olukord ei võimalda elatise maksmist alammääras ning kohaldada tuleb

§-s 102 lg 2 sätestatut. Arvestades kostja esitatud pangakonto väljatrükist nähtuvat, st kostja võimalikku suuremat sissetulekut kui temal on ametlikult (vaadeldes Soome-reisi ning kulutusi, mis ei ole kooskõlas kostja väidetud minimaalse sissetulekuga ja mõnede kulutuste puudumist pangakontolt) on 150 euro suurune elatis mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Seadusega sätestatud ühe lapse ülalpidamise alammäärast (584 eurot) moodustab see pisut üle veerandi. 150 euro suuruse elatise väljamõistmisega on kohus ka kõrvale kaldunud mõlema vanema võrdsusest lapse ülalpidamisel. Hageja ema kanda jääb seadusega sätestatud elatise alammäärast (584-60-150) 374 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust A. V.i majandusliku olukorra väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et A. V.ile kuulub korteriomand ja sõiduk ning ka temal on tuvastatud XXX. Kohus jätab kostja taotlused rahuldamata. Vastuseks hageja seadusliku esindaja väitele, et kostja on võõrandanud pahatahtlikult temale kuuluva sõiduki märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt on üks eluruum ja üks sõiduk loetud isiklike vajaduste katmiseks vajalikuks varaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 3 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4