Obsah (9)

§ 657§ 175§ 174§ 447§ 477§ 176§ 217§ 143§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-10489 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi Arsonsis

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja enam kui 5439,76 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega määrab kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 5439,76 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja II kasuks välja. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 447

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ületas käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire. 26.

§ 176

lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri toimetada viivitamata vastaspoolele kätte ja anda talle tähtaeg menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Maakohus eeltoodut ei järginud. Kuna hagejale tagati võimalus esitada kostja II 20.09.2018 menetluskulude nimekirja osas seisukoht määruskaebemenetluses, st maakohtu minetus sai kõrvaldatud, lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel ja määruskaebuse väidete hindamisel kostja II 20.09.2018 menetluskulude nimekirjast. 27. Õige on määruskaebuse väide, et kostja II ajakulu ei ole taotletud mahus põhjendatud. Maakohus on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel jätnud tähelepanuta, et kostjat II on suures ulatuses esindanud seaduslik esindaja, lepingulise esindaja abi kasutamata. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-161-11, p 8). Kohtul on alus

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-183-14, p 13). Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja 5 väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust tulenevalt peavad menetluskulude nimekirjas toodud kulukirjed ja nende põhjendatus olema kontrollitavad tsiviilasja materjali alusel. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda kostja II väitest, et seaduslik esindaja esitas menetlusdokumente küll ise, kuid neid aitas koostada lepinguline esindaja. Eeltoodu tõttu on kostja II menetluskulude rahaline suurus määratud maakohtu poolt kindlaks ebaõigesti. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu eksimuse ja annab ise hinnangu kostja II menetluskulude põhjendatud ulatusele.

1. Tsiviilasja materjali kohaselt esindas kostjat II menetluses volikirja alusel alates 03.06.2014 Oleg Nišajev. 25.10.2016 teatas O. Nišajev, et mõlemat kostjat esindab kohtuistungil Katrin Prükk. Alates 26.10.2016 kohtuistungist ongi K. Prükk osaliselt esindanud mõlemat kostjat. Osaliselt on menetluses osalenud kostja II seadusliku esindaja kaudu. K. Prükk on esitanud kostja II nimel 22.12.2016 menetlusdokumendi, 25.01.2017 tähtaja pikendamise taotluse ja 09.02.2017 menetlusdokumendi. Lisaks esitas O. Nišajev kostja II esindajana 03.06.2014 taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks. 03.06.2014, 22.12.2016 ja 09.02.2017 (kaebuses ekslikult märgitud 09.02.2018) menetlusdokumentide esitamisega seotud kulude vähemalt osalist põhjendatust kinnitab ka hageja määruskaebemenetluses.
2. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu hagi materjaliga tutvumisele ja kostjaga II nõupidamisele on põhjendatud ja vajalik kokku 5 tunni ulatuses. Kuigi menetluskulude nimekirja järgi ei ole tuvastatav asja materjaliga tutvumise ja nõupidamise aeg, on kostjat II menetluses esindanud kaks esindajat. Kulu tekkimine seoses kostja II esindamisega on eeltoodud osas usutav ja selle hüvitamine põhjendatud.
3. Ajakulu, mis seondub kostja II poolt 26.03.2014 määruskaebuse esitamisega, ei ole põhjendatud. Kuna Riigikohus keeldus kostja II 26.03.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest, ei olnud määruskaebuse koostamise näol tegemist vajaliku kuluga, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud.
4. Ajakulu jaanuaris 2015 hageja esitatud taotluste ja kohtumäärusega tutvumisele ning nõupidamisele ei ole põhjendatud. Asja materjali kohaselt ei esitatud sellel ajal kostjat II puudutavaid taotlusi. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et sellel ajal oleks olnud kostjal II vaja toiminguid teha ja nende tegemiseks nõu pidada. Samuti ei ole selge, millise esindajaga kostja II enne 03.06.2014 nõu pidas.
