1-07-8640/469

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-07-8640 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Romeo Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Romeo Kalda, isikukood 37402154213, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxxx Karistuse kandmise algus 27.04.1996 Kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.01.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Romeo Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Romeo Kaldalt menetluskuluna riigituludesse 262,80 eurot (kakssada kuuskümmend kaks eurot 80 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Janek Valdma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Romeo Kalda, 1-07-8640, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks 262,80 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Janek Valdma poolt süüdimõistetu Romeo Kalda kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Romeo Kaldale, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-8640 tunnistati Romeo Kalda süüdi KarS § 114 p 1, 4 - § 22 lg 2 ja § 122 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tallinna Linnakohtu 29.11.2000 otsusega mõistetud eluaegse vangistusega ning kohus mõistis Romeo Kaldale liitkaristuseks eluaegse vangistuse. Kohus luges Romeo Kalda karistusaja alguseks 27.04.
2. Harju Maakohtu 15.08.2016 määrusega täpsustati Romeo Kalda suhtes tehtud Harju Maakohtu 24.05.2010 kohtuotsuse resolutsiooni ning kohus lisas resolutsiooni lause, et karistusest tuleb lugeda kantuks Romeo Kalda vahi all viibitud aeg 11.04.1994 kuni 10.01.
3. Viru Vangla esitas 02.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Romeo Kalda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Romeo Kalda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 17.01.2020 edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Romeo Kalda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Romeo Kalda ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 30.01.2020 kohtuistungil täpsustas Romeo Kalda kohtule, et Viru Vanglasse paigutati ta Justiitsministeeriumi 21.01.2009 ümberpaigutamise otsusega. Alates
4. aastast on ta töötanud vanglas majandustöödel (koristamine, talvel lumerookimine). Tugevdatud järelevalvega osakonnas talle programme või kutseõpet ei ole võimaldatud, mistõttu on tema ainsaks tegevuseks olnudki majandustöödel töötamine. Lisaks majandustöödele on ta vanglas regulaarselt vestelnud kaplaniga ning vanglas käivad vabatahtlikult ka pastorid. Karistusseadustiku § 77 muutuse tõttu 01.07.2019 pidid vanglad tegema eluaegsete vangide täitmiskavad ümber, kuid tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate isikute täitmiskavad on siiani ümber tegemata ning tal kehtib praegu
5. aasta veebruari täitmiskava. Romeo Kalda selgitab, et vabanemise korral asuks ta elama aadressile xxx, tegemist on baptistide koguduse palvemajaga. Palvemajas on tal olemas ametlik töökoht ning seal tuleks tal elamise eest tasuda ainult vee- ja elektrikulu. Lisaks on tal ka majanduslikult kindlustatud õed, kes on nõus teda toetama. Avaldab, et tal on vabanemisfondis 2000 eurot, millega saab esimesed kaks või kolm kuud hakkama ning rahalisi nõudeid tema vastu ei ole. Lisaks on ta kuulutanud välja eraisiku pankroti. Ta on valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ning käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kriminaalkorras karistatud tuttavatele on ta öelnud, et vabastamise korral ei võta ta vastu ühtegi nende kõnet ning ta ei helista ka ise ega kirjuta neile. Ta ei taha vanglasse tagasi sattuda kohtu korralduse rikkumise eest. Kinnitab, et täidab kõiki nõudeid 100 %. Lisab, et on valmis alluma ka elektroonilisele valvele ning leiab, et elektrooniline valve aitab distsiplineerida ning tekitada kindlustunnet. Rõhutab, et ta ei osalenud Viru Vanglas massilistes toidust keeldumistest subkultuurilistel põhjustel. Kristlaseks hakkaks ta siis, kui ta oli üle viidud Murru vanglast arestimajja (võis olla
6. aasta) ning 2 pidevalt on toimunud areng kristlusele ligemale. Tugevdatud järelevalvega osakonnas olemine
7. aastal oli talle raske. Selgitab, et keegi tööd ei teinud, sest oli hirm, et isikut, kes esimesena töö vastu võtab, rünnatakse. Solvangud olid ning solvanguid on ka täna (räägitakse taga ning halvustatakse). Tema läks aga tööle ning isegi vangla imestas. Tal pole subkultuurilisi seisukohti ning teda ei mõjuta ka need kinnipeetavad, kes on teiselpool leeri. Vanglal ei ole alates
8. aastast etteheiteid, et ta oleks riigi vastu või toetaks subkultuuri. Kui kohus ta vabastab, siis plaanib minna õppima juurat või bioloogiat, kuid tal on muud huvid ka (tahab autosõidu selgeks õppida). Üheks tegevuseks vabanedes oleks palvemaja hooldamine, teine tegevus oleks kristlik osa usklike keskel ning kolmas tegevus oleks vabal ajal tegeleda erinevate õppimistega. Ta tahab hakata kirjutama oma elust raamatut, mis võiks olla abistav. Kohus avaldas kohtuistungil ka Romeo Kalda poolt kohtule saadetud motivatsioonikirja ja sellele lisatud dokumendid, Romeo Kalda usulise sisuga kirjutised ja tema avalduste ja kaebuste lahendamisel tehtud kohtulahendid. Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma selgitas kohtuistungil, et Romeo Kaldaga on ta regulaarselt kontaktis olnud
9. aastast. Siis ta palus, et Romeo Kalda võtaks paberi ja pliiatsi ning kirjutaks ja saaks aru, et dokumendil on palju tugevam jõud ja mõju, kui rusikal. Sellest algas Romeo Kalda halduskohtumenetluste jada. Tema hinnangul pole Romeo Kalda esitanud alusetuid kaebusi, kui asjad, mille üle ta kaebab võivad tunduda meile pisiasjadena, siis kinnipeetava väikeses maailmas on need asjad olulised. Kaitsja hinnangul algaski subkultuurist väljumine Romeo Kalda puhul
10. aastal. Vägivalla intsidendid näitavad, et kui kinnipeetav peksab Romeo Kaldat, siis Romeo Kalda poolt vägivalda vastu ei tule. Kaitsjal on veendumus ja kogemus ning ta julgeb astuda inimesena kahe vaimuliku ja Romeo Kalda õdede kõrvale ning leiab, et konkreetsel juhul on Romeo Kalda vabastamine põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 1 sätestab, et eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega mõisteti Romeo Kaldale liitkaristuseks eluaegne vanglakaristus ning karistust on kinnipeetav vanglas kandnud alates 27.04.
11. Kohtuotsuse järgi peaks Romeo Kaldal saabuma kahekümne viie aasta pikkune tähtaeg 27.04.2021, kuid Harju Maakohtu 15.08.2016 määrusega täpsustati Romeo Kalda suhtes tehtud Harju Maakohtu 24.05.2010 kohtuotsuse resolutsiooni ning kohus luges karistusest kantuks Romeo Kalda vahi all viibitud aja 11.04.1994-10.01.
