KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 19. mai 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-20-2920 (19730000119) Ivi Kesküla Ri

§ 209

lg 1 puudutavas osas on kaebaja ka võimalik kannatanu, siis tuleb rahuldada kaebaja taotlus kriminaalasja toimikuga tutvuda. 9. Ülejäänud osas Riigiprokuratuur esitatud kaebust ei rahuldanud. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise osas LL poolt KrMS § 202 alusel oli õiguspärane ning puudub alus selle määruse tühistamiseks. Samuti nõustus riigiprokurör ringkonnaprokuröriga osas, mis puudutab asjaolu,

§ 344

osas ei ole kaebaja kannatanuks ega oma selles osas õigust nõuda kriminaalasja lõpetamise põhistusi. 9.

1. Kaebuse kohaselt ei nähtu vaidlustatavast määrusest, kuidas kaetud tööde akt nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 sai sattuda LL kätte, kui aktil on näha, et selle on koostanud ja allkirjastanud alltöövõtja Y OÜ esindaja OO. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.02.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus on KrMS § 206 lg-st 11 tulenevalt koostatud ilma põhjendust esitamata, mistõttu selles ei peagi nähtuma tuvastatud asjaolusid. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.02.2020 taotluse rahuldamata jätmise määruses on selgitatud, et RR allkirja võltsimist LL poolt kaetud tööde aktil nr CON242 kuupäevaga 13.07.2018 on peetud tõendatuks ning LL on selle teo ka üles tunnistanud. Kuivõrd tegemist ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise põhistustega, ei pea selles iga asjaolu üksikasjalikult selgitama. 9.
2. Kaebaja väidab, et OO, VV ning NN olid teadlikud, et aktil märgitud isik RR ei teostanud 13.07.2018 ehitusobjektil XXX, Tallinn tellija omanikujärelevalvet ja sellel aktil olev RR allkiri on võltsitud. Kaebusest ei selgu, millele selline väide tugineb. Kuivõrd esitatud väide puudutab asjaolusid seoses võimaliku KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega, mille osas kohustub Põhja Ringkonnaprokuratuur võtma vastu menetlusotsuse ja selle nõuetekohaselt vormistama, siis käesolevas määruses seda rohkem ei käsitleta.
3. Kaebaja taotleb teenistusliku järelevalve läbiviimist Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri J. Hüva tegevuse osas, mille tulemusel lõpetati ebaseaduslikult kriminaalasja menetlus. Riigiprokurör selgitas, et kriminaalasja menetluse lõpetamine on menetlusotsus, mille peale on õigus seaduses välja toodud juhtudel edasi kaevata. Isegi juhul, kui menetlusotsus tühistatakse, ei tähenda see, et menetleja suhtes tuleks algatada teenistusliku järelevalve läbiviimist. 3 Kaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse J. Hüva tegevuse osas teenistusliku järelevalve läbiviimiseks. MÄÄRUSKAEBUS
4. Riigiprokuratuuri
5. aprilli
6. a määrusele esitas määruskaebuse X OÜ esindaja advokaat Hannes Olli, kes taotleb Riigiprokuratuuri
7. aprilli
8. a määruse tühistamist osas, millega jäeti tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus 14.02.2020, kuna kriminaalmenetlus on ringkonnaprokuröri poolt lõpetatud ebaseaduslikult ning kohustada prokuratuuri jätkama menetlust kriminaalasjas nr
9. Kaebuse kohaselt on riigiprokurör on kaebust lahendades rikkunud oluliselt menetlusseadust ja materiaalõigust, jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja poolt kaebuses ning kuriteokaebuses esitatud faktilised asjaolud ning seisukohad.
10. Kaebuse kohaselt on riigiprokurör kaebust lahendanud pealiskaudselt. Ebaõige on riigiprokuröri seisukoht, et kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise osas LL poolt KrMS § 202 alusel oli õiguspärane ning puudub alus selle määruse tühistamiseks. 12.
11. Kaetud tööde aktiga nr CON-242 kuupäevaga 13.07.2018 ei saanud LL-l olla mingit puutumust, kuna selle on koostanud ja allkirjastanud alltöövõtja Y OÜ esindaja OO, kes vastutas kaetud tööde akti koostamisprotsessi nõuetekohasuse, sh vajalike allkirjade õigeaegse kätte saamise eest Majandus- ja taristusministri määrus nr 115 § 3 lg
12. 12.
13. Y OÜ esindaja OO, kes on koostanud kogu XXX hoonete betoonkonstruktsioonide ehitamisjärgse dokumentatsiooni (kaetudtööde aktid ja ehituspäevikud) ja Y OÜ juhatuse liige VV ning vastutav isik NN, kes mõlemad kontrollisid ja allkirjastasid kaetud tööde akti nr CON242 kuupäevaga 13.07.2018 olid kõik teadlikud, et alates 01.06.2018 ehituse omanikujärelevalvet objektil CCC, aadressil VVV, teostab MM, T AS-ist. Seega olid nad ka teadlikud, et sellel aktil märgitud isik RR ei teostanud 13.07.2018 ehitusobjektil XXX, Tallinn tellija omanikujärelevalvet ja sellel aktil olev RR allkiri on võltsitud ning selle akti edastamisega X OÜ-le on tegemist kuriteoga ning X OÜ saab sellest tegevusest varalist kahju. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri
15. aprilli
16. a määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus ringkonnakohtule vaidlustatavas osas sisuliselt läbi vaatamata, kuivõrd Riigiprokuratuur nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuriga selles,