5. Seoses ajakuluga 03.06.2014 menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi kostja II ei ole nimetatud dokumendiga seotud ajakulu oma 20.09.2018 menetluskulude nimekirjas märkinud, nähtub see esialgsest, 19.03.2018 taotlusest, mille kohaselt kulus esindajal taotluse koostamisele 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kuna kulu nähtub tsiviilasja toimikust ja esialgsest menetluskulu nimekirjast, samuti arvestades, et ajakulu põhjendatust kinnitab ka hageja ise, on ajakulu eeltoodud osas põhjendatud ja vajalik.
6. Ajakulu jaanuaris 2016 määruskaebusele vastuse koostamisele ei ole põhjendatud. Kostja II ei ole jaanuaris 2016 määruskaebusele vastust esitanud. Vaidlustatud määrus ja selle peale esitatud kaebus puudutasid kostja I taotlust tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks.
7. Ajakulu märtsis 2016 hagile vastuse koostamisele 4 tundi on vajalik kulu. Arvestades aga kostja II vastuse sisu ja mahtu, on ajakulu põhjendatud mitte enam kui 3 tunni ulatuses, 6 kuna hagi materjalide tutvumise ja kliendiga kohtumise ajakulu on juba eraldi arvesse võetud.
8. Ajakulu septembris 2016 hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse koostamisele ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitas 03.10.2016 kostja II seadusliku esindaja kaudu ja lepingulise esindaja kasutamist tsiviilasja materjalist ei nähtu.
9. Menetluskulude nimekirja kronoloogiat arvestades võib aru saada, et kohtuistungi protokolliga tutvumise ja protokolli parandamise taotluse esitamisega seonduv ajakulu on seotud 26.10.2016 toimunud kohtuistungiga. Kuna protokolli parandamise taotlust ei rahuldatud, ei ole selle kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 15 minutit (0,25 tundi) protokolliga tutvumiseks.
10. Tutvumine kostja II huvides hageja 16.11.2016 ja 30.11.2016 menetlusdokumentidega 2,5 tunni ulatuses on arvestades dokumentide sisu ja mahtu põhjendatud.
11. Ajakulu 16.11.2016 tõendite kohta esitatud selgituse koostamiseks ei ole põhjendatud. Selgitus esitati seoses maakohtu poolt kostjale I tehtud ettepanekuga täpsustada ja selgitada kostja I esitatud tõendeid. Seega ei ole menetlusdokument koostatud kostja II esindamise raames ja selle koostamisega seotud kulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.
12. Ajakulu kirjavahetusele kohtuga ja kliendi esindajaga novembris 2016 ei ole põhjendatud. Toimingud ei ole seostatavad tsiviilasja materjaliga. Menetluskulude nimekirjas ei ole esile toodud, millisest menetluslikust olukorrast tulenevalt kirjavahetust peeti.
13. Ajakulu 22.12.2016 menetlusdokumendi koostamisele kostja II osas 6,5 tundi on arvestades dokumendi sisu, selle põhjalikkust ning esitatud taotlusi ja tõendeid, põhjendatud.
14. Ajakulu seisukoha koostamiseks hageja taotlusele kostjale II likvideerija määramiseks ei ole põhjendatud kulu. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas kostja II 03.01.2017 seisukoha seadusliku esindaja kaudu, st ei kasutanud selleks lepingulise esindaja abi.
15. Põhjendatud ei ole ajakulu 25.01.2017 taotluse koostamiseks, millega esindaja palus kostjate nimel menetlustähtaega pikendada. Tegemist on kostjast endast lähtuva asjaoluga ja selle kulu hüvitamine teise menetlusosalise poolt ei ole põhjendatud.
16. Kostjate 09.02.2017 ajakulu kokku 15 tundi hageja täiendavate seisukohtade ja taotlustega tutvumiseks ning neile vastamiseks on põhjendatud osaliselt. Õige on määruskaebuse väide, et kostja II osa sellest kulust ei saa olla enam kui 1/
17. Dokumendi sisust nähtub, et suurem osa vastuväiteid puudutab hageja ja kostja I, mitte hageja ja kostja II vahelist õigussuhet. Vajalik ajakulu kostja II õiguste kaitseks ei ole seega enam kui 5 tundi.
18. Kohtute infosüsteemi andmetel esindas K. Prükk kostjat II ka 26.10.2016, 17.01.2017, 17.10.2017, 18.10.2017 ja 06.02.2018 kohtuistungitel. Õige ei ole määruskaebuse väide, et kuna kohtuistungil osales ka kostja II seaduslik esindaja, ei ole lepingulise esindaja kulude hüvitamine põhjendatud.

