KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-11-8331 Kohtuasi XX (X) kohustustest

§ 172lg-s 2 ja § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatuid kohustusi.

Võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluse kestel aruandeid vaid siis, kui kohus seda eraldi küsis. Seega suhtus võlgnik oma aruandluskohustuste täitmisesse hooletult. Kohtul ja võlausaldajatel peab olema selge ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest ning, mida võlgnik teeb võlausaldajate nõuete vähendamiseks. Võlgnik jättis nõutud info edastamata. Võlgnik jättis oma kohustused olulisel määral täitmata ja oli kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Võlgnik oli kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik jättis ka selle kohustuse täitmata. Võlgnik avaldas, et tal on raha teatud osas olemas. Samas ei toonud võlgnik esile, mis takistab tal väljamaksete tegemist. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei teinud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik oli menetluse jooksul korduvalt kinnitanud, et tal on kokkulepped enamike võlausaldajatega võlgnevuse vähendamiseks. Samas võlausaldaja osaühing Dreamland nimetatud asjaolu ei kinnitanud. Seega esitas võlgnik kohtule korduvalt tõele mittevastavat teavet. Maakohus leidis, et võlgnik rikkus oma kohustusi süüliselt. Võlgnik ei 2 põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas 18.09.2019 määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 03.09.2019 määruse tühistamist ja uue määrusega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või jätkata kohustustest vabastamise menetlusega. Tulenevalt võlgniku juriidilisest oskamatusest ja tervislikust seisundist oli võlgnikul raskusi menetlusest arusaamisel. Võlgnik oli kohtule nimetatud asjaolu korduvalt selgitanud. Seaduse kohaselt annab võlgnik aru kohtu ja usaldusisiku nõudel ja võlgnik lähtus sellest. Kohus ei teinud võlgnikule varasemalt etteheidet pahatahtlikkuse kohta. Võlgnik tegi tööd vastavalt tervislikule seisundile. Võlgnik proovis kandideerida tööle mitu korda ka samadesse ettevõtetesse, kuna võimaluse tekkimise korral olid ettevõtted lubanud võlgniku tööle võtta. Võlgnik avaldas tööandjatele tööle kandideerimisel oma tervislikku seisu. Võlgnik enam ei mäleta 2015-2016 aastatel tööandjate täpseid nimesid, kelle juurde ta kandideeris. Vead aruannetes võisid tekkida ka võlgniku oskamatusest ja teadmatusest. Võlgnik sõlmis lepingu 256 OÜ-ga ja saanud sealt sissetulekut. Võlgnik sai kõrvale panna märkimisväärseid summasid võlausaldajate jaoks. Võlgnik soovis, et kohus kuulaks ta istungil ära ning oli istungil valmis võlausaldajale raha maksma. Osade võlausaldajatega saavutas võlgnik kokkulepped ja osad võlausaldajad olid nõus nõuetest loobuma. Kuna võlgnevuste algne jaotus muutus, siis ei saanud võlgnik aru, kui palju ta peab maksma ja kas ta teeb makseid õigesti. Kohus ei andnud võlgnikule vastavaid selgitusi ega osutanud kaasabi. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel oli võlgnikul võimalik
2. aastal kõrvalepandud summasid võlausaldajatele tasuda. Käesolevalt lõpetas kohus menetluse enne viie aasta möödumist ja heitis ette süülist käitumist. Kohus ei põhistanud võlgniku kohustuste rikkumist ega pöördunud võlgniku poole selgituste saamiseks ega kuulanud enne määruse tegemist võlgnikku ära. Võlgnik soovis istungil täpselt läbiääkida väljamaksete protsendi ja summade suurust. Võlgnikul oli Dreamland OÜ-ga kokkulepe võlgnevuse tasumise osas enne seda, kui võlausaldaja sai suurema osas võlgnevusest kätte YY (kaaskäendaja koos võlgnikuga) kinnistu müügist täitemenetluses. Kompromissiläbirääkimiste käigus võlausaldajaga ei olnud võlgnikule teada raha laekumise fakt. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
4. Creditor Holding OÜ loobus oma nõudest võlgniku vastu ja palus ta eemaldada võlausaldajate nimekirjast.
5. Maksu-ja Tolliametil puuduvad vastuväited isiku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise osas ning jätavad määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada.
6. OÜ Dreamland teatas, et määruskaebuses esitatud väited kokkuleppe olemasolu kohta võla tasumiseks ei vasta tõele.
7. Intrum Estonia AS leidis, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks, kuna võlgnik jättis oma kohustused süüliselt täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgniku poolt esitatud andmed kandideerimiste kohta ei ole võlausaldaja silmis piisavad, et täita

§ 1733 lg-st 1 tulenev nõue.

Võlgnik ei ole menetluse ajal ühtegi väljamakset teinud. Võlgniku väited raha olemasolu kohta on õigustühised.

1. AS SEB Pank palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi ja sellega kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku tööle kandideerimisi ei saa pidada piisavaks tegevuseks. Võlgniku viited halvale tervisele on paljasõnalised, kuna puudub arstitõend. Võlgnik suhtus aruandekohustusse hooletult. Endise ettevõtte omanikuna ei ole võlgniku väited kohustustest arusaamata jäämise kohta tõsiseltvõetavad. Pank ei ole keeldunud võlgnikult raha vastuvõtmisest. Võlgniku pakutud ettepanek kokkuleppeks polnud realistlik. Võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Eeltoodud arvestades, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik tegi endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2. Luminor Bank AS hinnangul puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Võlgnik ei ole menetluse vältel ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi ja menetluse ajal suhtus aruandluskohustusse hooletult. Võlgniku väited selle kohta, et võlgnikul on olemas raha võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks, viitavad kaudselt sellele, et tegelikkuses tegeles võlgnik tulutoova tegevusega, kuid varjas oma tulusid. Seega hoidus võlgnik tahtlikult võlausaldajatele nõuete rahuldamisest.
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21.10.2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks täiendavalt veel üheks aastaks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt

§ 175lg 2 p-s 2, § 173 lg-s 1 ja § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldusi.

