KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 9. juuni 2020 Kohtuasja number 1-16-1777 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Stanislav Irejevi (isikukood 370100837

§ 75lg 1 p-des 1– 6 toodud kontrollnõudeid.

Stanislav Irejev peab: 1) elama XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Stanislav Irejevil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarbimine või omamine.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Stanislav Irejevit otsima endale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma end arvele Eesti Töötukassas. 6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada Stanislav Irejev elektroonilisele valvele 4 kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Stanislav Irejevi keha külge kinnitatakse.

1. Määrata OÜ-le Rakvere Advokaadibüroo Stanislav Irejevile vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.
2. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2017 otsusega tunnistati Stanislav Irejev süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Irejevi karistusaeg algas

1. jaanuaril 2018 ja lõppeb
2. juunil
5. märtsil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Irejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
7. Viru Maakohus jättis
8. aprilli 2020 määrusega S. Irejevi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus märkis, et S. Irejevil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral on S. Irejevil olemas kindel elu- ja töökoht. Kuna S. Irejevit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole tema varasemad karistused oma eesmärki täitnud. Viimase kuriteo pani S. Irejev toime ajal, mil ta tegi kohtuotsuse alusel üldkasulikku tööd. Seega ei ole maakohtu hinnangul usutav, et S. Irejev oleks vabaduses õiguskuulekas. Samuti näitavad tema poolt toime pandud liikluskuritegude asjaolud, et S. Irejevist lähtuv uute kuritegude toime panemise risk on suur. Arvestades S. Irejevi kuritegude toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku, ei ole maakohtu hinnangul S. Irejevi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ühtlasi leidis maakohus sedagi, et suure tõenäosuseks ei maandaks ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusalane järelevalve S. Irejevist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. 2

§ 76lg-s 4 tooduga.

S. Irejevil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Seega on välistatud majanduslikud raskused. S. Irejevil ei ole tuvastatud sõltuvust narkootilistest ainetest ja vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti ei ole tal tuvastatust sõltuvust alkoholist. Kohaldades S. Irejevi suhtes keeldu tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, oleks tema suhtes võimalik ka toodud keeldudest kinnipidamist kontrollida ja rikkumiste korral isik tagasi vanglasse saata. S. Irejev on ka kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik, kuna vangistuses ei ole täheldatud temapoolset negatiivset või vaenulikku suhtumist ametnikesse. S. Irejevi käitumine vangistuses näitab, et ta on teinud positiivseid järeldusi, jätkamaks oma edasist elu seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus tarvis tühistada ja S. Irejev vangistuse kandmiselt vabastada. Sellist otsustust põhjendab kriminaalkolleegium nii. 7. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab nii vormiliste (formaalsete) kui ka sisuliste (materiaalsete) eelduste täidetust. Maakohus peatus vaid materiaalseid eeldusi puudutaval. Ringkonnakohus alustab oma analüüsi aga formaalsetest eeldustest. 8. S. Irejev kannab karistust

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 2 järgi, mis mõlemad on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuriteod.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. S. Irejev on käesolevaks ajaks temale mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 2 aasta ja 5 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

S. Irejev on elektroonilise valvega päri. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: S. Irejevile kuuluvas korteris on tehniliselt võimalik valvet läbi viia. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 9. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht 3

§ 76lg 4 eeldusi küll kontrollinud, ent teinud selle kontrolli käigus mitu viga.

1. Kõige kaalukam eksimus on suisa läbiv viitamine S. Irejevi korduvatele karistustele. Käesoleva asja materjalidest nähtub tõepoolest, et S. Irejevit on kuritegude eest karistatud mitmeid kordi. Enamikke neist karistustest ei saa aga praeguses menetluses arvesse võtta. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sama paragrahvi
2. lõike punktides 1–6 on loetletud need erandid, mil registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamine kõnealuses sättes toodud erandite hulka ei kuulu. (Vt ka RKKKm 1-14-10087/66, p 29) Niisiis on S. Irejevit ennetähtaegse vabastamise menetluse mõttes karistatud vaid ühe korra:
3. aastal, mil Viru Maakohus mõistis talle
4. juunil karistuse kuritegude eest, mis tingisid praeguse vangistuse.
5. Ebaõnnestunud on ka maakohtu tõdemus, et S. Irejevil on veel ära kanda 2 aastat ja 2 kuud vangistust ning see on väga pikk aeg. Järele jääva vangistuse pikkus iseenesest ei saa väärata kellegi ennetähtaegset vabastamist: määrav on üksnes see, kas kurjategijalt on karta uusi kuritegusid.
6. Niisamuti pole võimalik nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuriteo toime pannud isik peab arvestama sellega, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Sellist reeglit ei sätesta seadus ei otsesõnu ega pole seda võimalik tuletada ka tõlgendamise abil. Nimelt tuleb siingi korrata ülal öeldut: isiku ennetähtaegne vabastamine või vabastamata jätmine sõltub sisulises mõttes üksnes tema retsidiivsusriskist.
7. Täielikult arusaamatuks jääb kriminaalkolleegiumi jaoks maakohtu tõdemus, et S. Irejevi toime pandud liikluskuritegude asjaolud näitavad, et S. Irejevi puhul on uue kuriteo risk suur.
8. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Nagu eelnevast ilmneb, on S. Irejevi toime pandud kuriteod täiel määral ära toodud Viru Maakohtu
9. juuni 2017 otsuses (õigemini küll selle otsuseni viinud süüdistusaktis, sest otsuses põhistusi esitatud pole). S. Irejevit karistati selle eest, et ta külvas
10. aasta suvel ja
11. aasta kevadel oma õueaiamaale kanepit ja et ta lõikas
12. aastal aiamaal kasvanud kanepitaimed ära, kuivatas ja peenestas neid ning hoidis koos oma abikaasaga oma korteris ja tarvitas osa neist koos oma abikaasaga ära. Narkokuritegusid ei saa tulenevalt nende sanktsioonidest pidada kerget laadi rikkumisteks. Siiski tuleb tähele panna seda, et kanep on üks kõige leebemat laadi narkootikume ehk selle käitlemise ebaõigus on oluliselt väiksem paljude teiste uimastite käitlemise ebaõigusest. Ka on narkootikumide käitlemise ebaõigus oma tarbeks märksa pisem kui ta on seda siis, kui uimasteid soovitakse edasi anda teistele või suisa antaksegi teistele edasi – eriti kui seda tehakse süsteemsel viisil ja raha saamise sooviga. S. Irejev kanepit kellelegi edasi ei andnud (S. Irejevi poolseks edasiandmiseks ei saa pidada seda, et tema abikaasa andis natuke üle 4 grammi kanepit ühele oma sõbrannale). Tähelepanuta tuleb jätta vangla iseloomustuses esitatud hüpotees, et kanepi kogus oli sedavõrd suur, et S. Irejevil pidi olema narkootikumide edasi andmise soov. Paarsada grammi kanepit pole sedavõrd suur kogus, et see viitab tingimata 4

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb S.

Irejevile määrata kuni 30. juunini 2022 kestev katseaeg. 23.

§ 76

lg 5 ls-st 2 tuleneb, et süüdlase katseajaga kaasneb

§-s 75 sätestatud käitumiskontroll, kuid mitte rohkem kuni 24 kuu jooksul. See tähendab seda, et käitumiskontroll on üldjuhul katseajaga sama pikk: vaid juhul kui katseaeg kestab üle 24 kuu, erineb käitumiskontrolli kestus katseaja kestusest, olles lühem (24 kuuline). Praegu võib S. Irejevi katseaeg osutuda nii 24 kuust pikemaks kui ka lühemaks. S. Irejevi vangistuse lõpptähtaeg on 30. juuni 2022. Niisiis juhul, kui katseaeg algab enne 30. juunit 2020, saab ta olema enam kui 24 kuu pikkune. Kui aga katseaeg hakkab peale 30. juunil 2020 või hiljem, kestab ta 24 kuud või alla selle.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisel. Kohtulahend aga jõustub Kr

MS § 408 lg 1 kohaselt hetkel, mil seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. See tähendab seda, et lahendi jõustumine sõltub sellest, kas see vaidlustatakse või mitte. Kohus ei oska lahendit koostades öelda, kas vaidlustamine leiab aset või mitte. Seetõttu ei saa ringkonnakohus panna praegu käitumiskontrolli pikkust lõplikult üheselt paika, vaid seda tuleb teha alternatiivselt. Kui käesolev lahend jõustub enne 30. juunit 2020, kestab S. Irejevi käitumiskontroll 24 kuud. Kui 5

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

25.

§ 75lg 2 p-le 21 tuginedes keelab kohus S.

Irejevil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise. S. Irejev pani toime narkokuriteod ja uimatite tarvitamine kätkeks endas niisiis talumatult suurt uute kuritegude riski, mistõttu S. Irejev uimasteid tarvitada ei tohi. 26. Hoolimata vangla poolt ette pandust ei pea kriminaalkolleegium tarvilikuks keelata S. Irejevil

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamist.

Alkohol S. Irejevi kuritegudes rolli ei mänginud ja seetõttu pole põhjust eeldada, et see meelemürk kätkeks endast olulist retsidiivsusriski. Kui hiljem selgub, et ta siiski seda teeb, saab alkoholi tarvitamise keelu seada ka edaspidi. 27.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustab ringkonnakohus S.

Irejevit otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Seda peab ta tegema kahe nädala jooksul vabanemisest arvates. Nagu ülal märgitud (vt määruse p 19), võib S. Irejevi tööga hõivatus vähendada uute kuritegude ohtu. 28. Viimaks allutab kohus S. Irejevi

§ 75lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud.

Minimaalsest pikema elektroonilise valve tähtaja määrab kohus tulenevalt sellest, et S. Irejevi katseaeg saab olema küllaltki pikk. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. aprilli 2020 määruse ning vabastab S. Irejevi vangistusest ennetähtaegselt.
3. Kaitsja palub määrata OÜ-le Rakvere Advokaadibüroo määruskaebemenetluses S. Irejevile osutatud riigi õigusabi eest tasu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel jääb käesoleva määruskaebuse lahendamisel tekkinud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6