Obsah (6)

§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75§ 74

1-20-2853 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juunil 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-2853 (19231502263) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Aleksan Aleksanyan – isikukood 36909280023, elukoht xxx, xxx keel (valdab x keelt), xxx kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud. Tõkend-elukohast lahkumise keeld Kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksan Aleksanyan

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.06.2019.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3960 mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta ja 28 päeva, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.201923.10.2019.a s.o 3 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 625 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Aleksan Aleksanyan peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elukoht xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 1 alusel määrata Aleksan Aleksanyan katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtotsuse kuulutamise kuupäev. Aleksan Aleksanyani suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Aleksan Aleksanyanilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 481.20 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksan Aleksanyani tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 113.10 eurot. Sundraha ja kaitsetasu summas 1357.20 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Aleksan Aleksanyan kriminaalasi 1-20-2853, sundraha ja menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksan Aleksanyani süüdistatakse selles, et tema 21.10.2019 kella 18.00 ajal aadressil xxx asuva X baari juures õues haaras oma abikaasa N. P. juustest kinni. Kui N. P.l õnnestus Aleksan Aleksanyani haardest vabaneda, istus ta autosse, kuid Aleksan Aleksanyan ei lasknud N. P. auto ust sulgeda ning kui N. P. kummardas ukse poole, siis lõi Aleksan Aleksanyan N. P. kaks korda jalaga vastu õlga ja ühe korra rinna piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (hematoom ja punetus rinnakul ning punetus näo ja kaelapiirkonnas). Seega pani Aleksan Aleksanyan toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksan Aleksanyani, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksan Aleksanyani süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Aleksan Aleksanyanile 11.06.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3960 mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2019-23.10.2019 s.o 3 (kolm) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada Aleksan Aleksanyanile mõistetud 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, s.o 625 (kuussada kakskümmend viis) tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 lg 1 sätestatule:

1. i)elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ii)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; iii) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. iv)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. v)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. vi)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD-plaadi, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 481.20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik