lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Lõigetest 3-5 tulenevaid aluseid asjas ei esine, seega tuleks menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Praegusel juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata ja riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid ei esine. Seega kuulub hagilt tasutud riigilõiv 900 eurot Haasoja OÜ-le tagastamisele, kui ta vastava taotluse esitab. Seega ei ole põhjendatud riigilõivu 900 euro menetluskuluna väljamõistmine. 3 Haasoja OÜ on tasunud riigilõivu 50 eurot ka hagi tagamise taotluselt. Kohus on hagi taganud. Kohtu hinnangul on riigilõivu 50 euro kulu põhjendatud menetluskulu. Lepingulise esindaja kulu 840 eurot koosneb järgnevatest toimingutest: asja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine, esialgse õiguskaitse taotluse koostamine: 6 tundi x 140 eurot/tund = 840 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on mõistlikus suuruses nii esindaja tunnihind kui ka õigusabi osutamisele kulunud aeg. 10. Kokku rahuldab kohus Haasoja OÜ menetluskulude taotluse (840+50) 890 euro ulatuses. Kohus mõistab OÜ-lt KP PROMOTION välja menetluskulu summas 445 (50% 890-st eurost) eurot Haasoja OÜ kasuks.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-176-13 (punktis 14) märkinud, kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude summas 445 (50% 890-st eurost) väljamõistmiseks Hiiumaa Pruulikoda OÜ-lt (pankrotis). 12.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.