KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11.mai 2020, Võru kohtumaja Hagi ese PlusP

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Plus

Plus Capital AS esitas 19.03.2020 Tartu Maakohtusse hagi S. R. vastu põhivõlgnevuse 504,98 euro; intressi 39,55 euro; seisuga 19.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 63,71 euro, lepingutasu 9,90 euro ja sissenõudekulud 30 euro nõudes. Samuti on esitatud nõue välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 504,98 eurot alates 20.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,060082% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõue tuleneb kostja ja KLICK EESTI AS (müüja) vahel 21.03.2019 sõlmitud järelmaksulepingust nr K

1. Kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile Inbank AS-le. Kuna kostja jättis omapoolsed kohustused täitmata, teavitas faktoor 06.08.2019 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 20.
2. 2019 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud ütles faktoor lepingu üles 22.08.
3. 26.08.2019 loovutas faktoor oma nõuded hagejale.
4. Kuna kohtul puuduvad andmed S. R. asukoha kohta, tema elukoht ei ole registrisse kantud ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 25.03.2020 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 2 ;

§ 367alusel.

Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 420 eurot, 3,5 tunni ulatuses (tunnihinnaga 120 eurot sh käibemaks).

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks tasu kokku 1 tunni ulatuses, so summas 120 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, kokku seega 295 3