Seetõttu lõpetas maakohus ebaõigesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 175

lg ja 5 näeb ette, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg-d 2 ja 4 näevad ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis. Maakohus tuvastas, et võlgnik oli iga-aastaste aruannete esitamisel raskelt hooletu, kuna võlgnik ei esitanud aruandeid omaalgatuslikult, vaid kohus pidi igat aruannet eraldi küsima. Kohus määras 16.12.2014 määrusega võlgniku iseenda usaldusisikuks ja kohustas usaldusisikut esitama aruandeid iga aasta kohta. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Käesolevalt oli maakohus heitnud võlgnikule ette usaldusisiku kohustuste mittekohast täitmist. See ei saa olla 4 aga kohustustest vabastamise keeldumise aluseks, kuna väidetavat rikkumist saab heita ette usaldusisikule, mitte võlgnikule. Käesolevalt rikkus võlgnik usaldusisiku rollis oma kohustusi. Maakohus heitis võlgnikule ette ka väljamaksete tegemata jätmist, millega võlgnik kahjustas võlausaldajate huve. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine on usaldusisiku kohustus

§ 172lg 2 kohaselt.

Kuna kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis, siis usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust iseenesest keelduda võlgniku kohustustest vabastamist. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuli kohtul kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (Riigikohtu 02.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p 18). Toimikust ja asja materjalidest nähtuvalt võis võlgnikul olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel ja täitmisel. Seega oleks maakohus pidanud olema selgituste ja korralduste andmisel aktiivsem. Lisaks märgib ringkonnakohus, et võlgnik kui usaldusisik esitas maakohtu nõudmisel aruandeid ja teavet. Seega kahtleb ringkonnakohus, kas esines aruandluse kohustuse täitmisel rasket hooletust nagu seda leiab maakohus arvestades, et aruande kohustuse esitamise eesmärk on siiski teabe saamine ja seda on kohus ja võlausaldajad saanud. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb

§ 173

lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit, jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nimetatud asjaolu kindlaks teinud ega arvestanud konkreetsete asjaoludega. Seetõttu ei saa ka pelgalt samadesse kohtadesse tööle kandideerimine olla iseenesest märk süülisest käitumisest. Ka võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine viie aasta jooksul ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik on toonud esile, et tööle asumist ja töö leidmist takistab suures osas tema tervislik seisund. Maakohus ei ole menetluse lõpetamisel hinnanud võlgniku tervisliku seisundi mõju kohustuste täitmisele. Võlgniku väiteid tema tervisliku seisundi kohta on tõendamata väited ja väljakirjutatud ravimite loetelu ei ole kohaseks tõendiks. Kohane tõendiks saab olla raviarsti arvamus. Maakohus saab menetluse edasisel läbiviimisel teha võlgnikule ettepaneku tõendite esitamiseks või koguda ise tõendeid (TsMS § 230 lg 2 ja § 477 lg 7). Maakohus otsustas menetluse lõpetamist enne viie aasta möödumist võlausaldaja AS SEB Pank taotluse alusel. Kuna käesoleval juhul pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud kohustustest vabastamise keeldumise aluseid, siis tuleb maakohtu määrus tühistada. Samas ei anna kohtuasja asjaolud ja tõendid alust vabastada võlgnikku kohustuste täitmisest.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning teha kõik mõistlikult võimalik võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist. 5 Võlgnik palus määruskaebuses vabastada ta kohustuste täitmisest, mida ringkonnakohus ei põhjendatuks või jätkata kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgnik avaldas määruskaebuses, et ta soovib menetluse kohustustest vabastamise jätkamist väljamaksete tegemiseks, kuid selleks ta vajab kohtu kaasabi. Ringkonnakohus peab võimalikuks kohustuste menetluse jätkamist selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi täita. Asja materjalidest nähtuvalt võib võlgniku rikkumine, st võlausaldajatele maksete tegemine olla vähemalt osaliselt tingitud maakohtu ebapiisavatest selgitustest võlgnikule. Esmalt tuleb maakohtul välja selgitada, millised kohustused on võlgnikul täita ja kes võlausaldajatest on loobunud oma nõudest (Creditor Holding OÜ on seda vastuses kaebusele avaldanud). Seejärel tuleb kohus menetluse kestel võlgnikule selgitada tema kohustusi ja osutada kaasabi, arvestades, et võlgnik peab ise täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati maakohtu 16.12.2014 määrusega. Menetlust on võimalik pikendada maksimaalselt kuni 16.12.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse pikendada esialgu ühe aasta võrra alates käesoleva määruse tegemisest, sest võlgnik on määruskaebuses avaldanud, et tal rahasummasid kogutud, et võlausaldajatele tasuda. Nimetatud aeg on piisav selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi täita. Peale nimetatud aja möödumist tuleb maakohtul uuesti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine või kohustustest vabastamata jätmine.
2. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6