4-19-1063/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtuasja number 4-19-1063 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri taotlus Tannar Kelderile (isikukood 39201184212) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Tannar Kelder Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
5. oktoobri 2016 otsusega väärteoasjas nr 2670,16,005179 karistati Tannar Kelderit liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot. Otsus jõustus
6. novembril
8. T. Kelder rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Otsus trahvi sissenõudes pöörati sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 170/2017/37).
10. veebruaril 2019 teavitas kohtutäitur Aive Kolsar Politsei- ja Piirivalveametit rahatrahvi täitmise võimatusest.
12. veebruaril 2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Tartu Maakohtule taotluse T. Kelderile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt ei ole T. Kelder rahatrahvi tasunud.
13. Tartu Maakohus rahuldas
14. mai 2020 määrusega selle taotluse ning asendas T. Kelderile Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
15. oktoobri 2016 otsusega mõistetud rahatrahvi 50 trahviühikut viie päeva pikkuse arestiga. Kohus määras ka, et arest tuleb pöörata täitmisele koheselt pärast seda, kui T. Kelder vabaneb talle Tartu Maakohtu
16. juuni 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6234 mõistetud vangistuse kandmiselt. Kohtumääruse kohaselt tuvastas kohus, et T. Kelderil on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Sundtäitmine on nurjunud, kuivõrd T. Kelderil puuduvad vara ja sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi täitmine võimatu. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Eelnevat johtuvalt tuleb T. Kelderile mõistetud rahatrahv asendada arestiga. 50 trahviühikule vastab 5 päeva aresti (KarS § 72 lg 2). Kuna T. Kelder kannab Tartu Maakohtu
17. juuni 2017 otsusega mõistetud vangistust (vangistustähtaja lõpp on
18. aprillil 2021), siis tuleb arestikaristus pöörata täitmisele kinnipidamiskoha asukoha järgses arestimajas koheselt pärast tema vabanemist.
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Kelder, kes palub võimalusel asendada tema arest üldkasuliku tööga. Samuti märgib ta, et talle jääb arusaamatuks, kas ta peab aresti ära kandma kohe ka juhul, kuid ta vabaneb vangistusest (nt sh elektroonilise valve alla) tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et T. Kelderil on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
21. oktoobri 2016 otsusega väärteoasjas nr 2670,16,005179 mõistetud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata T. Kelderil ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. T. Kelder ei ole määruskaebuses vastu vaielnud sellele, et trahv on tal tasumata. Küll palub ta asendada aresti üldkasuliku töö tegemise kohustusega.
22. Ringkonnakohus möönab, et KarS § 72 lg 1 lubab asenduskaristusena kohaldada üldkasulikku tööd. T. Kelderi puhul sellest võimalusest rääkida aga ei saa. Taoline asendus ei ole põhjendatud esmalt seetõttu, et seda vabadusekaotuse alternatiivi on temale varasemalt juba kohaldatud, s.o Tartu Maakohtu
23. juuni 2017 otsusega (asi nr 1-17-6234), kuid see valik ennast ei õigustanud. Nimelt tuli Tartu Maakohtu
24. aprilli 2020 määrusega T. Kelderi vanglakaristus täitmisele pöörata, kuna ta tegi KarS § 69 lg-s 3 ettenähtud maksimaalse tähtaja (2 aasta) jooksul ära vaid vähem kui pooled töötunnid ning rikkus pidevalt ka registreerimiskohustust. Teiseks ei pea ringkonnakohus T. Kelderi aresti asendamist võimalikuks ka seetõttu, et ta kannab vanglas Tartu Maakohtu
25. juuni 2017 otsusega mõistetud vangistust. Vangistustähtaja lõpp (s.t kui T. Kelder ei vabane vanglast ennetähtaegselt) on
26. aprillil
27. Seega ei saaks T. Kelder üldkasulikku tööd koheselt tegema hakata ning selle kohustuse määramine nii mitu kuud ette ei oleks otstarbekohane.
28. Ringkonnakohus selgitab T. Kelderile veel, et nagu maakohus määruses ette nägi, tuleb tal arest ära kanda kohaselt pärast seda, kui ta vabaneb vanglast Tartu Maakohtu
29. juuni 2017 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt, s.o sõltumata sellest, kas vabanemine toimub vangistustähtaja ärakandmise järel või tingimisi ennetähtaegse vabanemisena.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2