Lõpetada
J.süüdistustes Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2,3 järgi. 2.
J. osalema vägivaldse käitumise alases sotsiaalprogrammis 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul hiljemalt 19.juuniks 2021. 3.
J. tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 373.20 eurot riigi tuludesse 6 (kuue) kuu jooksul hiljemalt 19.detsembriks
5. Edastada kohtumääruse ärakiri süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ning samuti sotsiaalprogrammi täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja M. P. (e-post: xxx) ja teadmiseks kannatanu A. E.. Edasikaebamise kord
p 10 tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust ning määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J. J.on süüdistatav selles, et tema: 1) 18.novembril 2018.a. kella 22.30 paiku xxx mk xxx linnas Pixxx majas lõi ühel korral jalaga oma xxx ja xxx xxx xxx A. E.(s xxx.a.) jalaga vastu paremat jalga ja vastu vasakut rinda, mille tagajärjel A.E. tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse (hematoomi parema jala põlve piirkonnas ja hematoomi vasaku rinna piirkonnas); 2) 21.veebruaril 2019.a. kella 18.30 paiku xxx mk xxx linnas xxx eramu juures pigistas A. E. paremat kätt, milles olid selle eramu võtmed, ning murdis jõuga lahti parema käe sõrmed, et neid võtmeid oma valdusesse saada, millega ta põhjustas A.E. füüsilist valu ja tervisekahjustuse (parema käe metakarpaalluu kinnise murru); 3) 15.septembril 2019.a. kella 17.15 paiku xxx mk xxx linnas xxx eramu juures pigistas A. E. parema käe käelaba ja rannet, mille tagajärjel A.E. tundis füüsilist valu, seejärel lükkas ta A.E., mille tagajärjel A.E. lõi oma pea vastu eramu juures seisnud sõiduauto uksepiita ning seejärel tõmbas ta A.E. riietest kinni võttes autost eemale ja lükkas A.E. pikali maha, millega ta põhjustas A.E. füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pealaenaha pindmise vigastuse ning randme ja käe pindmise vigastuse). Kirjeldatud käitumisega pani J. J. toime A. E. kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri taotlusest nähtub, et on võimalik kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 202 ehk oportuniteedi alusel kriminaalmenetlus lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna kahtlustatava isiku süü ei ole suur.
lg 2 sätestab, et kahtlustataval või süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning järgnevalt sätestab terve rida alternatiivseid võimalikke kohustusi, sh ka kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (
Süüdistatava J. J. süüd ei saa pidada suureks, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod, mille eest sätestab Karistusseadustik lisaks kuni 5-aastasele vangistusele ka rahalise karistuse võimaluse. J.J.puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused, samuti ei ole tema kui kahtlustatava või süüdistatava suhtes prokuratuuri infosüsteemi andmetel rohkem kriminaalasju menetluses ning tegemist on juhtumitega ühe ehk mitte paljude kannatanute suhtes. Eeltoodu alusel asub ringkonnaprokurör seisukohale, et süüdistatava J.J. süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt, seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning on küllaldane J.J. õiguskuulekale käitumisele suunamiseks taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamisel J. J. kohustamist osaleda vägivaldse käitumise alases sotsiaalprogrammis, missugust lahendust on soovinud ka kannatanu. Antud juhul on sobivaimaks süüdistatava elukohale lähedases kohas ehk xxx linnas läbiviidavaks programmiks vägivaldse käitumise alane sotsiaalprogramm, mis prokurörile teadaolevalt peaks alustama tööd 2020.a. augustis. Tsiviilhagi kr.asjas puudub ja menetluskuluks on määratud kaitsja v.adv Otto Preemile makstud tasu (kohtueelses menetluses kokku 259,20 eurot ja kohtumenetluses 114 eurot), mis J.J. teise määratava kohustusena täielikult hüvitada tuleb. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud kriminaaltoimiku nr 1-20-74 materjalidega, leiab, et kriminaalasjas J. J. süüdistatuna Karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2,3 järgi esitatud prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on seaduslik ja põhjendatud ning kriminaalmenetlus tuleb J. J. suhtes
lg 1 alusel lõpetada.
lg 1 alusel võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Vastavalt
Käesolevas kriminaalasjas on olemas eeldused, mis võimaldavad J. J. suhtes kriminaalmenetluse lõpetada
S § 121 lg 2 p 2,3 järgi, mis on teise astme kuritegu. Tsiviilhagi asjas esitatud ei ole. J. J. on avaldanud kohtule, et on nõus kriminaalmenetluse lõpuleviimisega
alusel ja võtma endale kohustuse hüvitada ettenähtud menetluskulud ning osalema vägivaldse käitumise alases sotsiaalprogrammis. Samuti on J. J. kinnitanud vastavat nõusolekut omakäelise allkirjaga prokuröri taotlusel. Ka kannatu on kriminaalmenetluse käigus avaldanud soovi, et süüdistatav käiks nõustaja juures. Kohus leiab samuti analoogselt prokuratuuriga, et süüdistatava süü ei ole suur. Süüdistuse aluseks oleva toime pandud kuriteoepisoodide näol on ei ole tekitatud raskeid tagajärgi. J.J. puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused, samuti ei ole tema kui kahtlustatava või süüdistatava suhtes prokuratuuri infosüsteemi andmetel rohkem kriminaalasju menetluses ning tegemist on juhtumitega ühe ehk mitte paljude kannatanute suhtes. Kriminaaltoimikust nähtub, et J. J. ja kannatanu omavahelised suhted on olnud juba pikemat aega konfliktsed ning edasiste konfliktide vältimiseks on vajalik toetada süüdistatava tahet toime tulla agressiivsusega. Kriminaalmenetluse kestel on Valga maakonnas selleks ka võimalus avanenud, sest augustis avatakse sotsiaalprogrammi grupp isikutele, kes on kimpus vägivaldsusega. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et isikut võib mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, sest viharavi teenib nii süüdistatava kui ka kannatanu huve.. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral
J. tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 373.20 eurot riigi tuludesse 6 kuu jooksul alates kohtulahendi tegemisest, s.o. hiljemalt 19.12.2020. Samuti kohustada süüdistatavat
lg 2 p 5 alusel osalema vägivaldse käitumise alases sotsiaalprogrammis 12 kuu jooksul hiljemalt 19.juuniks 2021
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 lõike kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi täpselt ja tähtaegselt, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.