2-20-1933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-1933 Menetlusosalised ja nende esindajad A

§ 28

alusel täiteasja nr 084/2018/3435 raames, kus on alustatud täitemenetlus sissenõudja Bondora AS ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 07.08.

1. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-
2. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 1627,71 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse tasud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 456 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk jääk on 1385,71 eurot. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku suhtes pärast täitemenetluse algatamist täiteasjas 084/2018/3435 algatatud veel viis täitemenetlust, mille nõuete kogusumma on 5000 eurot ning millele lisandub täitedokumentidest tulenev jooksev viivis. Võlgnik ei ole nõudeid vabatahtlikult täitnud ning sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule ei ole viinud ca 1,5 aastat kestnud täitemenetluse vältel nõuete täitmiseni. Võttes arvesse esitatud nõuete paljusust ning nende suurust, aga ka asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud, on nõuete efektiivseks täitmiseks vajalik sissenõue pöörata võlgniku varale. Kohtutäituri büroo töötaja võttis 03.12.
3. a võlgnikuga telefoni teel ühendust. Muu hulgas selgitati võlgnikule, et kohtutäituril tuleb asuda realiseerima tema kinnisvara, s.o ½ kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2 maakond. Kohtutäituri büroo tööaja edastas võlgnikule ka e-kirja teel teate kinnisasjale sissenõude pööramisest, et võögnikul oleks aega kavandatava menetlustoiminguga tutvuda. Võlgnik Pxxxx Rxxxxxxe-kirjale 5 päeva jooksul ei vastanud. Võlgnikule toimetati 06.12.
4. a kulleriga teade kätte isiklikult kinnisasja asukohas. Võlgnik kohtutäituri teatele ei reageerinud. Tulenevalt asjaolust, et vlgnik väljendas selgelt, et tema vara müüki ei võimalda ning selleks koostööd ei tee, edastas kohtutäitur teate võlgniku kaasomandi osa realiseerimisest ka kinnisasja kaasomanikule. Kaasomanik viibib võlgniku kinnitusel vanglas. Seega ei võimalda võlgnik vabatahtlikult tutvuda vara arestimistoimingu läbiviimiseks ning kohtutäitur peab vajalikuks taolteda kohtult luba siseneda võlgniku Piret Remmeli kaasomandis ja valduses olevasse kinnisasja vara ülevaatamiseks ja ostuhuvilistele tutvustamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et vara hariliku väärtuse määramiseks ning soovijatele müüdava asjaga tutvumise õiguse tagamiseks on vältimatult vajalik tutvuda arestitava varaga ning siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku korterisse.
5. 06.02.
6. a kuulas kohus telefoni teel ära võlgniku Pxxxx Rxxxxxx. Pxxxx Rxxxxx avaldas, et ta ei ole nõus maja müümisega kuna tal on lapsed. Kuna Pxxxx Rxxxxxxväga kardab maja müümist, siis keeldus ta ka koostööst kohtutäituriga. Pxxxx Rxxxxxxx on mitmeid võlgasid, kuid võlgnevuste katteks võetakse kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt igakuiselt tema töötasust maha 300 eurot.Tööandjale on tehtud ka sellekohane avaldus. Seega Pxxxx Rxxxxx ei näe vajadust maja müümiseks. Pxxxx Rxxxxx on nõus maja kohtutäiturile ette näitama ning pakub majanäitamiseks välja 10.02.
7. a alates kella 10.00st kuni 13.00ni. Nimetatud ajal on Pxxxx Rxxxxx ise kodus. Kui kohtutäitur helistaks, oleks võimalik kokku leppida ka muu aeg. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse seadustiku (

) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. 4.

§ 28

lg-test 1, 2 tulenevalt annab kohus kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale sisenemiseks, kui siseneda on vaja täitedokumendi täitmiseks. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Täitedokumendi täitmiseks on avaldusest nähtuvalt vajalik arestida võlgniku kaasomandis olev majaosa ja kinnisasi ning need hiljem võõrandada.

§ 137

ja § 85 järgi on kaasomandis oleva majaosa võõrandamiseks vajalik võimaldada soovijatel majaosaga ja kinnisasjaga tutvuda. Eramusse ja kinnisasjale sisenemine nende ostuhuvilistele tutvustamiseks on seega vajalik täitedokumentide täitmiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-15). Vaatamata kohtu poolt nõusoleku andmisele võlgniku valdusesse sisenemiseks ja vara hindamiseks on võlgnikul jätkuvalt õigus võla vabatahtlikuks tasumiseks, et vältida kinnisasja sundmüüki.

1. Kohus leiab, et kuna võlgnik Pxxxx Rxxxxxxon väljendanud nõusolekut vabatahtlikult lubada kohtutäituril tutvuda kinnisasjaga, tuleb selline võimalus võlgnikule ka anda. Kohus leiab, et põhjendatud on anda luba kohtutäiturile võlgniku Pxxxx Rxxxxxx nõusolekul tema kaasomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (registriosa numbriga 569235) sisenemiseks ning seal viibimiseks vara hindamise, arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil ning koos täitetoimingu osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil ning seda 10.02.
2. a ajavahemikul kella 10.00st kuni 13.00ni. Kohus selgitas võlgnikule, et puhuks, kui võlgnik ei võimalda kohtutäiturile sisenemist, annab kohus kohtutäiturile loa sisenemiseks olenemata võlgniku nõusolekust. 3
3. Juhul kui võlgnik Pxxx Rxxxxxxsiiski vabatahtlikult ei võimalda kohtutäituril tema kaasomandis ning valduses olevale kinnisasjale (registriosa numbriga 569235) siseneda, tuleb

§ 28lg 2 alusel anda kohtu luba kinnisasjale sisenemiseks.

Sellise loa andmine kohtutäiturile on põhjendatud võlgniku varasema käitumisega, sh võlgnik on keeldunud koostööst kohtutäituriga. Soovijatel on

§ 85

lg 1 kohaselt õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur Oksana Kutšmeile tuleb eeltoodust tulenevalt anda

§ 28

lg-te 1, 2 alusel luba (juhul, kui Pxxxx Rxxxxx vabatahtlikult kinnisasjale sisenemist ja seal viibimist ei võimalda) siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega ilma Pxxxx Rxxxxxx nõusolekuta tema kaasomandis olevasse majja ja kinnisasjale esmalt arestimistoimingu läbiviimiseks ning seejärel hiljem vajadusel ruumide ostuhuvilistele tutvustamiseks. 7.

§ 85lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve.

Seetõttu peab kohus otstarbekaks lubada kohtutäituril siseneda koos täitetoimingu läbiviimiseks vajalike isikutega korterisse võlgnikule eelnevalt ette teatatud aegadel ja iga enampakkumise puhul mitte rohkem kui kahel korral. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 9. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb riigilõiv jätta võlgniku kanda. Riigilõiv hagita menetluses läbivaadatava asja esitamisel on RLS § 57 lg 5 alusel 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust ja TsMS § 179 lg-t 1, tuleb mõista riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. Asjaolu, et kohtutäitur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, ei vabasta võlgnikke TsMS § 172 lg 1 ja § 179 lg 1 alusel riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest. Muud võimalikud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4