§ 217

lg 2 kohaselt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Seega tuleb ka kohtuistungitega seotud kulusid hinnata sisuliselt.

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 26.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 4 tundi, millest on kostja II osa 2 tundi. Arvestades, et istung kestis 2 tundi, on ajakulu taotletud mahus põhjendatud. 7
2. Esindajal kulus 17.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 10 tundi, millest on kostja II osa 5 tundi. Arvestades, et istung kestis 1 tund ja 8 minutit ning esindaja oli asja materjaliga juba varem tuttav, ei ole kostja II osa põhjendatud hüvitada suuremas ulatuses kui 3 tunni eest.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 16.10.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 8 tundi, sh suhtlemine kliendi ja tunnistajatega. Sellest kostja II osa on 4 tundi. Esindajal kulus 17.10 ja 18.10.2017 kohtuistungite ettevalmistamisele ja istungitel osalemisele kokku 15 tundi, s.o 7,5 tundi kostja II osas. Istungitega seotud ajakulu oli seega kostja II osas kokku 11 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtuistungite protokollide kohaselt kestis 17.10.2017 kohtuistung 6 tundi ja 40 minutit, sh vaheajad ning 18.10.2017 kohtuistung 5 tundi ja 9 minutit, sh vaheajad. Kostja II osas on kohtuistungitel osalemine seega põhjendatud 5 tunni ja 54 minuti ulatuses (11 tundi ja 49 minutit ÷ 2). Koos ettevalmistusega mahukateks istungiteks, kuhu oli planeeritud tunnistajate ülekuulamine, on kostja II esindaja ajakulu põhjendatud 9 tunni ulatuses. Kohus võtab seejuures arvesse, et esindaja oli vaidluse olemuse ja asja materjaliga juba kursis.
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 06.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 8 tundi, s.o kostja II osas 4 tundi. Arvestades menetluse staadiumit ja asjaolu, et kohtuistung kestis 4 tundi ja 10 minutit, on kostja II ajakulu taotletud mahus põhjendatud.
5. Kohtukõne koostamisele kulunud 2 tundi, sh 1 tund kostja II osas, on põhjendatud ja kostja II huvide kaitsmise seisukohast vajalik ajakulu.
6. Eeltoodust tulenevalt on kostja II maakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 43,25 tundi (5+2+3+0,25+2,5+6,5+5+2+3+9+4+1). Kostjale II osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et esindajate tunnihind on mõistliku suurusega. Kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seega 4325 eurot. Täiendavalt on kostja II kandnud menetlusega seotud transpordikulusid kokku 208,13 eurot. Transpordikulude tekkimist või nende suurust ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.
7. Kostjale II hüvitatavad menetluskulud, s.o õigusabikulud ja transpordikulud kokku on seega 4533,13 eurot (4325+208,13), s.o 5439,76 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna seetõttu alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebuse väidetele hageja menetluskulude suuruse kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Asjaolust, et maakohus ei toonud iga konkreetse menetluskulude nimekirjas toodud toimingu või menetlusdokumendiga seotud ajakulu põhjendatud ja vajalikku ulatust eraldi välja, ei saa iseenesest järeldada, et maakohus ei ole hageja menetluskulusid sisuliselt hinnanud ja nende põhjendatud ulatusele tähelepanu pööranud, nagu leiab hageja. Maakohtu määrusest nähtub selgelt see, milliseid kulusid maakohus põhjendatuks ei pidanud ja millises mahus on lepingulise esindaja kulud olnud maakohtu hinnangul vajalikud.
10. Maakohus märkis õigesti, et hüvitatav ei ole aeg, mis kulus kliendi ja muude isikutega suhtlemiseks ja aruandluseks, millel puudub seos kohtumenetlusega. Kuigi esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus pidada vahetevahel nõu kohtuasja käigu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute osas, ei tähenda see, et teiselt menetlusosaliselt 8 on põhjendatud välja mõista kliendi ja kolmandate isikutega suhtlemise kulu piiramatus ulatuses (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-17-12857, p 20). Ka kliendiga suhtlemise vajalikkus peab nähtuma tsiviilasja materjalist ja olema seostatav konkreetses menetlusstaadiumis menetlustoimingute tegemisega. Samuti märkis maakohus õigesti seda, et hüvitatavad ei ole kulud, mis seonduvad hageja rahuldamata jäänud taotluste ja kaebustega ning kuriteoteate esitamise võimalikkuse analüüsi ja koostamisega. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Määruskaebuse väited selle kohta, et menetlus maakohtus kestis neli aastat ja tegemist oli mahuka ning keerulise vaidlusega, ei võimalda ringkonnakohtul teha järeldust, et hageja esindaja tehtud toimingute põhjendatud ajakulu oli suurem, kui maakohtu määratud 156 tundi. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse kestusest ei saa teha järeldust asja keerukuse kohta. Menetluse mahukuse ja keerukuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Määruskaebuse väited menetluse kestuse, mahukuse ja keerukuse kohta ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
11. Maakohus jättis õigesti osaliselt arvesse võtmata menetluskulude nimekirjas märgitud tõlkekulu.

§ 143lg 1 p 1 kohaselt on tõlgikulu asja läbivaatamise kulu.

Käesoleval juhul ei nähtu aga tsiviilasja materjalist tõlkekulu kandmist. Hageja määruskaebuses esitatud selgitusest selle kohta, et ta esitas 16.11.2016 üürilepingu tõlke, 30.11.2016 e-kirja tõlke ja 31.01.2017 võlatunnistuse ning garantii seadmise kokkuleppe tõlked, ei saa järeldada, et hageja on tõlkekulusid kandnud. Menetluskulude nimekirjas esitatud tõlkekulu summad (703,25 eurot, 25 eurot, 159,25 eurot ja 13 eurot) ja hageja määruskaebuses esitatud loetelu ei ole seostatavad. Samuti ei nähtu asja materjalist, et hageja oleks tegelikult kasutanud tõlketeenust, mille eest oleks eelnimetatud summade suuruses kulu võinud tekkida. Vastupidi, menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 31.01.2017 hageja lepingulisel esindajal endal 2,7 tundi ja 1,5 tundi dokumentide ja muude tõendite tõlkimisele. Kui lepinguline esindaja tõlgib dokumendid ise, on tegemist lepingulise esindaja kulu, mitte tõlkekuluga. Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindas maakohus õigesti eraldi. 56. Määruskaebuse väited apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude ebaõige kindlaksmääramise kohta on üldsõnalised. Maakohtu määrusest nähtub, millises ulatuses kulude kandmist pidas maakohus põhjendatuks. Ainuüksi menetlusosalise arvamus, et menetluskulude põhjendatud ja vajalik kulu on suurem, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsust muuta. 57. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse. 58. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 9