← Eesti

2-20-5279/9

Obsah (7)§ 79§ 372§ 89§ 667§ 74§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-5279 Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Kohtuasi XX hagi YY

) § 75 lg 1 alusel kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati, ning lg 2 alusel, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Vastavalt

§ 79

lg-le 1 esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kuivõrd kostja elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt on XXX, Viljandi maakond, kuulub käesolev tsiviilasi lahendamisele Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas.

§ 372

lg 7 alusel, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. Määruskaebus

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnevad menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  2. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 79

, määratledes kostja elukoha üksnes rahvastikuregistri andmete põhjal, jättes kõrvale andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Kostja tegelik elukoht on Viimsis. See teadmine tugines nii hageja poolt lepingu täitmise ajal vestlustes vahetult kostjalt saadud infole kui ka hagile lisatud tõenditele. Kostjale kuulub mõtteline osa elamumaast XXX, Viimsi. Kostja esitas hageja nõudele vastuse, mis tõendab, et kostja sai detsembris 2018 kätte temale aadressile XXX Randvere saadetud nõude ning samale aadressile õnnestus kohtutäituril kostjale kätte toimetada lepingu täitmise nõue ka sügisel 2019, mida tõendab kohtutäituri aruanne kättetoimetamisest. Muuhulgas nähtub täituri aruandest, et ta helistas kostjale, kes kinnitas elukohta, öeldes, et ei ole kodus ja palus dokumendid jätta postkasti. 8. Isegi kui kostja tegelik elukoht on Viljandimaal, oleks hageja esitanud hagi Harju Maakohtule

§ 89lg 1 alusel.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust, mis tuli täita Harju maakonnas, s.o kostja pidi ehitama hageja soovitud ehitised Harju maakonnas Saue vallas X külas XXX kinnistul. Menetluse edasine käik

  1. Vastuses määruskaebusele kostja kinnitab, et ta elab nüüd Viljandimaal talus ja ei ole nõus hagi menetlemisega Harju Maakohtus.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 2

(3)11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi saata tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 12. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus lähtus kohtualluvuse määramisel ekslikult üksnes üldisest kohtualluvusest (

§ 79lg 1) ja rahvastikuregistri andmetest kostja elukoha osas.

13. Valikulise kohtualluvuse sätted (sh

§ 89

) on alternatiiv üldise kohtualluvuse sätetele (sh

§ 79lg 1).

Seega isegi kui kostja tegelik elukoht ei oleks Harjumaal, on hagejal alternatiivselt kostja elukohale võimalik esitada hagi lepingu täitmise koha kohtule. 14. Maakohus jättis ekslikult kohaldamata

§ 89

lg 1, mille kohaselt lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Maakohus ei arvestanud, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tuleneb hageja nõue töövõtulepingust ning lepingu järgi on lepingu täitmise koht Harju maakonnas ja seega on Harju Maakohus pädev kohus tsiviilasja lahendama tulenevalt valikulise kohtualluvuse sätetest. Asjaolu, et kostja vastuses määruskaebusele vaidles vastu sellele, et asja võiks menetleda Harju Maakohus, ei oma määravat tähtsust, kuivõrd

§ 74

lg 1 kohaselt, kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Hageja on selgelt avaldanud soovi asja menetlemiseks Harju Maakohtus. Seega on käesoleval juhul Harju Maakohtul sõltumata kostja elukohast kohtualluvus

§-st 89 tulenevalt. 15.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks menetlemiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 16. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.