Obsah (6)

§ 651§ 657§ 171§ 167§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-1

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja intressid 411,02 eurot, enne lepingu lõpetamist kogunenud viivise 8,45 eurot, lisakulud 180 eurot ning viivise perioodi 14.04.2017-17.11.2017 eest summas 54,07 eurot. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti välja põhivõlg 1058,43 eurot ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest viivise 608,46 eurot. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. 25. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja põhivõlg 1058,43 eurot ületavas osas ja perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest viivis 608,46 eurot ületavas osas. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

1. Liisinguvõtja ja liisinguandja sõlmisid 27.10.2014 müügilepingu, millega liisinguvõtja võõrandas liisinguandjale vaidlusaluse sõiduki 3000 euro eest (sisaldab käibemaksu). Samal päeval sõlmisid liisinguandja ja liisinguvõtja vaidlusaluse sõiduki suhtes liisingulepingu liisingusummaga 3050 eurot. Maksegraafikust nähtuvalt ei sisalda see käibemaksu. Liisingulepingu üldtingimuste kohaselt on liisingusumma lepingu alusel tagasimaksmisele kuuluv summa, millest on maha arvatud sissemaks ja millele lisanduvad lepingujärgsed intressid.
2. Kostja leiab, et liisinguleping pidanuks olema sõlmitud käibemaksuta summas 2500 eurot, kuna liisinguvõtja müüs liisinguandjale sõiduki summas 2500 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolust, et liisinguvõtja müüs liisinguandjale sõiduki summas 2500 eurot, millele lisandus käibemaks, ei tulene, et liisingulepingu pooled pidid ilmtingimata sõlmima liisingulepingu summas 2500 eurot. Käesoleval juhul on liisingulepingu pooled leppinud kokku liisingusummas 3050 eurot. Seadusest ei tulene liisingulepingu pooltele keeldu leppida kokku, et liisingueseme ostuhind ja selle liisingusse andmise hind on erinevad. Samuti ei ole kostja väitnud, et liisinguvõtja oleks sattunud eksimusse ja selle tõttu liisingulepingu tühistanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud ka kostja viited alusetule rikastumisele liisinguvõtja poolt.
3. Pärast liisingulepingu ülesütlemist võõrandas liisinguandja 26.11.2015 vaidlusaluse sõiduki 1700 euro eest. Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt oli sõiduki turuhind 2015.a oktoobris orienteeruvalt 2000 eurot. Kostja leiab, et sõiduki müügihind oli liiga madal ja eriteadmistega isiku arvamus ei ole põhjendatud. Kostja on 26.03.2018 esitanud kohtule Auto24 müügipakkumised, mille kohaselt pakuti müügiks Mercedes-Benz Vito kaubikuid (väljalaskeaastad 1999 kuni 2002) hinnavahemikus 1699 kuni 2300 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda need müügipakkumised, et vaidlusalune sõiduk võõrandati alla turuhinna. Esiteks ei näita kostja tõend müügitehingute hindasid, vaid pakkumiste hindasid. Teiseks ei selgu kostja esitatud müügipakkumistest, millises 5 seisukorras need sõidukid olid, mistõttu ei kinnita müügipakkumised, et tegemist on seisukorra osas võrreldavate sõidukitega. Kostja esitatud müügipakkumistest on kahe sõiduki puhul märgitud läbisõit (vastavalt 256 000 km ja 259 000 km). Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamusest nähtuvalt oli aga vaidlusaluse sõiduki läbisõit 08.10.2015 seisuga 437 989 km, s.o oluliselt suurem. Läbisõit omab kolleegiumi arvates sõiduki hinna kujunemisel tähendust. Vaidlusaluse sõiduki kohta 26.11.2015 sõlmitud müügilepingus oli märge, et veermikus oleks vaja vahetada detaile ning esineb läbivat roostet. Vaidlusaluse sõiduki 06.10.2015 ülevaatusaktis on nimetatud, et kere on suures osas roostekahjustustega. Eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt on tegemist lammutamisele kuuluva sõidukiga. Ülaltoodust järeldub kolleegiumi hinnangul, et vaidlusalune sõiduk oli suure läbisõiduga ja oluliste roostekahjustustega. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamus ei kajasta sõiduki turuhinda adekvaatselt. Arvestades, et eriteadmistega isiku RR 08.10.2015 arvamuse kohaselt oli sõiduki turuhind orienteeruvalt 2000 eurot ning liisinguandja müüs sõiduki 1700 euro eest, siis saab asuda seisukohale, et sõiduki müügihind oli turuhinna piires.
4. Liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluv põhiosa oli 3050 eurot. Liisinguvõtja oli tasunud põhiosa makseid 74,90 eurot. Sõiduki müügihind ilma käibemaksuta oli 1416,76 eurot. Seega on maakohus õigesti mõistnud välja põhivõlgnevuse 1558,43 eurot (3050-74,901416,67).
5. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise põhivõlalt perioodi 12.09.2015-13.04.2017 eest summas 904,89 eurot. Kostja vaidlustas viivise väljamõistmise 608,46 eurot ületavas osas. Apellatsioonkaebuses kostja viivise vaidlustamist ei põhjendanud. Maakohtus esitatud seisukohtadest nähtuvalt vaidlustas kostja viivise põhjusel, et viivist tulnuks arvestada väiksemalt põhivõla summalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et põhivõlg oli 1558,53 eurot, mistõttu on ka viivist arvestatud õigelt põhivõla summalt. Ringkonnakohtul puudub viivise väljamõistmise osas alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ning maakohtu otsus tuleb eeltoodud viivise väljamõistmise osas jätta muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
6. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus mõistis põhjendatult välja riigilõivu 300 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kuna maksekäsu kiirmenetluses püüti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Samuti on põhjendatud õigusabikulud 360 eurot. Hageja esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses saab pidada vajalikuks. Samuti ei ületa hageja esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra.
7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, seega tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 167lg 2).

Hageja ei soovinud menetluskulude väljamõistmist ringkonnakohtus. Seega puuduvad hageja menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 33. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 21.05.2019 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 175 eurot.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud 6 riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 175 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7