KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-5219 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M. B. hagi D. B. ja R. B. vastu

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. D. ja R. on M. B. lapsed. Viru Maakohtu 08.05.
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-xxx mõisteti M. B.lt D. B. ja R. B. kasuks välja alates 01.02.2019.a. igakuise elatusrahana 270 eurot kuus iga lapse kohta, so kahele lapsele kokku 540 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatis D. B. ülalpidamiseks 180 eurot kuus ja R. B. ülalpidamiseks 180 eurot kuus.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
5. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
6. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
7. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.
8. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 13.

§ 102

lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

3

1. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töötus. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes

§ 102lg 2 2.

ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

16.

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

1. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 08.05.
2. a tsiviilasjas nr 2-19-xxx tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal

§ 102lg 2 2.

ja

1. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
2. Eesti Töötukassa 20.11.2019.a, on hageja M. B. võetud töötuna arvele. 25.11.2019.a, Eesti Töötukassa otsusest nähtub, et M. B.le on alates 06.03.2020 kuni 20.11.2020.a, määratud töötukindlustushüvitise suuruseks 39.90 eurot kalendripäevas.
3. Kohus möönab, et töökoha puudumine mõjutab nii vanema varalist seisundit ja arvestades hetkelist riigis valitsevat ajutist olukorda tema võimalusi tööturul kui selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele.
4. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 180 eurole kuus, kahele lapsele kokku 360 eurot. Hageja pangaväljavõtte kohaselt on hagejale Eesti Töötukassa poolt makstud töötukindlustushüvitist 2019 detsembrist kuni 2020 aprill kokku 4 900.32 eurot.
5. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 22.

Hageja igakuine sissetulek ei ole tema töötasu, vaid töötukindlustushüvitis kuus 1 049.44 eurot (neto, aprillist

1. a). Hagejal on pärast 08.05.
2. a otsuse tegemist vähenenud sisstulek 60%.
3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt on hagejal kostjate seadusliku esindajaga ühisomandis kinnisvara/korteromand: * Jõhvi linnas, xxx (registriosa nr xxxxx); * Jõhvi linnas, xxx (registriosa nr xxxxx); * Jõhvi linnas, xxx (registriosa nr xxxxx); * Jõhvi linnas xxx (registriosa nr xxxxx); * Jõhvi linnas, xxx (registriosa nr xxxxx). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel kuulub hagejale kinnistu:  Alutaguse vallas, xxx külas xxx kinnistu (registriosa nr xxxxx); ning ¼ kaasomandist Jõhvi linnas, Jõhvi vallas, xxx xx (registriosa nr xxxxx). Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub hagejale 1 sõiduk:  Volvo registreerimisnumber xxxxx. 4 Kohus märgib, et eelpool välja toodud vara oli ka
4. aasta otsuse tegemise ajal hageja ja kostjate seadusliku esindajal olemas (ühisvara). Kuna antud tsiviilasjas lahendatakse elatise vähendamise nõuet, siis kohus jätab tähelepanuta kostja seadusliku esindaja ja hageja viited ja väited ühisvara jagamise kohta. Hageja väitele ühisvaras olevate korterite üürimise kohta ei ole vastaspool vastuväiteid esitanud. Seega on ühisvara omanikel vara mida ei kasutada igapäevaselt elamiseks, ning varale tehtavad kulutused minimaalsed või puuduvad. Järelikult mõlemal ühisvara omanikul ei ole ühisvara osas majanduslik olukord muutunud.
5. Hageja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse kostjatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2) Kohus arvestab käesoleval juhul nii hageja ülalpidamisvõimet ning alaealiste laste huve ning leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
6. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja sissetuleku vähenemist ehk mõjuvat põhjust

§ 102lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära.

Hagejal on pärast 08.05.

1. a otsuse tegemist vähenenud sisstulek 60% (töötasu puudumine).
2. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
3. Mõistlik ei ole kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul toime tulla. Samas, arvestades asjaolu, et hageja on elatisemakseid maksnud, st maksed on tehtud hageja töötasust puudumisest hoolimata, ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud elatist hageja taotletud ulatuses, vaid 200-le eurole kuus.
4. Kohus selgitab, et isegi töökoha ning sissetuleku puudumine ei vabasta automaatselt vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
5. Kohus möönab, et hetkeline valitsev olukord riigis võib raskendada töökoha leidmist, kuid ei ole kindlasti taksituseks ja piiranguteks töökoha valikute tegemisel. Hagejale on määratud 5 töötuskindlustusehüvitis kuni
6. a novembrini, mis ei võimaldaks üldse tööl käia ja endale sissetulekut teenida.
7. Riigikohus on oma 06.12.2016 .a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erineva (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele).

1. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on kostjate vanuses laste ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 160 eurot ja ca 180 eurot kuus.
2. Kohus on seisukohal, et 200 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 200 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Kohtu hinnangul võimaldab hageja majanduslik seisund tasuda ühele lapsele elatist 200 eurot kuus.
3. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. B.lt välja elatise poja D. B. ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot ja poeg R. B. ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot alates hagi esitamisest ja kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
6. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6