1-19-4219/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-19-4219 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Rauno Talve (Talv; isikukood 39502236812) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rauno Talve kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Meelis Juursoo Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2020 määrus muutmata ja Rauno Talve kaitsja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Valge&Uiga Advokaadibüroo Rauno Talvele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 eurot 20 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rauno Talvelt Eesti Vabariigi kasuks välja 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. mai 2019 otsusega tunnistati Rauno Talv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu
9. veebruari 2019 otsusega R. Talvele mõistetud kandmata vangistus 1 aasta ja talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust. R. Talve karistusaeg algas
10. märtsil 2019 ja lõpeb
11. märtsil
14. märtsil 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Talve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
15. Tartu Maakohus jättis
16. aprilli 2020 määrusega R. Talve vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. R. Talve on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinnipidamiskohas viibib kinnipeetav juba kolmandat korda. R. Talve käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud samuti laitmatu. Nimelt on teda karistatud distsiplinaarkorras viie päevase kartserikaristusega, kuna viskas vanglaametniku veega. Vabanemise korral on R. Talvel olemas kindel elukoht. R. Talve lähivõrgustikus, kes võiksid aidata teda seaduskuulekal teel hoida, ei ole toimunud suuri muudatusi võrreldes varasemaga, kuna R. Talve suhted oma lähedastega on olnud R. Talve kuritegude tõttu keerulised. Kuna R. Talv on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis, võib ta tingituna kriminaalsest suhtlusringkonnast asuda taas kuritegusid toime panema. Vabanemise korral puudub R. Talvel töökoht. Ühtlasi puudub tal ka eriala ning tema töökogemus on katkendlik. Kindla töökoha puudumise tõttu ei ole tema vaba aeg sisustatud mõistlike tegevustega, mis aga aitaksid R. Talvel püsida seaduskuulekal teel ja parandaksid tema majandusliku toimetulekut. Probleemkohana tõi maakohus välja ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid. Oma alkoholiprobleeme R. Talv tunnistab. Mõningast narkootikumide tarvitamist peab aga kinnipeetav aktsepteeritavaks. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et R. Talve ennetähtaegne vabastamine on temast lähtuva kõrge retsidiivsusriski tõttu välistatud. Seda riski ei oleks käitumiskontrolli tingimustes võimalik maandada.
17. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Talve kaitsja K. Kutsar, kes palub kohtumääruse tühistada ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendamatult arvesse võtnud vaid R. Talve varasemast elukäigust tuleneva, jättes tähelepanuta teda iseloomustava positiivse teabe. Kinnipidamiskohas läbis R. Talv edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti soovib R. Talv vabanemise korral enda alkoholisõltuvusega edasi tegeleda, pöördudes selleks vastavate spetsialistide poole. Vabanemise korral on R. Talvel olemas kindel elukoht ja eesmärgiks on töö leidmine. R. Talv saab ka töövõimetuspensioni, mis võimaldab tal esialgu hakkama saada. Varasemalt on R. Talv teinud võimetele vastavat ehitustööd, mistõttu on maakohtu etteheited katkendliku töökogemuse ja eriala puudumise kohta põhjendamatud. Ühtlasi on R. Talvel säilinud suhted perekonnaga ja ta soovib osaleda enda alaealiste laste kasvatamises. R. Talv on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid on motiveeritud enda eluviise muutma. Elektroonilise järelevalve all viibides saaks R. Talv tõestada, et on suuteline seaduskuulekalt elama. Iga väiksemgi elektroonilise järelevalve nõuete rikkumine viiks karistuse täitmisele pööramiseni, mis motiveeriks samuti R. Talve õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu seisukoht
18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. aprilli
20. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ja jätnud arvesse võtmata R. Talve iseloomustava positiivse teabe. Eeltoodust tulenevalt on R. Talv aga jäänud ebaõigesti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2