Obsah (8)

§ 230§ 162§ 174§ 138§ 175§ 32§ 33§ 178

Tsiviilasi nr 2-19-14921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 14 aprill 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14921 Ts

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul kui pooled vaidlevad lepingu rikkumisest tuleneva nõude puhul selle üle, kas kostja on asju valmistanud ning hagejale üleandmiseks valmis pannud, siis ei pea hageja täiendavalt tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole asju talle valmistanud ega üleandmist võimaldanud. Selles olukorras peab kostja tõendama, et ta on täitnud lepingust tuleneva kohustuse asjad valmistada ning valmistamisest hagejat teavitada. Seega juhul, kui kostja väidab, et ta on tellitud seadmeid õigeaegselt valmistanud, nende valmistamisest hagejale teada andnud ning on neid hagejale üleandmiseks valmis pannud, tuli kostjal vastavad väited tõendada. Kostja ei ole seadmete valmistamist ega hageja teavitamist seadmete valimisest tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja on seadmete vastu huvi kaotanud ning ei tulnud nendele järgi. Kostja ei ole menetluses ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole lepingut rikkunud. Kuivõrd kostja väited hageja vastuvõtuviivituse kohta VÕS § 119 lg 1 järgi on samuti tõendamata, ei pea kohus vajalikuks neid käsitleda. 4

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingust
2. mail
3. a taganenud. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et leping ei ole
4. mai
5. a teatega lõppenud, siis taganeb hageja hagiavalduses pooltevahelisest lepingust hagi kostjale kättetoimetamise päeval. Kohus leiab, et VÕS § 186 lg 1 p 5 järgi lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja
6. mai
7. a pretensioonist ei saa lepingust taganemist välja lugeda. See ei välista aga hageja õigust lepingust taganeda hagiavalduses. Esitades lepingust taganemise tagajärgedest tuleneva hagi, pole välistatud taganemisavalduse esitamine ka kohtumenetluse ajal maakohtus (vt Riigikohtu
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17111, p 13). Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja on hagiavalduse koos selles sisalduva lepingust taganemise avaldusega kätte saanud. Selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel lepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Kohus selgitas, et praegusel juhul tuli kostjal tõendada, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o asjaolu, et kostja ei ole seadmeid valmistanud ning hagejale üleandmiseks valmis pannud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole lepingut rikkunud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja jäi kostjapoolse lepingurikkumise tõttu ilma tellitud seadmetest ning hageja vajas seadmeid aprillis
10. a. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema. Kohus leiab, et VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostja ei ole hagejale midagi üle andnud. Hageja on kostjale tasunud ettemaksena 50% ostuhinnast, s.o 4900 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Arvestades hagi rahuldamist, jäävad menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 960 eurot, kokku 1360 eurot. Riigilõiv on kohtukulu

§ 138lg 2 ja § 139 kohaselt.

Kuna hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, kuulub riigilõiv kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lepingulise esindaja kulud mõistetakse vastaspoolelt

§ 175lg 1 esimese lause alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu 120 eurot mõistlikuks. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja esindaja esitas hagiavalduse ning hageja seisukohad kostja vastuste osas ei sisalda sisulisi vastuväiteid ega õiguslikke hinnanguid. Kostja ei esitanud 5 menetluses ühtegi tõendit ning hagejal ei tulnud seetõttu kostja tõendeid analüüsida. Kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks hageja esindamisel 5 tundi, s.o rahaliselt 600 eurot. Menetluskulude nimekirjas toodud kulu 100 eurot hagiavalduse lisade tõlkimisele on põhjendatud ja vajalik. Hagejaks on Läti äriühing, dokumendid s.o hagiavalduse lisad on koostatud inglise või vene keeles.

§ 32

lg 1 järgi toimub kohtumenetlus eesti keeles.

§ 33

lg 1 kohaselt tuleb kohtule võõrkeelsete dokumentide esitamisel esitada ka nende dokumentide tõlge eesti keelde. Seega tuli hagejal hagiavalduse lisad eesti keelde tõlkida. Tõlkekulu 5 dokumendi eest summas 100 eurot on põhjendatud, vajalik ja mõistlik ning see tuleb kostjalt välja mõista. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista, kokku 1100 eurot (400+600+100).

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 6