12. Eeltoodust tulenevalt täitus Romeo Kaldal kahekümne viie aasta pikkune tähtaeg juba
13. aasta juulis, mistõttu on täidetud formaalne eeldus tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Romeo Kalda on ennast karistuse kandmisel viimasel ajal hästi ülal pidanud, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kui varasemalt keeldus Romeo Kalda igasugusest koostööst vanglaga (sealhulgas ka individuaalse täitmiskava täitmisest) ning ta ei näinud ametnikega töötamisel ja tegevuste täitmisel enda jaoks kasu, siis käesolevaks ajaks on tema suhtumine ametnikesse ja individuaalse täitmiskava läbimisse muutunud paremuse poole. 3 Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Romeo Kalda on alates
14. aastast olnud hõivatud majandustöödel töötamisega, läbinud täies mahus koristusteenuse koolituse, omandanud keskhariduse, osalenud regulaarselt vestlustel vangla kaplaniga ning osalenud ka vestlustel inspektor-kontaktisikuga. Kohus võtab arvesse sedagi, et Romeo Kalda oleks vanglas huvitatud ka kutseõppest ning erinevate programmide läbimisest. Hea käitumine karistuse kandmise ajal ning motiveeritus läbida vanglas erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi näitavad kohtule, et isik on hakanud järgima kehtestatud korda ning tegema enda elus muutusi. Romeo Kalda on andnud nõusoleku vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, sest ta leiab, et elektrooniline valve aitaks teda distsiplineerida. Kriminaalset suhtlusringkonda kinnipeetav ei eita, kuid ta kinnitas kohtule, et on valmis nende isikutega edaspidi mitte suhtlema. Romeo Kalda kasuks räägib seegi, et tal ei ole alkoholi- või narkootikumide tarvitamisega probleeme olnud. Romeo Kalda vabanemisjärgsetest elutingimustest ei nähtu samuti midagi sellist, mis tema ennetähtaegse vabastamise vastu räägiks. Romeo Kaldal on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxx. Kõnealune elukoht kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule ning kriminaalhooldusametnik on teinud kindlaks, et antud elukohta on elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Kuivõrd vangla materjalidest nähtuvalt puudub Romeo Kaldal ametlik ja pikemaajaline töökogemus, siis võib positiivseks pidada sedagi, et kinnipeetaval on töökoht xxx Betaania Koguduses majahoidjana, tal puuduvad rahalised nõuded ning kogutud on vabanemisfondi 2000 eurot. Kohus ei jäta tähelepanuta ka Romeo Kalda õdede valmisolekut oma venda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada. Kohus tõdeb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi seaduskuulekalt. Nimetatud prognoosi tehes ja ennetähtaegse vabastamise üle otsustades peab kohus KarS § 76 lg 4 alusel muuhulgas arvestama ka süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid. Romeo Kalda kannab liitkaristust alates 27.04.1996 (karistuse kandmise aja hulka arvati ka vahi all viibimise aeg 11.04.1994-10.01.1996). Vangla iseloomustusest nähtub, et karistus hakkas isikule positiivset mõju avaldama alles umbes
15. aastal, sest varasemalt (seega umbes 18 aastat) keeldus Romeo Kalda igasugusest koostööst vanglaga ning pani vanglas
16. aastal toime uued kuriteod. Kohus loeb positiivseks, et käesolevaks ajaks on Romeo Kalda oma suhtumist muutnud ning näib olevat põhjalikult analüüsinud enda tegusid. Samas vajaksid alles alates
17. aastast toimuma hakanud positiivsed muutused kohtu hinnangul senisest pikemaajalist kinnistumist. Romeo Kalda on kuritegusid toime pannud juba vähemalt
18. aastast, mil ta pani toime esimese tapmise.
19. aastal toimepandud tapmise eest kannab ta eluaegset vangistust. Tapmised pani ta toime tulirelva kasutades, tulirelva kasutas ta ka varavastaste, materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude toimepanemisel. Arvestades ka süüdimõistmist
20. aastal vanglas toimepandud mõrvale kihutamises, tuleb tõdeda, et Romeo Kalda oli kuritegelikult väga aktiivne rohkem, kui kaheteistkümne aasta vältel. Selle pika ajavahemiku vältel iseloomustas teda täielik ükskõiksus ühiskonnas valitsevate normide ja tavade suhtes, samuti vähimagi austuse puudumine inimelu vastu. Just kuritegude toimepanemine pika ajavahemiku vältel, kuritegude pöördumatud tagajärjed ja Romeo Kalda varasem elukäik on põhjuseks, miks kohus, ei pea võimalikuks teha käesoleval ajal positiivset prognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Kohtu hinnangul nõuavad nii pika kuritegeliku minevikuga isiku puhul positiivsed muutused pikemat kinnistamist. Kui isegi ligi 12 aastat vanglas range järelevalve all viibimine ei hoidnud isikut uusi kuritegusid toimepanemast, siis ei saa kohus olla veendumusel, et kriminaalhooldus ja elektrooniline valve seda käesoleval ajal suudaks. 4 Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Romeo Kalda ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks põhjendamatu ja ennatlik. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 77; KrMS § 426, 432, 384,
21. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5