lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Almar Liivik, isikukood 37110226522; elukoht xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x Karistatus Karistusregistri karistamata Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 4. maist 2020 andmetel varem kriminaalkorras Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Almar Liivik süüdi tunnistada
2.
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Almar Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
Almar Liivik peab: 4.
lg 2 p 8 alusel kohustada Almar Liivikut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. 6.
lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas. 7.
lg 4 alusel kohustada Almar Liivikut tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereproovi näidud esitab Almar Liivik kriminaalhooldajale. 8.
juunist 2020, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 2 9. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui Almar Liivik asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 2 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Almar Liivik vabaneb selle karistuse kandmiselt. 10.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Almar Liiviku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. 11.
MS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Almar Liiviku suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmisele asumisel.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Almar Liivik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Liivikule mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi on 1 aasta vangistust.
alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.
Liivik mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui A. Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle
lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida end käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).
Liivikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Liivik kuulub
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 4 Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 163,20 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada A. Liivikul menetluskulud kokku summas 1053,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.