§ 344

sätestatud kuriteokoosseisu osas ei ole kaebaja kannatanuks ega oma selles osas õigust nõuda kriminaalasja lõpetamise põhistusi. Teisisõnu esitas kaebuse selle esitamiseks mitteõigustatud subjekt ehk kannatanuks mitteolev isik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul menetluslik pädevus kontrollida üksnes asjaolu, kas Riigiprokuratuur on õigesti leidnud, nõustudes Põhja Ringkonnaprokuratuuri seisukohaga, et X OÜ ei ole KarS § 344 toodud kuriteokoosseisu suhtes kannatanu.

1. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja nr 19730000119 materjalide, sh vaidlustatud Riigiprokuratuuri
2. aprilli
3. a kaebuse osaliselt rahuldamata jätmise määrusega leiab, et X OÜ esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, millises X OÜ esindaja viitab asjaolule, mille kohaselt on X OÜ puhul tegemist kannatanuga ehk vaidlustab kriminaalmenetluse lõpetamist KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas. Ülejäänud osas ehk sisuliselt 4 tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, kuivõrd X OÜ puhul ei ole tegemist kannatanuga ning seega puudub X OÜ-l kaebeõigus. Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised. 14.
4. Tulenevalt KrMS § 37 lg-st 1 saab isiku lugeda kriminaalmenetluses kannatanuks juhul, kui talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-41-15 on märgitud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga), tähendab kohtupraktika järgi seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel nõutav õiguslik seos eeldab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Juhul, kui kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist (isiku kahjustatud või rünnatud õigushüve kaitset), puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda (vt lähemalt määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p-d 17-19). 14.
5. Hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist. Käesoleval juhul tuleneb materjalidest, et kriminaalmenetlust lõpetati KarS § 344 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas. Nimetatud kriminaalmenetluse raames oli LL-le esitatud kahtlustus selles, et LL, saanud kätte Y OÜ töötajalt OO-lt viimase poolt koostatud kaetud tööde akti nr CON-242, avastas, et nimetatud dokumendil puudub selles osas märgitud omanikujärelevalve esindaja ehitusinseneri RR allkiri. Seejuures ei pööranud LL tähelepanu asjaolule, et OO koostatud dokument sisaldab viimase poolt ekslikult dokumendile kantud ebaõigeid andmeid. Nimelt oli OO ekslikult märkinud kaetud tööde aktid omanikujärelevalve esindajaks O (registrikood XXXXXXXX) ehitusinsener RR, kes tegelikult ei täitnud alates 01.04.2018 kõnesoleval ehitusobjektil X OÜ omanikujärelevalve kohustusi. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid ajavahemikul 13.07.2018 – 22.01.2019 LL kirjutas 13.07.2018 dateeritud kaetud tööde aktil nr CON-242 olevale allkirjareale, kuhu oli märgitud „Tellija omanikujärelevalve“, allkirja RR nimelt, s.t võltsis RR allkirja, millega pani toime dokumendi, mille alusel kogumis muude ehitusdokumentidega on võimalik ehitise omanikul X OÜ-l omandada õigus taotleda pädevalt asutuselt ehitise kasutusluba, võltsimise. Ringkonnakohus märgib,

§ 344

paikneb karistusseadustikus avaliku usalduse vastaste süütegude peatükis ja kaitseb dokumendi puutumatust ning selle kaudu dokumendiga seotud käibe usaldusväärsust, seega kollektiivseid õigushüvesid. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-11-97-10 selgelt väljendanud seisukohta, et üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. Seda isegi juhul, kui menetletava teoga on ühtlasi riivatud ka mõnda individuaalset õigushüve, mille kahjustamine pole aga kuriteona karistatav või mida kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel pole kriminaalmenetlust alustatud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kaebajat KarS § 344 järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda.

1. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas samaselt Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuriga, et X OÜ puhul ei ole tegemist KarS § 344 sätestatud kuriteokooseisu suhtes kannatanuga, ei saa seega tõusetudagi kaebeõiguseta isiku sisuliste argumentide vaagimine kriminaalmenetluse lõpetamist puudutavas osas. 5
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. aprilli
4. a määruse muutmata ja KrMS § 208 lg 4 ning KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6