2-20-4040 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2020.a Jõhvi Kohtuasja number Kohtuasi 2-20-4040 S. V. hagi T. V. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. V., ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Kostja: T. V., ik xxx, hagis märgitud elukoht xxx, registrijärgne elukohta alates 05.04.2019 xxx RESOLUTSIOON
- Rahuldada osaliselt S. V. hagi T. V. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes.
- Välja mõista T. V.elt alates 12.märtsist 2020 S. V. ülalpidamiseks igakuine elatis 180 eurot (ükssada kaheksakümmend) kuni S. V. poolt õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb kanda S. V. arvelduskontole.
- Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Hageja S. V. (edaspidi hageja) esitas 12.03.2020 hagiavalduse T. V. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on täisealine, kuid jätkab keskhariduse omandamist. Kostja lõpetas elatis maksmise alates ajast, mil hageja sai täisealiseks. Hageja esitas hagiavalduses oma vajalike kulude loetelu, mille kohaselt kulub tema vajaduste rahuldamiseks kuus 580 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 292 eurot.
- Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistas, et tal on hageja ülalpidamiskohustus, kuid vaidles vastu nõutud elatise suurusele. Kostja vastuväidete kohaselt on hagiavalduses toodud püsikulud liiga suured ja põhjendamatud. Kuigi hageja õpib, käib ta ka veel tööl ja omab igakuist sissetulekut. Lisaks saab hageja ema lastetoetust. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid oma ema varalise seisundi kohta. Kostja töötab X AS-s ja tema töötasu on 661 eurot kuus. Muid sissetulekuid tal ei ole. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel tütar A. V.. Kostja peres kasvab ka alaealine M. J., kelle isa on surnud. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus kuni õpingute lõpetamiseni xxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
- Hagi ese: elatise nõue täisealisele isikule.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p.2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja isa, kel on hageja ülalpidamiskohustus. 2) kostjal on lisaks hagejale veel üks ülalpeetav- tütar A.; Kostja vastuväited on: 1) hagiavalduses toodud püsikulud liiga suured ja põhjendamatud. 2) kuigi hageja õpib, käib ta ka veel tööl ja omab igakuist sissetulekut. 3) hageja ema saab lastetoetust. 4) hageja ei ole esitanud kohtule andmeid oma ema varalise seisundi kohta. 5) Kostja töötab X AS-s ja tema töötasu on 661 eurot kuus. Muid sissetulekuid tal ei ole. 6) Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel tütar A. V.. 7) Kostja peres kasvab ka alaealine M. J., kelle isa on surnud.
- Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
- ja
- lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
- Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: MTA 06.05.2020 teatise kohaselt sai kostja perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 tulu 7117,22 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga: xxx ja sõiduauto Mitsubishi Lancer
(1989)reg.nr-ga xxx. MTA 06.05.2020 teatise kohaselt sai hageja ema K.K. perioodil 01.04.2019 kuni 31.03.2020 tulu 6247,26 eurot. K.K. kuulub sõiduauto Volkswagn Jetta
(2007)reg.nr xxx.
- Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
- a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 14-18 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 327 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu autorid leidsid (vt uuringu lk 45), et uus miinimumelatis
- aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Kuna on üldteada, et
- a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus. Arvestades asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel üks ülalpeetav laps (peres kasvab lisaks ka alaealine laps M. J.), võib elatise suurus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra järgi kahjustada kostja ja temaga koos elavate laste toimetulekut. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab maakohus kostjalt välja hageja kasuks elatise 180 eurot kuus alates 12.03.2020 kuni hageja poolt õpingute lõpetamiseni xxx.
- Maakohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et hageja emale makstakse kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni lastetoetust 60 eurot kuus ja kostja peres kasvav M. J. peaks isa surma puhul saama toitjakaotuspensioni. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja saab regulaarset sissetulekut. Selliseid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kohtule on esitatud andmed hageja mõlema vanema varalise seisundi kohta, mida kohus ka elatise suuruse määramisel arvestab. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4). Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik