Maakohtu otsus kuulub osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus (s.o hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas) tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Asi tuleb saata tühistatud osas läbivaatamiseks esimese astme kohtule
Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 20.
lg 1 p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. Hageja esitas 01.03.2019 hagiavalduse lisadena arved nr 12372, 12398, 12427, 12453, 12510 ja 12511, mida maakohus ei ole kostjale enne kohtulahendi tegemist kätte toimetanud. Harju Maakohus tegi 22.05.2019 otsuse, kuid nimetatud arved on kostja esindajale kätte toimetatud alles 28.05.2019. Selliselt ei taganud maakohus kostjale võimalust esitada seisukohti ja omapoolseid tõendeid 01.03.2019 hagiavaldusele lisatud arvete osas, millele maakohus oma otsuses olulisel määral tugines. Maakohus on seega hageja tõendite kostjale kättetoimetamata jätmisega oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (
lg 1 p 1).
lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (vt Riigikohtu 19.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). 21. Lisaks on maakohus rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet, kuna kostjal ei olnud maakohtu rikkumise tõttu võimalik esitada vastuväiteid hageja poolt esitatud tõenditele.
lg 2 esimese lause järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Selliselt jättis maakohus kostja õigused olulisel määral kaitseta. 22. Eeltoodust tulenevalt on maakohus otsuse tegemisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohtu hinnangul esineb praeguses asjas arvestatav tõenäosus, et esimese astme kohtus toimunud menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). 4
lg 1 p 2 kohaselt peab kohus eelmenetluses selgitama välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukoha nende osas.
lg 1 p 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidete ega tasaarvestusavalduse kohta küsinud hagejalt seisukohta ega neid pooltega arutanud. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel ka nimetatud puudused kõrvaldama. 24.
lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.